Raamatukava

Archive for 25. okt. 2017|Monthly archive page

„Lumememm“ kinos „Ekraan“ ja Cinamonis

In raamatukava on 25/10/2017 at 12:23

Norra pimedatest fjordidest on lisaks romantiseeritud kaabakatele-viikingitele jõudnud maailmani ka sünge deemonitest puretud Harry Hole. Harry Hole on samamoodi geniaalne nagu Holmes või Poirot, ning samamoodi üksik ja psühholoogiliselt vaevatud. Kirjanik Jo Nesbø on rutjutud detektiivist Harry Hole’ist kirjutanud juba 11 raamatut, millest seitsmes „Lumememm“ jõudis filmina äsja ka Eestisse.

Rootsi päritolu režissöörile Tomas Alfredsonile, kes on tuntud ka sellise kurvameelse vampiirifilmi nagu „Lase sisse see õige“ (2008) poolest, on see alles kuues film, nii et käesoleva filmi vastakad arvustused on täiesti mõistetavad. Michael Fassbender Harry Hole’ina on põhjendatud valik – põhjatult nukrad silmad ja lohutamatu maailmavalu oleks justkui kodeeritud tema DNA-sse.

Natuke ka loost endast. Eliituurimisrühma kuuluv Harry Hole püüab tabada Norra esimest sarimõrvarit, kes kasutab oma visiitkaardina, arvasite õigesti, lumememme.

Film on saanud üpris negatiivset vastukaja – olles klišeelik, raskesti jälgitav, hooletult kokku pakitud (hea nali, eks ole!). Alfredson on õigustanud oma linateose eksistentsi sellega, et tõesti jäädi ajahätta…

Mina soovitan oma silmaga lugu nii paberil kui linal ise üle vaadata. Ei ole just palju filme Skandinaavia algupärase žanri teemadel – kõige tuntum on ehk „Lohetätoveeringuga tüdruk“.

Loe juurde samanimelisest raamatust endast (soovitan tegelikult kogu Harry Hole’i sarja) ja filmi kohta IMDb-st.

Liis Pallon

“Hans Zimmer: Live in Prague” reedel, 20. oktoobril kell 19 Ekraanis

In raamatukava on 17/10/2017 at 09:25

Tutvustus: Olete oodatud nautima maailma ühe kõige tuntuma filmimuusika helilooja Hans Zimmeri erakordset kontsertfilmi “Hans Zimmer: Live in Prague”.

Hans Zimmeri Euroopa kontserttuur saabus Tšehhi pealinna ühes 72 muusikust koosneva taustaansambliga. Ansambli koosseisus astusid üles kogu koor, sümfooniaorkester ja Zimmeri poolt kokku pandud 21-liikmeline bänd, kuhu kuulusid näiteks Johnny Marr (The Smiths) ja paljud Hansu lähedastest sõpradest ja headest koostööpartneritest.

Sel õhtul sai 17 000 pealtvaatajale osaks uskumatu muusikaline etendus. Muusikat Hansu võrratust karjäärist täiustasid kõrgetasemeline, haarav valgusetendus ja helidisain. “Kariibi mere piraatidest” “Lõvikuningani” ja “Pimeduse rüütlist” “Alguseni” – Hans Zimmer on andnud oma osa kinomaailma edukaimate lugude loomisesse ja töötanud koos hinnatud režissööridega nagu Ridley Scott, Michael Bay ja Christopher Nolan. 

Nolaniga tehti viimati koostööd selle suve suurteosega „Dunkirk“. Kontsertfilm pakub kinofännidele ja Zimmeri muusika austajatele suurepärase võimaluse näha meistrit töötamas, selle saateks on murranguline valgusetendus, rabavad visuaalsed efektid ja kõrgetasemeline heli. 

Lisaks näidatakse eksklusiivselt ka Hansuga tehtud 10-minutilist intervjuud, mis tutvustab vaatajale paljude suurimate Hollywoodi hittide muusika loonud meest.

Ülal on Hans Zimmeri värskeim looming filmist “Blade Runner 2049”, millest hiljuti Irina Möldre siinsamas kirjutas. Hans Zimmeri muusikat saab muusikaosakonnast laenutada nii filmide taustal, kui heliplaatidel. Teel muusikaosakonda saab näha näitust ühest teisest heliloojast, kes on tähtis nimi ka filmimuusika maailmas.

Sander Kaasik

„Mees nimega Ove” kolmapäeval, 11. oktoobril kell 21.35 ja laupäeval, 14. oktoobril kell 23.05 ETV2-s

In raamatukava on 10/10/2017 at 07:48

„Mees nimega Ove“ on Fredrik Backmani ülipopulaarsel raamatul põhinev film, mis oli eelmisel aastal Rootsi üks suurimaid kassahitte.

Kuna vananemine on normaalne ja elu vältimatu osa, siis on ka väga tähtis osata selle paratamatuse üle nalja heita ning Hannes Holmi film näitabki kätte helge teeotsa, kuidas suhtuda elamisse läbi eluterve huumoriprisma.

Ove on kuldsete kätega, siira südamega ja praktilise mõtlemisega mees. Majapidamises pole tööd, mida ta teha ei oskaks ning noorema generatsiooni meeste abitus ajab tal harja punaseks. Ent pärast oma naise ja elu armastuse surma ning seda, kui ta vallandatakse rongitehasest, kus ta terve elu tööd rügas, on Ovel üha raskem end tegudele sundida. Pensionärina veedab ta oma päevi kodusel kooperatiivil silma peal hoides ja sealse heaolu eest seistes. Säärane range kord tekitab talle igapäevaseid konflikte laiskade ja ülbete naabritega. Elust tüdinud Ove pühendubki vanade võlgade sisse nõudmisele ja käib kalmistul lahkunud kallimale iga päev oma argielu ümber jutustamas. Kuni ühel päeval kolib naabermajja noor naine Parvaneh koos perega ning nad esimesel päeval kogemata Ove postkasti autoga ümber rammivad. Sellest saab alguse harukordne ja imeilus sõprus kahe erineva põlvkonna ja kultuuri esindaja vahel.

Filmi aluseks olnud raamat ka meie raamatukogus saadaval. Raamat on paljud blogijad kribama ärgitanud ja arvamused raamatust kõik positiivsed. Sehkendja soovitab oma blogis lugeda nii raamatut kui vaadata filmi, et mõnusam lugu kätte saada.

Kuna mitmed kirjutajad-arvustajad on tõmmanud paralleele Jonas Jonassoni raamatuga “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus”, kus samuti peategelane põhjamaine üksik toriseja, tuleb siit teine lugemis- ja vaatamissoovitus. See lugu on olnud ka eestlaste hulgas väga populaarne, aga kui kellegil veel lugemat või nägemata, siis raamat on meil olemas ja tasub üles otsida ka film, mida meie blogis Tiina on soovitanud.

Anu Amor-Narits

“Blade Runner 2049” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 09/10/2017 at 14:30

“Blade Runner 2049”, režissöör: Denis Villeneuve, osades: Ryan Gosling, Harrison Ford, Robin Wright, Dave Bautista, Ana de Armas, Jared Leto jt.

Tutvustus:
Oscarile nomineeritud režissöörilt Denis Villeneuve’ilt („Saabumine“) on valminud koostöös Alcon Entertainmentiga „Blade Runner 2049“, palavalt oodatud järg kultuslikule ulmefilmile „Blade Runner“. Teise osa lugu toimub 30 aastat pärast esimese filmi sündmusi. Uus blade runner (androidide jahtija) on LA politseinik K, kes avastab kaua varjul olnud saladuse, mis võib ühiskonna riismed veelgi suuremasse kaosesse paisata. K avastus sunnib teda otsima Rick Decardi, endist LA blade runner’it, kes on kolmkümmend aastat kadunud olnud.

Minu jaoks jääb „Blade Runner” lapsepõlve ja uuesti ma seda filmi vaadanud ei ole, kuigi võimalusi on olnud mitu. Õieti ma ei mäletagi suurt midagi sellest filmist. Mõned kuud tagasi lugesin läbi Philip K. Dicki raamatu „Blade Runner: Kas androidid unistavad elektrilammastest”, mille põhjal valmis ka 1982. aasta film. Pärast raamatu lugemist oli küll plaanis vaadata ka film uuesti üle, aga aeg kadus kuidagi väga kiiresti. Nii saingi ma üsna selge pilguga ja väga suuri võrdlusi esile manamata vaadata Denis Villeneuve’i filmi.

Film on hea, isegi väga hea. Oma osa on selles kindlasti näitlejatel, kes said hakkama lausa üle ootuste hästi. Minu jaoks tähendas see film aga eelkõige visuaalset võlukunsti. Sünge ja hallides toonides taust ning kõige selle kõrval värvivälgatused, mis viisid vaataja aina uutesse kõrgustesse. Lugu oli huvitav, üllatav, segadusse ajav, aga loo jutustamise viis – värvide, valguse ja varjude mäng – tundus kohati lausa hüpnotiseerivana.

Ning kõige muu kõrval suutis Villeneuve ikkagi jääda ka esimeses filmis ning raamatus kõlanud olulisemate küsimuste juurde: mida tähendab olla inimene? Kas inimene saab olla ainult see, kes sünnib siia ilma, või võib ka tehisintellektist areneda miski, mida saab selle nimega pärjata?

Paljud esimeses filmis vastuseta jäänud küsimused ei saa vastust ka selles linateoses. Kui keegi ootab märulit ja pööraseid võitlusstseene, siis ootama ta neid jääbki. Kui aga vaatajal on soov näha selle aasta üht visuaalselt võimsamat filmi, siis palun väga, „Blade Runner 2049” on just see, mida otsitakse!

Treiler:

Irina Möldre

 

“Imiteerimismäng” neljapäeval, 5. oktoobril kell 21.30 TV6-s

In raamatukava on 04/10/2017 at 15:35

Imiteerimismäng (2014), režissöör: Morten Tyldum, osades: Benedict Cumberbatch, Keira Knightley, Mark Strong, Matthew Goode jt.

Tutvustus: 1952. aastal sisenesid briti võimud matemaatiku Alan Turingi koju, et viia läbi uurimist ühe sissemurdmise asjus. Ent see külaskäik lõppes aga hoopiski sellega, et võimud arreteerisid Turingi ebasündsas käitumises, mis lõpuks viis selleni, et tema kaela sattus kriminaalsüüdistus homoseksuaalsuse pärast. Kuid mida ametnikud tol hetkel veel ei teadnud, oli see, et nad olid just arreteerinud tulevase sõjasangari ja tänapäevase andmetöötluse pioneeri, kes Teise maailmasõja ajal suutis lahendada Saksamaa nii-nimetatud läbimurdmatu Enigma koodimasina. Alan Turingu geniaalsus ja tema avastus aitas märgatavalt lühendada sõda, hõlbustada liitlasvägede võitu ning säästa tuhandeid elusid.

Minu jaoks oli see üks 2014. aasta parimaid filme ning üleüldse parimaid sõjafilme, mida ma näinud olen. Jah, pean küll tõdema, et sõjategevust kui sellist pole selles filmis eriti kujutatud. Pigem on sõda ja üleüldine pingestatud olek selle filmi taustaks ning kinos oli ka saal seda pinget täis. Aeg jooksis, sõda muudkui kestis ja vaenlane tundus võitmatuna. Oma osa on siin ka näitlejatel, kes said rollidega väga hästi hakkama ning panid vaatajad kaasa elama.

Alan Turing, kelle elust see film räägib, sündis 23. juunil 1912. aastal Londonis ning teda peetakse üheks informaatika ja tehisintellekti loojaks. II maailmasõja ajal tegeles ta krüptograafiaga ning oli tegev Enigma koodi murdmisel. Pärast sõda mõisteti ta süüdi homoseksuaalses tegevuses ning 1954. aastal, veidi enne oma 42. sünnipäeva, sooritas Alan Turing enesetapu. Turingule osaks saanud kohtlemise eest vabandas Gordon Brown, seda alles 2009. aastal; kuninganna andis teadlasele postuumselt armu alles 2013. aasta detsembris. 2012. aastal tunnustati paljudes ülikoolides üle maailma Alan Turingu teadussaavutusi. Sellise elukäiguga mehest oleks olnud patt filmi mitte teha ning Bendeict Cumberbatch sai oma rolliga ülihästi hakkama.

Kui rääkida filmi teisest peategelasest (või isegi kolmandast), sakslaste Enigmast, siis see teadus- ja sõjandussaavutus on juba mitu korda leidnud tee popkultuuri ja kirjandusse. Masinast räägib Robert Harrise sulest 1995. aastal ilmunud „Enigma” (eesti keeles ERSEN, 2002) ning 2001. aastal kinolinadele jõudnud sama romaani filmiversioon. Suur roll on Enigmal ka 2012-2014. aastal jooksnud telesarjas „The Bletchley Circle” (eesti telekanalitel näidati minu teada seda sarja nime all „Bletchley koodimurdjad”). Ja tehnikaosakonnast leiab raamatu  “Alan Turing’s electronic brain : the struggle to build the ACE, the world’s fastest computer”.

Lõpetuseks nii palju: film on vaatamist väärt (8 Oscari nominatsiooni pole sugugi paha) ja näitlejad on teinud vapustavat tööd (Cumberbatch sai parima näitleja nominatsiooni ja Knightley kandideeris parima naiskõrvalosa kategoorias)!

Treiler:

Irina Möldre