Raamatukava

Archive for 30. sept. 2017|Monthly archive page

“Galaktika valvurid” esmaspäeval, 2. oktoobril kell 22.30 TV3-s

In raamatukava on 30/09/2017 at 10:00

Tutvustus:
“Galaktika valvurid” (2014), režissöör: James Gunn , osades: Chris Pratt, Lee Pace, Vin Diesel, Zoe Saldana, Dave Bautista jt. Uus linalugu viib Marveli kinouniversumi seekord kaugele kosmosesse, kus tahumatu seikleja Peter Quill (Chris Pratt) leiab end halastamatu inimjahi keskmest, olles varastanud müstilise, salapäraste võimetega kera, mida himustab võimukas kurikael Ronan (Lee Pace), kelle auahned plaanid seavad ohtu kogu maailmaruumi suhtelise stabiilsuse. Selleks, et Ronani haardest pääseda, peab Quill sõlmima hapra vaherahu nelja teineteisest kardinaalselt erineva lindpriiga, kelleks on tulirelvadest lugu pidav pesukaru (jah, pesukaru…) Rocket, välimuselt puuga sarnanev humanoid Groot (Vin Diesel), surmavalt ohtlik ja salapärane Gamora (Zoe Saldana) ning oma isiklikest kättemaksuplaanidest tiivustatud Hävitaja Drax (Dave Bautista). Kui aga Peterile saab selgeks müstilise kera tegelik jõud, peab ta tegema kõik endast oleneva, et see heidikute kamp ühtseks rusikaks liita ning Ronanile vastu hakata. Terve galaktika saatus on kaalukausil…

„Galaktika valvurid” on film, millelt Marvel ei oodanud kuigi paljut. Võrreldes Raudmehe, Kapten Ameerika ja Hulkiga on tegu võrdlemisi obskuursete tegelastega, kellest laiem publik ei pruugi suurt midagi teada. Ometi suutis see film üllatada, saavutades edu nii publiku kui ka kriitikute seas. Lõppkokkuvõttes on tegu 2014. aasta edukaima superkangelaste filmiga ning üleüldise kassatulu poolest hoiab see film tol aastal kolmandat kohta.

Kes on Galaktika valvurid? Esimest korda astusid sellesse gruppi kuuluvad tegelased koomiksi lehekülgedele 1969. aasta jaanuaris ilmunud “Marvel Super-Heroes” 18. numbris. Pärast seda ilmusid valvurid mitmes erinevas Marveli koomiksis, kuigi päris oma koomiksit pole nende jaoks loodud – enamasti ollakse abistavaks jõuks mõnele suuremale superkangelasele. Algsed Galaktika valvurid tegutseid 31. sajandil alternatiivses Marveli maailmas; filmis tegutsevad valvurid on järjekordse alternatiivse ajajoone tulemus. Huvi korral loe edasi Matt Forbecki raamatust  “Marvel : the Avengers encyclopedia“.

Muusika on parimaks osaks nii selles filmis kui ka käesoleval aastal linastunud järjes. “Awesome Mix. Vol 1” on, nagu selle nimigi ütleb, võimas. Raspberries, David Bowie, The Jackson 5, The Runaways – garanteeritud retro üleküllus! Pean tõdema, et see film mahuks väga kenasti ka sel aastal kinolinasid valitsenud filmide kõrvale – 80ndate esteetika on praegu kohe väga moes! „Galaktika valvurid vol.2”, „Plahvatuslik blond” ja alles oktoobri lõpus kinodesse jõudev „Thor: Ragnarök” — kõigi nende filmide jooni võib leida juba 2014. aasta suure üllataja juurest. (Olen teadlik, et kõik kolm mainitud filmi on koomiksite põhjal tehtud ning et kaks neist on Marveli Stuudio enda looming).

Treiler:

Irina Möldre

„Oli kord tsensuur” laupäeval, 30. septembril kell 13.00 Tartu Linnaraamatukogu saalis

In raamatukava on 29/09/2017 at 13:04

Dmitri Zavilgelski ja Aleksei Šipulini dokumentaalfilmi „Oli kord tsensuur” („Жила-была цензура”, 1h 44min) esitlus.

Neljaosaline dokumentaalsari valmis 2002. aastal kanal „Культура” tellimusel. Film linastus ainult ühe korra. Dokumentaalsari räägib Nõukogude Liidu tsensuuri tekkimise ja eksisteerimise ajaloost ja on tänapäeval jälle väga aktuaalne, kuna autorite arvates on Venemaal „tsensuur tagasi”. Filmis näeme tuntud kirjanikke ja kultuuritegelasi (Dmitri Bõkov, Mark Zahharov, Jossif Raskin, Jakov Gordin ja teised).

Külas on ka üks filmi autoritest — Aleksei Šipulin. Üritus toimub vene keeles.

Tsensuuri on uurinud päris paljud inimesed, nii teadlased, tudengid kui hobiajaloolased, ja ka raamatuid on ilmunud üsna mitmeid, mõned näited: Kaljo-Olev Veskimäe “Nõukogude unelaadne elu : tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed” (1996),  Aksel Tamme “Ütle, tsensor, milleks sulle käärid : keelamise lood” (2012),  Enno Tammeri koostatud “Punatsensuur : mälestustes, tegelikkuses, reeglites” (2014), Gennadi Muravini “Ebatsensuursed juhtumid : sekeldused Eesti raamatutega Nõukogude ajal : kirjanduslikud meenutused” (2015).

Tiina Sulg

 

“Mässaja rukkis” Cinamonis ja Apollo kinos

In raamatukava on 26/09/2017 at 15:02

Tutvustus: 20. sajandi keskpaiga New Yorgis toimuv biograafiline film jutustab J. D. Salingerist (Nicholas Hoult „Mad Max: Raevu tee”, „X-Meeste” filmid) ja näitab, kuidas ta leidis inspiratsiooni, loomaks Ameerika klassika „Kuristik rukkis” ning selle armastatud peategelane Holden Caulfield. Film heidab valgust sündmustele, mis kujundasid noort kirjanikku, ning talle mõju avaldanud inimestele, keda ta edu taga ajades kohtas – eeskätt ta mentorile Whit Burnettile (keda kehastab telesarjast „Kaardimaja” tuntud Kevin Spacey). Juhendaja ja töökaaslaste pideva toega (ja Holdeniga alati enda kõrval) suudab Salinger elus suurimad takistused ületada – alates murtud südamest koletu sõja pikaajaliste mõjudeni. Viimaks avaldab ta romaani, mis talle kuulsust toob. Kirjandusmaastikul edu saavutamise kõrval näeme ka, kui vaevarikas võib loomeprotsess olla ning kuidas Salinger maksab oma kunsti eest väga kõrget hinda. Film keskendub kunstilise väljendamise poole püüdlemisele ja näitab, kui kaugele kire nimel minnakse, ning on samas lugu J. D. Salingeri meistriteose valmimisest.

Filmi on juba jõudnud vaadata ja arvustada Lauri Jürisoo — “Tempokas, meeleolukas ja hästi esitatud “Mässaja rukkis”“.

Lugemissoovitus tuleb ootuspärane — kel “Kuristik rukkis” lugemata, lugege! Ülelugemist ei julge soovitada, sest minu jaoks on see raamat, mis mulle omal ajal keskas meeldis, aga mille kohta mul on tunne, et seda peab õigel ajahetkel lugema ja ülelugemine võib muljet raamatust rikkuda… aga võib-olla ma ka eksin… et võib ikka üle ka lugeda. Suurematki muljet, kui “Kuristik rukkis”, avaldasid mulle omal ajal novellid, nende puhul mul kummalisel kombel ülelugemise hirmu ei ole, lihtsalt pole sattunud. 

Kenneth Slawenski biograafiat “J.D. Salinger: A Life”, mille põhjal see film tehtud on, Eestist kataloogi andmetel ei leia, aga erinevaid raamatukogusid külastades saab kümmekond erinevat eluloo- ja/või loomingukäsitlust kokku küll. Üks omapärane tõlgendus Salingeri noorpõlvest on prantsuse autori Frédéric Beigbeder’ romaan “Oona ja Salinger“.

Treiler:

Tiina Sulg

“Black Sabbath – The End of The End” neljapäeval, 28. septembril kell 19 Ekraanis

In raamatukava on 23/09/2017 at 14:47

Tutvustus: Kontsertfilm „Black Sabbath – The End of The End“ on metalmuusikale elu andnud legendaarse Black Sabbathi viimase ringreisi kroonika. 2017. aasta 4. veebruaril tormas Sabbath lavale oma kodulinnas Birminghamis, kus esitati ringreisi „The End“ viimane võidukas kontsert. See suurejooneline kontsert sulges peaaegu pool sajandit kestnud karjääri eesriide. Väljamüüdud kontsert oli bändi maailmatuuri kulminatsioon. Tuuri käigus esineti enam kui pooleteisele miljonile fännile. Alates bändi loomisest 1968. aastal on Black Sabbath loonud teedrajavat, heavy metalile aluse andnud muusikat ja mõjutab veel tänapäevalgi bände kõikjal maailmas. Film toob fännideni lähivaate emotsionaalselt laetud kontserdilt, kus esitati hitte nagu „Iron Man“, „Paranoid“, „War Pigs“ ja paljud teised. Ühine Sabbathiga ka stuudios, kus mängitakse ainulaadselt ja eksklusiivselt bändi lemmiklugusid, mis tuuril ei kõlanud ning heida intiimne pilk bändi sisemaailma: muusika, suhted ja tögamine, vaid asjaosalistele arusaadavad naljad. „Black Sabbath – The End of The End“ annab vaatajale võimaluse näha Black Sabbathi uskumatut luigelaulu oma silmaga. Vaid ühel õhtul 28. septembril näidatakse enam kui 1500 maailma kinos filmi eksklusiivset versiooni. Filmi režissööriks on Dick Carruthers („Led Zeppelin: Celebration Day“, „Imagine Dragons: Smoke + Mirrors Live“, Mumford & Sons Live From South Africa: Dust and Thunder”).

Ma ei ole kunagi olnud see must kass, aga ma tunnen teatud mõistmist ja sümpaatiat nende mustade kasside suhtes :) Ja kui Black Sabbathilt uusi plaate ei tulegi (Wiki), siis kaverdamiseks on kraami küllaga ja eks tribuutplaate ikka tuleb.

Meie raamatukogus on mitmeid Black Sabbathi plaate, DVD “Undead and alive“,  Ozzy Osbourne raamat “Mina olen Ozzy” ja venekeelne “Black Sabbath. Хеллоуин каждый день“. Ilukirjanduse riiulist soovitan lätlase Janis Jonevsi värskelt eesti keeles ilmunud raamatut “Jelgava 94”, kus küll Black Sabbathist vähe juttu, küll aga muust metal-muusikast, sedakordaja kuulaja ja fänni pilgu läbi. Katkend ja intervjuu Janis Jonevsiga “Värskes Rõhus“, intervjuu autoriga , lugemismuljed Loterii blogis ja Lugemissoovituste blogis. Ja lõppu võrokeelne seletus, mes tuu metalmuusiga om.

Tiina Sulg

 

 

Animatsuri 2017

In raamatukava on 20/09/2017 at 10:52

Animatsuri on jälle kohal.
Väike väljavõte kavast (ja kuna toimub nii palju huvitavat, siis ei suuda ma ainult filmindusega piirduda):

Raamatunäitus
Joonistatud maailmad 18. septembrist – 13. oktoobrini 2017 Tartu Linnaraamatukogu IV korrusel (Kompanii 3/5, Tartu)
Manga on koomiks, mis laiemas maailmas on tihedalt seotud Jaapani popkultuuriga. Jaapanis tähistatakse selle terminiga koomikseid/graafilisi romaane üldiselt. Manga lugejateks on nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii mehed kui ka naised. Mangasid liigitatakse erinevatesse žanritesse ning iga mangalooja (mangaka) stiil ja käekiri on ainulaadsed. Manga on mõjutanud Lääne (koomiksi)kunstnikke, kelle tööd on samas mõjutanud ka mangakunsti arengut. Lood, mis jõuavad lugejateni mangade vahendusel, võivad hõlmata aastaid ja seostuda nii mõnegi lugeja jaoks lapsepõlvest teismeikka ning ka täiskasvanuikka jõudmisega. Üks manga võib olla ühendavaks lüliks tervele põlvkonnale… Näitus on põgusaks ülevaateks raamatukogu kogusse kuuluvatest mangadest. Lisaks mangadele on väljapaneku osaks ka Mariliis Teearu isiklikusse kogusse kuuluvad figuriinid – erinevate Jaapani animede/mangade ja popkultuuriga seotud tegelaste kujukesed.

Manganäitus
Sander Tulki isikunäitus 17.-29. septembrini 2017 Tasku ostukeskuses 2. korruse aatriumis (Turu 2, Tartu)
Sander Tulk (sünd. 1992) on kunstnik Saaremaalt, kes tegeleb mangade ja manga-aineliste piltide joonistamisega. 2014. aastal lõpetas ta Kuressaare ametikooli multimeedia kujundamise eriala, kuid möönab, et on enamiku joonistamisoskusest omandanud siiski iseseisvalt. Jaapani koomiksite ehk mangade stiilis joonisfilmidega puutus Tulk lapsena kokku saksa telekanalite kaudu. Just anime taasavastamine, mälestus lapsepõlves joonistamise nautimisest ning kihk millegi loova ja ühtaegu produktiivsega tegeleda innustasid mangakunstniku karjääri algust.

Film
VOCALOID IA (2016). 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 221)
„IA“ on virtuaalne artist, kes elab VOCALOIDi-nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusikaedetabeli tippu. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise. 2013. ja 2014. aastal oli IA kommentaatoriks Jaapani kõige vaadatuma motorallivõistlusel Super GT ning selle ametliku tunnuslaulu esitajaks. IA on esitanud ka laulu „Otsukimi Recital“, mis kõlas animes „Mekakucity Actors“. IA hääl on esindatud ka CD-l, mis tuli kaasa „Neon Genesis Evangelion“ manga viimase väljaandega. 2015. aasta juulis jõudis turule Playstation Vita mäng „IA/VT -COLORFUL-“ ning see jõudis mängude edetabelis 2. kohale. IA debüteeris Põhja-Ameerikas 2015. aasta juulis ANIME EXPO 2015 raames toimunud live-kontserdiga Los Angelese Nokia klubis. 2015. aasta septembris andis IA oma esimese soolokontserdi Jaapanis. Juba oktoobris esines tehishääl New Yorgi laval. Järgmisel kuul andis IA kontserdi Londonis 1500-pealise publiku ees. Alates 2016. aasta veebruarist on IA esimest live-kontserti Jaapanis voogedastatud animemessidel ja kinolinadel üle kogu maailma. 2018. aasta aprillis avab Jaapani Animatsiooni ja Elustiili Festivali suurejoonelise pauguga maailmakuulus tehishääl IA live-kontserdiga Tallinnas.

Kirjandustund
Murakami ja maailm. Murakami maailm 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 203)
Haruki Murakami (1949) on ilmselt kõige tuntum elusolev Jaapani kirjanik maailmas. Ka eesti lugejale on tuttavad nii tema autobiograafiliste sugemetega realistlikumad romaanid kui ka hilisemad, pisut fantastilisemad teosed. Sinna vahele ja ümber mahub aga veel palju muud. Muuhulgas on märkimisväärne tema balanseerimine Ida ja Lääne vahel – Läänes peetakse teda selgelt jaapani kirjanikuks, aga Jaapanis jälle liiga läänelikuks ja kergemeelseks, et jaapanlasi maailmakirjanduses tõeliselt esindada. Ehk võiks teda siis pidada sillaehitajaks, kes ühendab neid mõlemaid? Murakami maailma avab Kairi Jets.

Rollimängud
“Tüüpilise animedraama” rollimäng 23. septembril kell 16.00 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Tahad olla kangelane, kurikael, päästa maailma või seda hävitada? See kõik on sinu võimsuses. Seltskonnamäng, mille eesmärk on luua eepiline lugu täis põnevust ja huumorit. Gerli Carol Koppel
Artemis 24. septembril kell 11.30 ja 13.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 202)
Oled sa kunagi mõelnud, mis tunne on kapten Kirkil Enterprise’i sillal? Või Malcolm Reynoldsil Serenity pardal? Või siis ükskõik millisel kaptenil suvalisel kosmoselaeval? Nüüd on seda võimalik proovida kaptenisillasimulaatoril „Artemis“. Peale kapteni aga on vaja laevale ka relvastusohvitseri, navigaatorit, inseneri ning luure- ja sideohvitseri. Sedasi kuuekesi laeva juhtida on käkitegu ning iga meeskonnaliige saab oma ülesanded kiirelt selgeks. Vilumus nendega mängleva kergusega hakkama saada tuleb aga ajapikku. Mäng on mõeldud 6 mängijale. Ove Hillep, J.J Metsavana

Käeharjutusi
Kalligraafia 23. septembril kell 12.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kultuuri- ja kunstihuvilistel on võimalus kätt proovida ühe Jaapani vanima ja tuntuima kujutava kunsti haruga, milleks on jaapani kirjakunst. Töötuba juhendab Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano.
Kanzashi 23. septembril kell 17.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kanzashi (ka hana kanzashi) on traditsiooniline jaapani kunstivorm. Teeme hooajalise (sügisese) kanzashi lille juukseklambri. Natalia Orshanskaya
Mangade töötuba 24. septembril kell 14.15 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Manga töötoas annab Eesti manga hobikunstnik kiire ülevaate sellest, mis manga on, ja kirjeldab oma koomiksite loomise protsessi. Töötoas saavad osalejad ka õppida kiirelt joonistama mangategelasi ja luua üks visand koomiksilehest. Juhendab Sander Tulk.

Muusikaõhtu
Traditsioon ja kaasaeg Jaapani muusikas koto ja kugo näitel 25. septembril 2017 kell 19.00 Domus Dorpatensises (Ülikooli 7/Raekoja plats 1, Tartu)
Vaatame üheskoos jaapani muusikakultuuri sügavustesse läbi näppepillide koto ja jaapani harfi kugo ajaloo ning nendel esitatava muusika kaudu ka tänasesse päeva. Kuidas iseloomustada jaapani muusikat? On see meile lähedane või kauge? Vähemasti mõned vastused nendele küsimustele saavad Lilian Langsepa loengu jooksul kuuldavaks ja nähtavaks.

Filmiõhtu
“Kirsipuu Yoko” 26. oktoobril kell 19.00 Genialistide klubis (Magasini 5, Tartu)
“Kirsipuu Yoko” (Yoko Sakura (陽光桜), 2015).
Inspireeriv tõestisündinud lugu väikese Jaapani linnakese keskkooliõpetaja eluaegsest ettevõtmisest luua esimene kunstlikult tolmlev hübriidkirsipuu, et täita lubadus, mille andis oma teise maailmasõtta suundunud armastatud õpilastele. Film on jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

Kogu kava http://animatsuri.eu/2017/.
Mõne aasta tagune nimestik “Jaapani kirjandus ja Jaapanist inspireeritud kirjandus“.

Tiina Sulg

“Liiga” kolmapäeval, 20. sept. kell 21.30 ja neljapäeval, 21. sept. kell 11.00 TV6-s

In raamatukava on 19/09/2017 at 18:08

“Liiga”  — “The League of Extraordinary Gentlemen”, Tšehhi, Saksa, Inglise, USA, 2003. Märul. Režissöör Stephen Norrington, osades Sean Connery, Naseeruddin Shah, Peta Wilson, Tony Curran, Stuart Townsend, Shane West, Jason Flemyng, Richard Roxburgh, Max Ryan, Tom Goodman-Hill, David Hemmings, Rudolf Pellar, Robert Willox, Robert Orr, stsenasrist James Robinson, Alan Moore’i ja Kevin O’Neilli graafilise romaani alusel.

Filmist — “Liiga” ongi just selline film, et istud, lased end lõdvaks, vaatad ja lihtsalt naudid. Tagantjärele mõtled, et mis selles nüüd nii erilist oli… ja vaatad uuesti ning naudid jälle. — Jüri Kallas Sirbis “Dr. Jekyll, kapten Nemo, Dorian Gray ja Tom Sawyer“.

Graafilisest romaanist — Kellele see koomiksisari võiks meeldida? Kõigile, kellele meeldib aurupunk ja klassikaline kirjandus, kindlasti. Aga ka tänapäeva ühe tõsiseltvõetavama koomiksiautori loominguga tasub tutvust teha alustades just sellest sarjast. — Kauri Lepik Reaktoris “Koomiksiarvustus: Tähelepanuväärsete härrasmeeste liiga“.

Alan Moore’ist — Moore’i karjääri läbiv joon on olnud originaalsus ja koomiksite kui kuntsivormi täieliku potentsiaali esile tõstmine ja lugejatele maailma pakkumine, mis pole realiseeritav traditsioonilisemas kirjanduses ega televisioonis või filmides. Moore on korduvalt rõhutanud, et alates 1980ndatest üritas ta enda lugudes tähelepanu pöörata just sellele, mida on võimalik teha koomiksites, kuid mitte filmides või kirjanduses.  — Jüri Saar oma blogis “Alan Moore – kirjanik, looja, maag“.

Koomiksitest filmilinal Enamasti pole nende ekraniseeringute puhul tegemist otseste adaptsioonide, vaid pigem iseseisvate narratiividega kindlate fiktsionaalsete maailmade piires. Peavoolukoomiksite ristsiirdelisus on võimaldanud superkangelastel kujuneda hiiglaslikeks meediafrantsiisideks, kus ülekanded toimuvad mitmete meediumide vahel – filmidest tehakse paralleelselt arvutimänge, kangelastest iseseisvaid, siirdelisi või rööpnevaid animatsioone, telesarju, romaane, fännikirjanduskogumikke, pildikatalooge, kleepsukogusid, mänguasju, tarbekaubasarju jne. Filmiversioonid mõjutavad samas oluliselt kogu frantsiisi esteetikat, seda eelkõige staaride kaudu, kes superkangelasi kehastavad. — Mariann Tihane ZA/UMis “Järjestus- ja jäljenduskunst. Koomiksi adpteerimisest“.

Koomiksitest põhjalikumalt — Sõnad, pildid ja konventsionaalsed vormivõtted, mis kõik kannavad omas märgisüsteemis eraldi tähendusi, kombineeruvad lugemisprotsessi käigus üheks terviktekstiks. — Mari Laaniste ajakirjas Kunstiteaduslikke Uurimusi “Koomiks kui totaalne tekst“.

Aurupunk muusikas — Aurupungile kohaselt on valikus esindatud tumedad tungid, hullud teadlased, õhulaevad, tehisinimesed, palju hammasrattaid ja otse loomulikult ohtralt keevitajaprille. Muusikaliselt on tunda mõjutused industriaalist kantrini. — Veiko Belials Reaktoris “Aurupunk muusikas“.

Raamatunäitust, millest pool oli pühendatud aurupungile, oli võimalik näha paar aastat tagasi  Tartu Linnaraamatukogus ja HÖFFi ajal Haapsalu kultuurikeskuses. — Näituse nimestik Lugemissoovituse blogis “Küberpunk ja aurupunk“.

Alan Moore:

Tiina Sulg

 

 

“Uinuv kaunitar” kolmapäeval, 20. septembril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 17/09/2017 at 16:54

“Uinuv kaunitar” (Girl Asleep, Austraalia 2015, R: Rosemary Myers. O: Bethany Whitmore, Harrison Feldman, Matthew Whittet, Imogen Archer jt.)

Veider film. Seitsmekümnendate stiilipidu, stereotüüpidega mängimine, unenäoloogika ja kasvuraskused, lisaks omamoodi huumor, mis kas klapib või ei klapi vaataja omaga. Film oli eelmisel aastal PÖFFi nootreprogrammis ja PÖFFi lehel on ka Oliver Põdra pikem filmitutvustus, ülilühikese kokkuvõtte saab Filmihooliku lehelt. Film IMDb-s, filmi koduleht.

Lugemissoovitusena oleks esialgu pealkirja põhjal pakkunud Charles Perrault’ “Uinuvat kaunitari” või Neil Gaimani juttu “The sleeper and the spindle”, aga filmi vaadates tuli rohkem meelde Lewis Carrolli “Alice Imedemaal”. Aga tegelikult võiks lihtsalt riiulist mõne noorteraamatu võtta, valikut on, nii tõlkeid kui eesti autoreid, nii helgemaid kui karmimaid, nii olmelisemaid kui ulmelisemaid, sekka vahel krimi ja armastust, nalja ja põnevust, see kasvamise ja eneseotsingu teema on nagunii kõigis sees. Meie raamatukogu töötajate lugemismuljeid noortekirjandusest saab lugeda siit

Filmi stsenarist Matthew Whittet kirjutas selle loo kõigepealt näidendina. Ta on kirjutanud teisigi näidendeid, kõige enam on vast kuulsust on kogunud “Seventeen”, mis on kirjutatud kindlaid näitlejaid silmas pidades.

Kui ma otsisin filmiga sobivat muusikapala, siis oli mul silme ees üks kindel video, aga ma ei mäletanud ei esitajat ega laulu nime ega isegi seda, et kas lauldi eesti või inglise keeles, selle asemel on siis kolm sinnakanti pala:

Tiina Sulg

 

 

 

“Plekktrumm: Leelo Tungal” esmaspäeval, 18. septembril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 16/09/2017 at 22:31

Nii tore! “Plekktrumm” tuleb taas.

Hooaja esimene külaline on Leelo Tungal, kes on kirjutanud luulet ja proosat, laste- ja noortekirjandust, libretosid ja laulusõnu ning on ajakirja “Hea Laps” käimalükkaja ja peatoimetaja.

Kes esmaspäeval teleri taha ei jõua, siis kordused on teisipäeval, 19. septembril kell 11.50 ja reedel, 22. septembril kell 23.40 (ja/või ERRi arhiiv igal ajal).

Tiina Sulg

 

Aarne Üksküla teemaõhtu pühapäeval, 17. oktoobril ETV2-s

In raamatukava on 15/09/2017 at 13:17

Kogu südamest juubeldamisi ja sellega seotud  tähelepanu vältival armastatud näitlejal tuleb 80. sünnipäev, mida ETV2 tähistab teemaõhtuga. Kavas on:

19.30  Ühe suve akvarellid  (1966)

Lilli Prometi samanimelise jutustuse  (1961) ainetel valminud lugu noorest kunstiüliõpilasest, kes läheb suveks maale akvarellipraktikale ning üürib toa mereäärses majas. See on lüüriline ja õrn noorte inimeste armastuse alguse ja hääbuva eestiaegse põlvkonna elukogemuse lugu.
Filmi saab laenutada ka raamatukogust.

20.20  100 luulepärli 

K. Ristikivi „Sisaliku tee”
20.25  Illusionist Aarne Üksküla   

1997. aastal valminud saates räägib näitleja oma elust ja tööst nii: olen ühe ameti ära õppinud ja püüan seda pidada korralikult.

21.15  Teener (2004) 

Mart Kivastiku „südantlõhestavalt surmigavas loos sünnipäevatordiga”mängivad Aleksander Eelmaa, Aarne Üksküla ja Tõnu Oja. Lavastaja Raimo Pass. Tunnustus:   2003 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja Eesti Riiklik Kultuuripreemia Aarne Ükskülale.
VAT Teatri etenduse seadis televisioonile režissöör Peeter Simm.

22.30  Pöördlava

Näitleja räägib endast 1977. aastal, ehk täpselt poole nooremana kui praegu.

23.20 Pulmatragöödia  (1986) 

Neil Simoni menukomöödia (tele)lavastas Jaan Pihlak, mängivad Ita Ever, Aarne Üksküla, Katrin Kohv ja Peeter Oja. Kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundaja Alo Mattiisen.

23.50 Mäng (1996)

Ain Prosa telelavastus Asta Willmanni samanimelise novelli ainetel, osades Tõnu Aav ja Aarne Üksküla.

Natuke saab Aarne Ükskülast lugeda sellest artiklist.

Üks intervjuu aastast 2010.

Raamatukogust saab laenutada Piller-Riin Purje  „Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”.

Kaja Kleimann

“Luude linn” laupäeval, 16. septembril kell 23.25 Kanal 2-s

In raamatukava on 14/09/2017 at 14:09

Cassandra Clare’i   sari „Surmav arsenal” sisaldab 6 raamatut, mis on kõik ka eesti keelde tõlgitud. Sellele järgneb veel 3 raamatut „Põrgu sõdalasi”.  Liigitub noorteulmeks ja on väga populaarne, aga mul endal jäi kuskil keskel lugemine pooleli – mitte et oleks nii halb olnud, aga ajast hakkas väga kahju. Seepärast, kui lugesin, et „Luude linn” ei ole tehtud ainult esimese raamatu, vaid sarja põhjal, lootsin saada ülevaate kogu loost, aga nii see vist päris ei lähe.

Filmi režissöör Harald Zwart on esimene Directors Guild of America  norralasest liige. Tema filmidest teame siin ehk kõige rohkem  “Karatekutti”. Peaosades  noored näitlejad –  juba Kuldgloobusele nomineeritud Lily Collins, kes mängis nt Lumivalgekest filmis „Peeglike- peeglike” ja  „Sweeney Toddis” ning „Videviku saagas” mänginud Jamie Campbell Bower.

Aastal 2016 alustati samade teoste põhjal seriaali „Varjukütid” , millest praeguseks on väljas 33 osa, vaatajate hinne seriaalile  on mõnevõrra kõrgem kui filmile.

Üks blogija kirjutab filmist nii: „Kui minu oma oleks see töökoht, kus mul on õigus anda filmi lavastajale raamatuga pikki pead iga kord kui ta midagi „huvitavat“ tahab filmi lisada, siis selle filmi lavastaja pea kumiseks kui kirikukell :). Taas kord kippus sedamoodi minema, et raamatust ei olnud väga palju peale tegelaste nimede filmi jõudnud. Kuigi aegajalt oli tekst suisa sõnasõnalt filmi toodud, kuid see ei päästnud siiski kogu ülejäänud filmi.”

Raamatuid mittelugenule aga võib olla tegemist tempoka ja põneva filmiga.

Kaja Kleimann

 

„Õpilane” kolmapäeval, 13. septembril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 12/09/2017 at 16:08

Kirill Serebrennikovi film “Õpilane” näitab,  kuhu mustvalge maailmavaatega  fundamentalism võib  viia. Kust läheb terve enesekindluse ja psühhoologilise manipulatsiooni piir? Originaali pealkiri muide on kahetähenduslik : (M)uchenik.
Sisust: Veniamin on teismeline, kes omandab ühel päeval väga karmid põhimõtted oma elule. Ta hakkab järgima Piiblit sõna sõnalt ning hakkab neid samu põhimõtteid ka teistelt nõudma. Ta pommitab oma ema, koolikaaslasi ja kogu keskkooli suurte nõudmistega: tüdrukud ei tohi ujumistundides bikiinides käia, seksuaalkasvatust ei sobi koolis õpetada, evolutsiooniteooriat ei saa õpetada loodusteadustes. Aga kui Veniamini sõnad muutuvad tegudeks, hakkab maailm tumedaks muutuma..
See Cannes’i filmifestivalil esilinastunud ja ohtrate auhindadega pärjatud teos on Vene kaaseagse filmi hiilgav näide, mis põhineb saksa näitekirjaniku Marius von Mayenburgi  Berliini Schaubühne Theater’is esietendunud näidendil “Märtyrer”. Kirill Serebrennikov  on saanud mitu Venemaa riiklikku tele-, filmi- ja teatriauhinda ning tema film „Ohvrit mängides“ pälvis Rooma filmifestivalil grand prix’ ja oli PÖFFil sellele nomineeritud. Veniamini ema kehastav näitlejanna Julia Aug on Eesti päritolu Venemaa tippnäitleja, teatrilavastaja, režissöör ja stsenarist. Ta on teinud mitmeid olulisi rolle kaasaegsetes vene filmides, sealhulgas Eestis PÖFFil nähtud Aleksei Fedorchenko filmis “Tsiitsitajad” (Ovsjanki, 2010) ning Natasha Merkulova ja Alexey Chupovi linateoses “Intiimsed kehaosad” (Intimnye mesta, 2013). Ta on ka kõrgelt tunnustatud teatrinäitleja ja lavastaja, keda on korduvalt saanud näha Avignoni rahvusvahelisel teatrifestivali lavadel.
Kaliningradi hallides toonides brutaalse arhitektuuriga linn, helilooja Ilya Demutsky dramaatiline muusika, vene tippoperaatori Vladislav Opelyantsi kätetöö ja filmi lõpumeetritele paigutatud sloveenia kurikuulsa industriaalkollektiivi Laibachi järsk lugu “God is God”  teevad filmist paeluva kogemuse, mis jääb kummitama nädalateks.
Süngus ja ilu käivad selles filmis käsikäes.
Ragistasin tükk aega ajusid, et siia sobilikku raamatut lugemiseks juurde soovitada, aga ükski ei paistnud päris õige. Kolleegidega koos meenutasime selliseid vanu raamatuid nagu Tendrjakovi „Imettegev ikoon” ja Rumori „Krutsifiks” . Uuematest tulid meelde J. Donnelly „Valguse kuma” ja C. Chanteri „Kaev” , millest ka meie lugemissoovituste blogis kirjutasin.

Ehk soovitate hoopis ise pärast filmi vaatamist midagi?

Paul Emmet kirjutab filmist “Sirbis”.
Aurelia Aasa kirjutab “Postimehes”.

Kaja Kleimann

Stephen King Tartu kinodes

In raamatukava on 08/09/2017 at 18:29

Stepehen Kingi nime imdb.com-is sisse lüües saab kõvasti üle 200 nimetuse – tema kirjutatu on aluseks ni filmidele, telefilmidele kui seriaalidele. Muidugi on sellises hulgas nii paremaid kui kehvemaid tulemusi. Ei usu, et keegi suudaks unustada „Hiilgust” või „Shawshanki lunastust” , aga mõne kehvema puhul ei tule pealkirigi meelde. Praegu tundub meie kinodes korraga olevat üks  film mõlemast sordist.
Veel viimaseid päevi saab Cinamonis ja Apollos vaadata „Tumedat torni”  , mis tekitab huvi ja umbusku sarja lugenutes – kuidas küll mahutatakse 7 paksu raamatut pooleteisetunnise filmi sisse? Ilmselt ei mahutatagi. Ra Ragnar Novod kirjutab, et tegu pole ühegi konkreetse “Tumeda torni” raamatu ekraniseeringuga, vaid kogu raamatuseeria järjelooga, ning avaldab lootust, et film paneb inimesed ka raamatuid lugema.
Eriti hästi pole seda Ameerikas vastu võetud, ja ka siin on filmi kohta karme sõnu kirjutatud.  Oma silm on aga siiski kuningas ja igaüks otsustab ise, tavavaatajatelt olen ka häid sõnu kuulnud.
Väidetavalt peaks neid 15 asja filmi kohta teadma.

Kui te enne kloune ei kartnud, siis pärast selle filmi vaatamist ilmselt hakkate.
Cinamonis,  Ekraanis ja Apollos linastub imdb.com-is juba 8.4 pallise reitingu saavutanud „See” .  Filmil on ka alternatiivne pealkiri “It: Part 1 – The Losers’ Club”, mis viitab asjaolule, et tegu on esimese osaga. See on loomulik, sest  romaanis esines kaks narratiivi: laste esmakohtumine kloun Pennywise’iga ning kurjuse  alistamine täiskasvanuna.
Sisu kohta kirjutatakse: Seitse noort Maine’s Derrys elavat heidikut kutsuvad end Luuserite klubiks. Igaüks neist on kohalike kiusajate sihtmärgiks saanud omal põhjusel… ja nad kõik on näinud oma suurimaid hirme ellu ärkamas kujumoondajana, kelle nimeks on See.
Derry on olnud selle olendi jahimaaks linna rajamisest peale. Ta ilmub iga 27 aasta tagant maa-alusest kanalisatsioonist päevavalgele, et toituda linna laste hirmudest. Luuserite klubi koondab jõud, et ületada omaendi hirmud ja peatada tapatalgud, mis algasid vihmasel päeval, kui väike poiss paberlaevukest otsides kanalisatsiooniauku… ja otse kloun Pennywise’i käte vahele kukub.
Täispika filmina on „See”  linal esmakordselt,  1990. aastal valmis samanimeline miniseriaal, kus Pennywise’i kehastas suurepäraselt ja väga meeldejäävalt Tim Curry; seekord on rollis kiiresti tuntust koguv Bill Skarsgård.

Põhjalikult, huvitavalt ja kiitvalt kirjutab filmi ära vaadanu siin.

“It” raamat on meil raamatukogus muidugi olemas, aga praegu tuleb selle lugemiseks järjekorras oodata, nagu ikka ajal, kui raamatust film tuleb. Küll aga on saada arvukalt teisi Kingi teoseid. Lugege, te ei kahetse!

 

Kaja Kleimann