Raamatukava

Archive for 20. dets. 2017|Monthly archive page

“Reis Hispaaniasse” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 20/12/2017 at 16:13

Kuna kohe-kohe on käes suur söömapüha, tundub eriti sobiv aeg ka kinno vaatama minna söövaid inimesi. Lisaks kaunitele loodus- ja toidukaadritele on menüüs mahlakas dialoog, kus kaks eneseimetlejast sõpra ja konkurenti teineteist naljade ja teravmeelsete filosoofiliste traktaatidega üle trumbata üritavad.

Esimene kord rändasid nad mööda kodust Inglismaad, teisel korral seiklesid juba päikselises Itaalias. Eesmärk oli mõlemal korral üks – reisida ühest restoranist teise, nautida head toitu ja rääkida kõigest, mis pähe kargab. Kaks ei jää tavaliselt kolmandata ja nii ongi kätte jõudnud hetk, mil „Reisi„-filmidest on saanud triloogia.

Rännumeesteks ikka need samad tuttavad näod: Steve Coogan, kes kehastab ka selle toidusaaga kolmandas osas kuulsat näitlejat ja mitmekordset BAFTA auhinna laureaati Steve Cooganit, ja Rob Brydon, kelle kanda on Steve Cooganist mõnevõrra vähem tuntud ja tituleeritud, kuid siiski tunnustatud koomiku ja näitleja Rob Brydoni roll. Kellele meeldisid nende kahe mehe eelmised rännakud, ei pea ka seekord pettuma, sest nendega koos on end Hispaania päikese alla kaasa smugeldanud aukartust äratav hulk kuulsusi: Mick Jagger, Michael Caine, Al Pacino, Roger Moore, Pierce Brosnan ja paljud-paljud teised. Ja astuvad kõik need kuulsused üles Coogani ja Brydoni kehastuses…

Film viib meid Hispaania eri kantidesse ja kujutab endast tõelist söögi-, joogi- ja turismiorgiat. Need, kellele ei tule seda filmi vaadates peale vastupandamatu isu Hispaaniasse reisida ja kogeda seda, mida filmi peategelasedki, vaatavad seda filmi ilmselt… Hispaanias

“Postimehes” ilmus arvustus Brit Rosenilt. Enne suuri kinosid jõudis film linastuda Eestis Pöffi programmis ja nii kirjutas sellest Kaspar Viilup Pöffi-minututes.

Nii toidukeskse filmi puhul tundub raamatusoovituse osas sobilik pöörduda kokaraamatute poole. Silma jäi raamat „Hispaania söögid Eesti köögis”. Raamatu autorid on Eestis elavad hispaanlastest hobikokad, kes kõiki toite Eestis kohapeal valmistanud ja seega ei pea muretsema, et koostisosad liiga eksootilised ja kättesaamatud.

Anu Amor-Narits

„Ferdinand” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 19/12/2017 at 18:20

Kuna jõuluaeg juba kord on suur lastepüha, siis sekka ka üks päris lastefilmi tutvustus.

Ferdinand on hiigelsuur härg, kellel on veel suurem süda. Pärast seda, kui teda peetakse eksklikult ohtlikuks metslaseks, võetakse Ferdinand kinni ja viiakse kodust kaugele paika, kus treenitakse loomi härjavõitluse areenile. Ferdinand aga kavatseb jõuda iga hinna eest tagasi oma pere juurde ega taha mingist härjavõitlusest kuuldagi. Põgenemiseks paneb ta kokku meeskonna eriti kirjudest kujudest ning algab tormakas retk läbi päikeselise Hispaania.

Filmi aluseks on Munro Leafi ja Robert Lawsoni lasteraamat “The Story of Ferdinand”, mis on ilmunud juba 1936 aastal. Esimese lühikese filmiversiooni tegi raamatust 1938. aastal Walt Disney.

Seda kui palju seekordses täispikas filmis on alles jäänud originaalloost ei saa me paraku hinnata, kuna raamatut pole meil raamatukogus ei eesti ega inglise keeles.

Treiler:

https://www.apollokino.ee/Event/2317/

Anu Amor-Narits

„Väike ime” kinodes Ekraan, Cinamon ja Apollo Kino

In raamatukava on 18/12/2017 at 18:15

R. J. Palacio kirjutatud New York Timesi menuromaanil põhinev „Väike ime” jutustab August Pullmani erakordselt inspireeriva ja südamliku loo. Auggie sündis moonutatud näoga ega saanud tavakoolis õppida, kuid kui ta kohaliku kooli 5. klassi astub, saab temast ebatavaline kangelane. Perekond, uued klassikaaslased ja kogukond üritavad leida kaastunnet ja temaga leppida ning Auggie erakordne teekond liidab nad ja tõestab, et isegi teistest erinevana sündinu võib teiste sekka sobida.

R.J. Palacio raamat „Ime” on olnud väga populaarne ka Eesti lugejate hulgas. Kuna kiusamine on paraku teema, millega kõik me mingil moel kokku peame puutuma ning antud raamat seda teemat suurepäraselt käsitleb, on teos jõudnud ka paljude koolide lugemisnimekirjadesse.

R.J. Palacio järgmine raamat „Auggie & mina: kolm lugu „Ime” tegelastest” ei ole „Ime” järg, vaid seda võib nimetada lisaraamatuks. Sõna saavad Julian, Christopher ja Charlotte, kelle kõigil on üks ühisosa ja selleks on Auggie Pullman. Tema olemasolu nende elus muudab neid kõiki vähemal või suuremal määral.

„Imest” on kirjutanud Eesti Lastekirjaduse Keskuse lehel 13-aastane Liisbet Palm, kes vanuse poolest peakski olema loo sihtgrupp, ning meie raamatukogu lugemisblogis kirjutas Ädu Neemre, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogis on käsitluse all nii „Ime” kui „Auggie & mina: kolm lugu „Ime” tegelastest”.

Jääme lootma, et film saab olema raamatule vääriline.

Anu Amor-Narits

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ pühapäeval, 17. detsembril kell 22.05 ETV-s

In raamatukava on 12/12/2017 at 16:11

Jõhkrad kuriteod, piinamised, inimröövid ja mõrvad tõmbavad samamoodi ligi nagu uue ostukeskuse avamine Tartu kesklinnas. Meid võrgutavad mõtted inimese aju pimedatest keerdtreppidest psühhoosini; või adumine, et see juhtub kellegi teisega ning meie saame seda valu nautida oma kodu turvalises rüppes; või oleme me kaotanud elemntaarse empaatia ning püüame seda taastoota inimeste kannatustest lugedes…. Ma ei tea. Igatahes on Põhjamaade kirjanike viljeldav crime noir jõudnud televaatajateni järjekordse filmisarjana.

„Lahendamata juhtum. Pudelipost“ on sarja kolmas osa, kuid vabalt vaadatav ka täiesti eraldiseisvana. 2016. aastal valminud Hans Petter Molandi film on sarja kõige julmem ja tumedam, kuid filmi visuaalne keel on täis paradoksaalselt palju päikesepaistet, mis annab tegevustikule äraspidiselt võika varjundi. Kaks politseinikku, uurija Carl Morck ja tema abiline Assad, kes töötavad lahendamata juhtumite osakonnas Q, asuvad järjekordse mineviku müsteeriumi kallale. Järjekordselt tuuakse vaatajateni Põhjamaade ühiskonna pahupool ehk tahtmatus näidata oma häda/häbi maailmale. Seekord tegutsetakse fundamentalistlike kristlaste südametunnistuse radadel.

Jussi Adler-Olseni „Osakond Q“ sari on ammu juba lugejate hulgas populaarsust kogunud, kuid tema raamatud ei ole agathachristieliku peenutseva pärastlõunase tee kõrvane. Ta ründab rõlge otsekohesusega taani ühiskonna varjatud poolt, tuues maailma palgete ette tahke, millest inimesed ei ole isegi julgenud mõelda. Ta psühhologiseerib nii keskkonda kui ka karaktereid, ja on seetõttu ääretult põnev lugemisvara.

Adler-Olseni kolmas „Osakond Q“ raamat pälvis Skandinaavia krimikirjanduse auhinna Klaasvõti, mille varasemalt on pälvinud Stieg Larssoni „Purustatud õhuloss“ ja Johan Theorini „Öine lumetorm“.

Liis Pallon

“Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus” kolmapäeval, 6. detsembril kell 21.35 ETV2s

In raamatukava on 06/12/2017 at 17:08

Tutvustus: Olli Mäki (sünd 1936) on endine Soome poksija, neljakordne Soome meister, Euroopa meister ja ainus Soome poksija, kes on võitnud Euroopa meistri tiitli nii harrastajana kui ka hiljem elukutselisena. Film temast põhineb tõsielulool, keskendudes aastale 1962, kui Olli Mäkil oli võimalus saada sulgkaalus maailmameistriks. Unistuste püüdmiseks tulnuks tal alistada David Moore. Kõik oli toona Olli triumfiks valmis… põhjamaa poja südames tuksus aga selleks hetkeks juba armastus Raija vastu… Soe, südamlik ja stiilne, soome huumor tema muhedamal kujul, sissevaade (veel üsna amatöörlikku) ajastu spordimaailma koos absurdivinjettidega. Režissöör Joho Kuosmaneni on meedias nimetatud Soome kõige tuntuma filmitegija Aki Kaurismäki järeltulijaks. Soome filmiauhinna Jussi jagamistel tegi film üsna puhta töö, Euroopa filmiauhindade seast toodi „aasta avastuse“ tiitel, Torontost nominatsioon ja Cannes’ist programmi Un Certain Regard võit. Režissöör Juho Kuosmanen, osades Jarkko Lahti, Oona Airola Eero Milonoff jt.

Võin julgelt väita, et see on film, mida mulle möödunud aastal kõige rohkem soovitati. Ei möödunud vist nädalatki ilma, et keegi sõpradest-tuttavatest poleks seda linateost maininud. Seda tegid ka need, kes tegelikult ju väga hästi teavad, et mulle komöödiad ei istu. No nüüd on vist kätte jõudnud see hetk, kui pean selle filmi ikkagi ära vaatama. Pühendan selle vaatamise Soome 100. sünnipäevale – paremat põhjust tavapärasest mugavustsoonist välja murda ei leia just iga päev! Üldse on ETV ja ETV2 pühendanud terve käimasoleva nädala Soome 100 tähistamisele, nii et pea iga päev on telekas midagi Soomes toodetut.

Nagu öeldud on tegu komöödiaga, mille peategelaseks on endine Soome poksija Olli Mäki. Soome poksist pole ma küll midagi kuulnud. Suusatamine, jäähoki, F1 – seal on soomlasi palju ja ka medaleid on toodud kodumaale piisavas koguses. Aga vot poksi kohta ma ei tea, kuigi ega ma ka Eesti poksi koha pealt pean vastuse võlgu jääma. Nagu eelnevast jutust arvata võib, ei ole eesti keeles Olli Mäki kohta infot just kuigi palju saadaval. Mulle endalegi üllatuseks eksisteerib sportlase Vikipeedia leht. Sealt saab lisaks sünniajale teada, et tegu on neljakordse Soome meistriga, kes 1959. aastal tuli ka Euroopa meistriks.  Peale filmi on Olli Mäki kõndinud ka teatrilaval – 2010. aastal Kokkola linnateatri etenduses „Suurim unistus” („Unelmista suurin”, sutor Sami Parkkinen). Soome Vikipeedia lehelt võib näha ka viidet raamatule, kus Mäki elust juttu: Erkki Jänkä „Olli Mäki: Nyrkkeilijä”. Seda teost linnaraamatukogust paraku ei leia.

Film on mustvalge ning nagu kirjutati Sirbis :”Esitab vaatajale rõõmsameelset nägemust kadunud maailmast, kus tehnoloogia ei olnud meie teadvuse ja kehade endale allutamises nii edukas kui täna. See on nii mõneski mõttes aegunud maailm, mida ei pruukinud ju tegelikult päris sellisel kujul ka kunagi olemas olla. Või täpsemini, ega ei olnudki. On ju see maailm siin filmis loodud tagantjärele.”

Treiler:

 

 

Irina Möldre

“Eluaur” kolmapäeval, 6. detsembril kell 23.00 ETVs

In raamatukava on 05/12/2017 at 19:00

Tutvustus: Mehed istuvad saunas ja räägivad avameelselt ning otse südamest. Roostes keriste kuumuses puhastavad soome mehed nii ihu kui ka hinge. Filmis külastatakse mitmesuguseid saunu üle Soome ja kuulatakse liigutavaid lugusid armastusest, surmast, sündimisest, sõprusest – ühesõnaga, elust. Film paljastab mehe hinge kogu selle alastuses ja maalib poeetilise portree soome mehest. Film sai 2010. aastal XXIV Pärnu Filmifestivali žürii peaauhinna parima kunstilise teostuse eest. Autorid Joonas Berghäll ja Mika Hotakainen.

Saun on püha koht nii eestlaste kui ka soomlaste jaoks. Minu jaoks seostuvad saunaga ikka mälestused lapsepõlvest ja maakohas veedetud suveõhtutest. Talvel ma maale ei sattunud ja seetõttu ei oska ka talvise saunaskäigu kohta midagi sügavat öelda. Lapsed möllasid ikka niisama, vett lendas kõikjale ja üldse oli väga mõnus. Ema ja teised naised rääkisid täiskasvanute juttu, millele tähelepanu pöörata polnud mõtet. Nüüd olen ise täiskasvanud ja kui satun sauna, siis räägin omakorda olulisi suurte inimeste jutte. Räägin kõigest, saun on ideaalne koht pikemate debattide mahapidamiseks. Meeste saunaaeg algas tavaliselt peale naisi ja kestis hiliste öötundideni. Alati oli kaasas paras kogus märjukest, et jutt ikka korralikult jookseks. Rohkemat ma ei teagi, sest ega nendest juttudest väljaspool sauna meie pere mehed väga ei rääkinud.  Mida aga räägivad soome mehed? Kirjelduse põhjal võiks vist oletada, et teemad on umbkaudu samad, mis ka eesti meestel – ikka sõprus, armastus, pere, ajalugu, poliitika jne. Tundub, et täitsa vaatamist vääriv film.

Sauna kohta on küllaga raamatuid, nii ehitust kui ka saunaskäiku lahkavaid. Minu soovitus oleks siiski ise ikka saunas käia ja seal oma lugusid jutustada!

Treiler:

Irina Möldre