Raamatukava

Archive for 12. jaanuar 2018|Daily archive page

„Kaklusklubi” neljapäeval, 18. jaanuaril kell 21.30 TV6-s

In raamatukava on 12/01/2018 at 13:36

Kaklusklubi esimene reegel on, et kaklusklubist ei räägita.
Kaklusklubi teine reegel on, et kaklusklubist ei räägita.

Ei tea kas just sellepärast, aga kuigi David Fincheri suurepärane film  on tehtud juba 1999. aastal ja üpris kindlasti on seda ka teles näidatud,  pole see meie blogisse seni sattunud. See viga saab nüüd parandatud, sest film on kindlasti üks mõjuvamaid ja sisaldab absoluutselt aegumatuid tõdesid, mis aga sellegipoolest inimestel pidevalt meelest ära lähevad. Sa ei ole oma töökoht. Sa ei ole oma pangaarve. Asjad, mida sa omad, saavad lõpuks hoopis sinu omanikuks.

Film on põnev ja lahendus jahmatav.
Peaosades ainult tõelised tähed – Edward Norton, Brad Pitt ja Helena Bonham Carter.
Filmi saab ka raamatukogust, kuid ainult VHS-il.

Filmi aluseks olnud Chuck Palahniuki raamat on meie kogus olemas.
Raamatust kirjutab Sirbis Mathura.
„Kaklusklubile” ilmus aastatel 2015-2016 graafilise romaani vormis järg, mis kujutab tegelaste elu kümme aastat hiljem, joonistas Cameron Stuart.

Autorilt on tõlgitud veel „Lämbumine” ja „Kaunis sina. Miljard abikaasat asendatakse üsna pea!”,
ingliskeelne valik on muidugi palju suurem.

Kaja Kleimann

„Süütud” kolmapäeval, 17. jaanuaril kell 21.35 ETV2-s

In raamatukava on 12/01/2018 at 13:35

See Prantsusmaa ja Poola ühistööna valminud film  viib vaataja 1945. aasta lõpu Poola nunnakloostrisse, kus prantslannast Punase Risti töötajal (kes ise on ateist) tuleb sooritada kerisrilõige. Kloostris on lausa seitse lapseootel nunna – võiduka Punaarmee läbimarsi tulemus. Nunnad on ootamatult silmitsi nii vägivaldse lihalikkuse kui ka emadusega. Süütud on nunnad ja süütud on ka lapsed…
Filmi režissöör Anne Fontaine on ühtlasi ka üks stsenaristidest, nagu tal enamasti kombeks. Meile on ta tuntud ehk enim „Coco enne Chaneli” ja siingi varem tutvustatud „Gemma Bovery” järgi. Näitlejate nimed ehk veel pähe jäänud ei ole, mitmed näod aga võiksid juba tuttavad olla – Agata Kulesza mängis Wandat „Idas” ja pälvis sellega mitmeid auhindu, samuti on pälvinud auhinnalist tunnustust Punase Risti töötajat mänginud Lou de Laâge. Joanna Kulig mängis filmides „Ida” ja „Nõiakütid Hans ja Grete” jne. Üksjagu nominatsioone, sh neli Prantsuse filmiauhinnale César, ja võite, on filmil endalgi.
Teema on väga raske, kuid on alust arvata, et seda käsitletakse suure pieteeditundega.
Sõda ja ja vägistamises on aegade algusest kokku kuulunud, pole mingit vahet, mis riikidega tegu. Ega keegi sellest suurt midagi teada ega kirjutada taha, aga üht-teist leiab siiski ka eesti keeles. On raamat „Naine Berliinis. Päevikumärkmed 22. aprillist 22. juunini 1945” ,  selle põhjal on tehtud ka film „Anonyma – naine Berliinis” , millest Jüri Lulik kirjutas Sirbis.

Sehkendaja kirjutab oma blogis raamatust „Naine Berliinis”: „Muide, kõikides arvustustes toonitatakse just, et see on raamat vägistamisest, aga vägistamine oli lihtsalt üks osa, millega tuli toime tulla. Tegelikult oli see ju raamat näljast, sõjast, naistest…”

Väike sissevaade saksa naiste kannatustesse on selles artiklis.

Iris Chang „Nanikingi vägistamine. Teise maailmasõja unustatud massimõrv”  – mis on natuke imelik pealkiri, sest räägitakse Hiina – Jaapani sõja 1937. aastast,  Teine maailmasõda algas  alles 1939 ja  alapealkiri tundub olevat ainult tõlkel.

Ja kui nüüd nunnade juurde üldisemalt suunduda, siis võiks lugeda Benedicta Idefelti raamatut „Viiburist Vatikani. Soome nunn laias maailmas”.   Tegemist on autobiograafiaga, mille tutvustusest võib lugeda: Nooruke nunn ei osanud aimatagi, et turvaliste kloostriseinte vahel palvetamise asemel veedab ta aastaid Brasiilias ja jõuab lõpuks tagasi Euroopasse tööle Vatikani. Tema mälestused on huvipakkuvad, kohati üllatavalt humoorikadki ja heidavad valgust Jumalale pühendunud inimese siseilmale.

Kaja Kleimann

„Dr Strangelove ehk kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi” esmaspäeval, 15. jaanuaril kell 22.20 ETV2-s

In raamatukava on 12/01/2018 at 13:35

 

Arvatavasti ei ole väga palju filme, mille linaletuleku tähtpäevi ajakirjanduses ära märgitakse, aga selle Stanley Kubricku töö 50. aastapäeva tähistamiseks ilmus 2014. aasta jaanuaris „The New Yorkeris” artikkel pealkirjaga  „Peaaegu kõik „Dr. Strangelove’s” on tõsi”. Kui olete filmi ära vaadanud, saate aru, kui hirmutav see pealkiri (ja lugedes – kogu artikkel) on.  Filmi aluseks on endise Kuninglike õhujõudude piloodi Peter George’i  raamat „Punane hädaoht”. Kui raamat on kirjutatud tõsises toonis, siis stsenaariumi kirjutades jõudis Kubrick üsna pea arusaamisele, et sellest tuleb teha üks väga must komöödia. Telekavas öeldakse: “20. sajandi ühe olulisema kinovisionääri Stanley Kubricku (1928-1999) seitsmes täispikk mängufilm sündis ajal, mil maailma oli vallutamas hirm külma sõja ees. Olude sunnil pidi Kubrick filmi tegema Suurbritannias, kuhu ta siirdus pärast Ühendriikides paksu pahandust tekitanud “Lolita” (1962) valmimist.” Filmil on palju auhindu ja ning see tunnistati parimaks briti filmiks, kuid neljast Oscari nominatsioonist ei saadud ühtegi kujukest– oli „Minu veetleva leedi” aasta. Kolmes rollis hiilgab Peter Sellars. Inimkonna lolluse teemal vändatud must komöödia püsib tänu satiirile ja näitlejate mängule tänini arvukate erinevate koostajate vaadatuimate filmide nimekirjades.
Filmi DVD-d  saab meilt laenutada, kuid vaatamisel saab valida vaid inglise ja vene keele vahel. Meil on ka teisi Kubricku filme nii videokassetidel kui DVD-del.
Peter George’i raamatut meil pole, kuid on stsenaariumil põhinev samanimeline adapteeritud väljaanne.
Külmast sõjast aga, mis noorte jaoks on juba enamvähem eelajalooline aeg, saab lugeda põhjalikult John Lewis Gaddise teosest „Külm sõda”.

Kaja Kleimann