Raamatukava

Archive for 19. märts 2018|Monthly archive page

„Seltsimees laps” Cinamonis, Ekraanis, Apollo Kinos

In raamatukava on 19/03/2018 at 19:09

Tutvustus: On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. “Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ikka koju. Nii sugeneb lapse hinge hirm, et just tema on ema äraviimises süüdi. Mõistmatus aina süveneb, sest “heal” ja “halval” pole sellel segasel ajal justkui enam õiget tähendust. Miks on sinimustvalge ühtäkki keelatud? Kes on rahvavaenlane ja miks hirmus enkaveedeelane ümber nende kodu luusib? Kas pioneer olla on au- või häbiasi? Selles kummalises kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid satub üha uutesse sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab. Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel “Seltsimees laps ja suured inimesed” ja “Samet ja saepuru”. Paralleelselt filmiga valmib kirjanikul triloogia viimane osa. Osades: Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja.

Minul oli erakordne õnn näha „Seltsimees lapse” eellinastust veebruaris ning kuigi ma pole raamatut lugenud, oli film minu jaoks ainulaadne kogemus. Paraku on praegu üsna raske raamatut raamatukogust kätte saada, millegipärast tahavad kõik nüüd seda korraga lugeda :)

Enamvähem ma loo sisu teadsin, aga filmilt väga paljut ei osanud oodata, sest puudus täiesti võrdlusmoment raamatuga. Siis kui millalgi ka raamatu läbi loen, julgen ehk öelda, kas film on sama hea. Praegu piisab vast teadmisest, et lõpus tulid pisarad silma ja terve päev muutus kuidagi kirkamaks.

Leelo Tungal ise filmi stsenaariumi kirjutamises ei osalenud, kuid tal oli võimalus valmis tekst üle vaadata ja vajalikes kohtades parandused sisse viia. Moonika Siimets on ka öelnud, et mõned momendid filmis on tema isikliku mõttetöö tulemus – eks need, kel raamat loetud märkavad neid paremini kui mina.

Huvitavaks faktiks selle filmi puhul oli minu jaoks väikese Leelo kehastaja leidmine. Siimetsa sõnade kohaselt otsiti Helena Maria Reisner algselt vaid castingu perioodiks, et täiskasvanud näitlejatel oleks keegi, kelle vastu mängida. Pärast tehti ka peaosalise leidmiseks eraldi casting ning jõuti lõpuks tagasi sama tüdruku juurde, kes sai oma rolliga suurepäraslet hakkama.

Eks igaüks leiab ise, mis tema jaoks filmis oluline on, aga minu jaoks oli esikohal just lapse ja täiskasvanute maailma ning käitumise erinevus. Mida tähendab olla hea laps ning kuidas võib sellest arusaamine erineda lapse ja täiskasvanu mõttemaailmas? Hea laps ei valeta kunagi, samas on aga inimesed, kellele isa ja tädide-onude sõnade kohaselt peab valetama. Kõige lihtsam selles olukorras vast ongi olla seltsimees laps ja mitte midagi teada.

Treiler:

Irina Möldre

 

“Marslane” esmaspäeval, 19. märtsil kell 22.30 TV3-s

In raamatukava on 17/03/2018 at 20:56

Marslane (The Martian, 2015)

Tutvustus: Marsi missiooni käigus satub ekspeditsioon Ares III tugeva tormi kätte ning on sunnitud viimases hädas evakueeruma. Astronaut Mark Watney (Matt Damon) jääb tormis kadunuks ja teda peetakse surnuks. Marsilt kiiruga lahkunud meeskond aga ei tea, et Watney on imekombel tormist eluga pääsenud… Õnn pääsemisest võib jääda aga üürikeseks, sest ta leiab end ihuüksi vaenulikult planeedilt. Nappide varudega peab ta lootma omaenda leidlikkusele, taibule ja südikusele, et saata Maale signaal, et ta endiselt elus on.Miljonite kilomeetrite kaugusel näevad NASA ja rahvusvaheliste teadlaste grupp tohutult vaeva, et ”Marslane” saaks koju toodud. Tema meeskonnakaaslased aga plaanivad hulljulget, kui mitte lausa võimatut päästemissiooni. Neid kaht lugu jälgib kogu maailm, hoides pöialt, et kaugele planeedile lõksu jäänud mees siiski turvaliselt koju jõuaks. Režissöör: Ridley Scott, osades: Matt Damon, Sean Bean, Kristen Wiig, Sebastian Stan, Jessica Chastain, Chiwetel Ejiofor jt.

Film on hea, sai kriitikutelt kiita ja võitis ka mõned auhinnad. Samas, kui poleks Andy Weiri raamatut, millel film põhineb, oleks ka kõik muu olemata jäänud. Oluline ongi see, et raamatut poleks peaaegu raamatuna olnudki!

Romaani „Marslane” kirjutamist alustas Weir juba 2009. aastal. Peab tunnistama, et autor tegi kõvasti uurimistööd, nägi vaeva, et kõik oleks võimalikult tõepärane ning vältis ebaoluliste isikute ja tegevuse liialt üksikasjalikku kirjeldamist. Kuna tema varasemad jutustused olid jäänud suuresti kirjastuste tähelepanuta, siis otsustas Weir 2011. aastal avaldada „Marslase” järjejutuna oma koduleheküljel, hiljem ka Amazoni Kindle’i versioonina hinnaga 0.99 senti (madalaim võimalik hind). E-raamatust kujunes bestseller ning 2014. aastaks tundsid teose vastu huvi ka kirjastused ning juba märtsis ilmus raaamat kõvakaanelisena ja oli valmis vallutama edetabeleid.

Filmiõigused läksid 20th Century Foxile 2013. aastal ning esilinastus 2015 Toronto Rahvusvahelisel Filmifestivalil. Nagu öldud sai film kriitikutelt kiita – peamiselt visuaalsete efektide ja teadusliku täpsuse, aga ka muusika ja üleüldise meeldivuse tõttu. Oluliseks partneriks filmi juures oli ka NASA ning huvitava faktina võik ehk mainda, et filmi stsenaariumi esimene lehekülg on päriselt kosmoses käinud (detsembris 2014).

Lõpetuseks ehk veel mõned huvitavad faktid: stuudiosse rajati päriselt kartulipõld, kuhu erinevatel aegadel külvati kartulid, et neid saaks võtetel kasutada. Üheks võttekohaks oli näiteks Wadi Rum Jordaanias, kus on muuhulgas filmitud mitmed teised Marsi käsitlevad filmid (Mission to Mars (2000), Punane planeet (2000), Viimased päevad Marsil (2013)). Tähelepanu võib juhtida sellelegi, et nii mõnigi „Marslases” nähtav tehniline lahendus on hetkel reaalselt väljatöötamis staadiumis erinevates kosmoseagentuurides.

Kui aga „Marslase” nägemisest ja lugemisest veel väheks jääb, siis võib alati juurde lugeda, lauamängu mängida või kas või vana klassika juurde tagasi pöörduda ja mitmekümnendat korda vaadata veidi teistsugust filmi „Marss ründab”!

Treiler:

Irina Möldre

„Tööpüha” laupäeval, 17. märtsil kell 23.30 TV3-s

In raamatukava on 14/03/2018 at 14:56

Filmi aluseks on Joyce Maynardi raamat, mis eesti keeles kannab pealkirja „Pikk nädalalõpp” .  Raamat on väga sümpaatne ja paneb kõigile tegelastele tõeliselt kaasa elama. Jutustatud on põhiliselt teismelise poja vaatenurgast, kes on hädas oma tärkava seksuaalsusega ja ei suuda veel mõista täiskasvanute maailma. Mingis mõttes meenutas raamatus kujutatu mulle veidi „Lepitust”, aga filmi ma pole näinud, ega oska arvata, mis rõhud sinna said.  Minu jaoks jäi raamatust kõlama mõte, et kunagi ei ole liiga hilja olla õnnelik.

Kate Winsleti osalemine filmis on peaaegu nagu garantiikiri ja Kuldgloobusele ta rolli eest esitati,seega tasub loota parimat.

Filmi tutvustuses öeldakse:  tegevus toimub kaheksakümnendatel aastatel. Adele (Kate Winslet) on üksikema, kelle elus toimub suur muutus, kui tema ja teismelise poja (Gattlin Griffith) ellu satub Frank (Josh Brolin) – äsja vanglast põgenenud mees, kes palub luba kasutada nende kodu varjupaigana. Ehkki esialgu tekitab Frank Adele´is hirmu, süttib nende vahel armastus, mis ei saa kestma jääda, sest mees on ometi tagaotsitav…

Kaja Kleimann

„Elu valikud” laupäeval, 17. märtsil kell 21.20 TV3-s

In raamatukava on 13/03/2018 at 16:08

Äärmiselt menuka kirjaniku Nicholas Sparksi raamatuid on kinolinale seatud lausa 11, meilgi on enamust neist kinos näha saanud ja teles on korduvalt näidatud filme „Päevaraamat”, „Kiri pudelis” ja „Ööd Rodanthe’is”, mis on ka meie blogis tutvustamist leidnud. Kõigi filmide vaatajahinded on üle 6 palli, mõnel üle 7 ja „Päevaaamatul” lausa 7,9,  neile jagub nii auhindu kui nominatsioone. Osaliselt õigustatult võib neid filme nimetada pisarakiskujateks, aga elu paraku ongi selline, et muu hulgas tuleb ette ka pisaraid. Põhiliseks teemaks tundub tema raamatuis( ja siis filmides) olevat kõiki raskusi ületav „kuni surm teid lahutab” armastus.
Oma kangelaste kohta ütleb ta, et need on loodud sellisteks inimesteks, nagu tema ema teda õpetas (ja millisena iga ema tahaks oma last näha) – nad on ausad, töökad, ei vaata teistele ülalt alla ja lasevad naised- lapsed esimestena päästepaati.

Kavas öeldakse tutvustuseks: „Elu valikud“ on lugu Travis Parkerist (Benjamin Walker) ja Gabby Hollandist (Teresa Palmer), kellest saavad väikeses rannikulinnas naabrid ning kes alustavad suhet, mida kumbki neist ei oleks osanud ette näha. Vaatajate ette tuuakse kümmekond aastat vältava armastusloo areng ja selle vastupidavus elu kõige määravamate hetkede taustal. Filmi keskmes on meeldejääv sõprade ja perering Sparksile omases Põhja-Carolinas ning lugu kulmineerub küsimusega, mille iga paar peab endale esitama: kui kaugele sina läheksid, et lootust armastusele elus hoida?
Filmi režissööriks on rohkem produtsendina tuntud Ross Katz, kellele see on kolmas lavastajatöö. Filmi aluseks olev raamat „The Choice” ei ole eesti keelde tõlgitud, küll aga on meie raamatukogus saada inglise keeles koos veel 13 sama autori raamatuga.
„Päevaraamat”  ja „Pelgupaik”  on saadaval ka filmidena DVD-l.

Kaja Kleimann

„Dovlatov” Tartu kinodes

In raamatukava on 13/03/2018 at 15:54

Postimehes kirjutatakse: Tegu on Aleksei German juuniori emotsionaalseima linateosega, kus lõikav otsekohesus põimub felliniliku unenäovinega. Vaataja jääb selle lummusse ka siis, kui ta Dovlatovist varem silpigi ei teadnud.
Film võitis Hõbekaru kunstnikutöö eest.
Hendrik Alla arvustuses  kiidetakse filmi, kuid tehakse etteheiteid tõlkele. 
Filmi tutvustuses öeldakse:
Film kirjanik Sergei Dovlatovi   elust 1970. aastate Leningradis, mõni päev enne ta sõbra, tulevase Nobeli preemia laureaadi (sai selle 1987), Jossif Brodski  emigreerumist. See on paradoksaalsete ja naljakate juhtumite virvarr. Kokkupõrge kriminaaliga, Leningradi vaimu- ja kultuurielu, filmistuudio “Lenfilm”, muusika, luule, ajakirjaniku igapäevatöö, kirglik soov osta oma tütrele nukk, mida kusagilt pole saada.
Väidetavalt on  Dovlatov öelnud:  „Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas.” Ta elas Tallinnas ja töötas ajalehes „Sovetskaja Estonija”aastatel 1972-1976. Seda ajajärku käsitleb ta raamatus “Kompromiss” (1981), mille põhjal on tehtud film „Kauni ajastu lõpp”, mida võrdlemisi  hiljuti ka Eesti televisioonis näidati. Mõistagi on osa sellest filmitud Eestis ja osalevad ka eesti näitlejad. Vene kriitikud filmist kuigi hästi ei arva ja nimetavad seda raamatuga võrreldes „Dovlatov light’iks”, millega kirjanik ise küll rahul poleks. Mulle see film siiski päris meeldis, nõukogude aja absurdi meenutamiseks täiesti sobis, aga ma raamatut ka eriti ei mäleta.
2011. aastal alustati Tallinnas kirjandusfestival “Dovlatovi päevad”, mis vahel on jäänud (ja jääb  kahjuks ka käesoleval aastal) rahapuudusel ära.

Linastusajad Ekraanis ja Cinamonis.

Lugeda tasub nii Dovlatovit kui Brodskit, mõlemaid on eesti keelde tõlgitud.

 

Kaja Kleimann

“”Hukkunud alpinisti” hotell reedel, 9.märtsil kell 22.10 ja laupäeval, 10.märtsil kell 14.30 Tallinna TVs

In raamatukava on 09/03/2018 at 13:09

Kohaliku filmiloo klassika ja Eesti esimene ulmefilm “”Hukkunud alpinisti” hotell”, režissööriks Grigori Kromanov (“Viimne reliikvia”, “Mis juhtus Andres Lapeteusega?”), valmis 1979. aastal vendade Arkadi ja Boriss Strugatski samanimelise raamatu põhjal.
Raamatu puhul ei ole minu arvates tegemist tüüpilise vendade Strugatskite teosega. Millegipärast tuli seda lugedes meelde Agatha Christie “Kümme väikest neegrit”. Seal on mingi sarnasus, mis seisneb ehk selles, et tegevus toimub maailmast eraldatud kohas, vanas hotellis. Mõlemas teoses on koos täiesti erinevad ja tihti teineteisele vastumeelsed inimesed ning toimub midagi müstilist, mis paneb kõiki närveerima ja arvama, et selle taga on keegi külastajatest. Erinevalt Agatha Christiest ei ole siin kohtumõistjat, kes tahab kedagi karistada ja põleb kättemaksuihast. “”Hukkunud alpinisti” hotellis” on tegemist siiski ulmega. Sellepärast on siin tulnukad, kes vaatlejatena salaja külastavad planeeti Maa.

 

Lühidalt filmist:

Inspektor Peter Glebsky läheb anonüümkirja peale Alpidesse “Hukkunud Alpinisti” hotelli. Kohale jõudnuna avastab ta, et tegemist on valehäirega, kuid otsustab ööseks sinna jääda. Kuid hiljem toimub laviin, mis eraldab hotelli välismaailmast. Seejärel algavad salapärased juhtumid. Hotelli külaline Olaf avastatakse surnuna, Hinckus on oma voodis kinni seotud ja hotelli lähedalt leitakse külmunud Luarvik. Oletatakse, et ta on Hinckuse sõber, kuid Luarvik ütleb, et hoopis Olaf ootas teda. Inspektor Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Kahtlusalustega hakkavad toimuma aga saladuslikud lood. Nad surevad ja ärkavad uuesti ellu, võtavad teiste inimeste kuju ning väidavad, et nende eksistents sõltub diplomaadikohvris asuvast energiaallikast, mis leiti Olafi kõrvalt ja on nüüd Glebsky käes. Tulnukad on aga arusaamatul kombel passiivsed. Nad ei püüagi jagu saada inspektorist, kes laviini tõttu peaks ju nende meelevallas olema. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid tõsiasjad viivad ta järeldusele, millega ratsionaalsel mõistusel on raske leppida.

Filmis kõlab Sven Grünbergi muusika. Osades peamiselt Baltimaade näitlejad, sealhulgas Eesti tippnäitlejad Jüri Järvet, Sulev Luik, Mikk Mikiver.

Lõppu ka üks huvitav fakt. Täheldatud on, et filmis domineerivad Eesti lipu värvid: sinine, must ja valge.

Varem on sama filmi kohta blogis kirjutanud ka Kaja Kleimann.

Marite Lõokene

“Suur sõbralik hiiglane” pühapäeval, 4. märtsil kell 20.35 Kanal2-s

In raamatukava on 03/03/2018 at 09:53

Steven Spielbergi lavastatud film põhineb Roald Dahli samanimelise romaanil ning kinodesse jõudis see 2016. aastal kui oli Roald Dahli sajas sünniaastapäev.

“Suur sõbralik hiiglane” on lugu tüdrukust nimega Sophie (Ruby Barnhill), kes puutub ootamatult kokku ühe suure sõbraliku hiiglasega (hääle on andnud Oscari võitja Mark Rylance), kes tuvustab tüdrukule uut salapärast maailma täis ilu ja hädaohte.

Suur sõbralik hiiglane (SSH) viib Sophie Unenägudemaale, kus ta kogub unenägusid ja saadab neid lastele ning õpetab sealjuures Sophiele kõike unenägude maagia ja salapära kohta. Kuna nad mõlemad on seni omaette elanud, kasvab nende kiindumus teineteise vastu iga päevaga, kuid Sophie viibimine Hiiglastemaal pälvib soovimatut tähelepanu teistelt hiiglastelt, kes on muutunud üha tüütumaks. Sophie ja SSH siirduvad peagi Londonisse kuninganna Victoria juurde, et teda ohtlikust hiiglaseolukorrast teavitada, kuid esmalt peavad nad kuningannat ja tema teenijat Maryt veenma, et hiiglased on tõesti olemas. Nad mõtlevad koos välja plaani, kuidas hiiglastest lõplikult vabaks saada.

Arvustusi filmile saab lugeda „Postimehest”  ja „Sirbist”.

Roald Dahli fantaasiarikkaid raamatuid on eesti keelde tõlgitud päris palju ja kellele kirjaniku stiil passib, ei pruugi sugugi enne pidama saada kui kõik raamatud läbi loetud.

Kui Roald Dahl ja tema tegelased rohkem huvi pakuvad, tasub vaadata ka inglikeelset veebilehte.

Filmitreiler

Anu Amor-Narits