„Elu valikud” laupäeval, 17. märtsil kell 21.20 TV3-s

Äärmiselt menuka kirjaniku Nicholas Sparksi raamatuid on kinolinale seatud lausa 11, meilgi on enamust neist kinos näha saanud ja teles on korduvalt näidatud filme „Päevaraamat”, „Kiri pudelis” ja „Ööd Rodanthe’is”, mis on ka meie blogis tutvustamist leidnud. Kõigi filmide vaatajahinded on üle 6 palli, mõnel üle 7 ja „Päevaaamatul” lausa 7,9,  neile jagub nii auhindu kui nominatsioone. Osaliselt õigustatult võib neid filme nimetada pisarakiskujateks, aga elu paraku ongi selline, et muu hulgas tuleb ette ka pisaraid. Põhiliseks teemaks tundub tema raamatuis( ja siis filmides) olevat kõiki raskusi ületav „kuni surm teid lahutab” armastus.
Oma kangelaste kohta ütleb ta, et need on loodud sellisteks inimesteks, nagu tema ema teda õpetas (ja millisena iga ema tahaks oma last näha) – nad on ausad, töökad, ei vaata teistele ülalt alla ja lasevad naised- lapsed esimestena päästepaati.

Kavas öeldakse tutvustuseks: „Elu valikud“ on lugu Travis Parkerist (Benjamin Walker) ja Gabby Hollandist (Teresa Palmer), kellest saavad väikeses rannikulinnas naabrid ning kes alustavad suhet, mida kumbki neist ei oleks osanud ette näha. Vaatajate ette tuuakse kümmekond aastat vältava armastusloo areng ja selle vastupidavus elu kõige määravamate hetkede taustal. Filmi keskmes on meeldejääv sõprade ja perering Sparksile omases Põhja-Carolinas ning lugu kulmineerub küsimusega, mille iga paar peab endale esitama: kui kaugele sina läheksid, et lootust armastusele elus hoida?
Filmi režissööriks on rohkem produtsendina tuntud Ross Katz, kellele see on kolmas lavastajatöö. Filmi aluseks olev raamat „The Choice” ei ole eesti keelde tõlgitud, küll aga on meie raamatukogus saada inglise keeles koos veel 13 sama autori raamatuga.
„Päevaraamat”  ja „Pelgupaik”  on saadaval ka filmidena DVD-l.

Kaja Kleimann

„Dovlatov” Tartu kinodes

Postimehes kirjutatakse: Tegu on Aleksei German juuniori emotsionaalseima linateosega, kus lõikav otsekohesus põimub felliniliku unenäovinega. Vaataja jääb selle lummusse ka siis, kui ta Dovlatovist varem silpigi ei teadnud.
Film võitis Hõbekaru kunstnikutöö eest.
Hendrik Alla arvustuses  kiidetakse filmi, kuid tehakse etteheiteid tõlkele. 
Filmi tutvustuses öeldakse:
Film kirjanik Sergei Dovlatovi   elust 1970. aastate Leningradis, mõni päev enne ta sõbra, tulevase Nobeli preemia laureaadi (sai selle 1987), Jossif Brodski  emigreerumist. See on paradoksaalsete ja naljakate juhtumite virvarr. Kokkupõrge kriminaaliga, Leningradi vaimu- ja kultuurielu, filmistuudio “Lenfilm”, muusika, luule, ajakirjaniku igapäevatöö, kirglik soov osta oma tütrele nukk, mida kusagilt pole saada.
Väidetavalt on  Dovlatov öelnud:  „Elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, New Yorgis ja Tallinnas.” Ta elas Tallinnas ja töötas ajalehes „Sovetskaja Estonija”aastatel 1972-1976. Seda ajajärku käsitleb ta raamatus “Kompromiss” (1981), mille põhjal on tehtud film „Kauni ajastu lõpp”, mida võrdlemisi  hiljuti ka Eesti televisioonis näidati. Mõistagi on osa sellest filmitud Eestis ja osalevad ka eesti näitlejad. Vene kriitikud filmist kuigi hästi ei arva ja nimetavad seda raamatuga võrreldes „Dovlatov light’iks”, millega kirjanik ise küll rahul poleks. Mulle see film siiski päris meeldis, nõukogude aja absurdi meenutamiseks täiesti sobis, aga ma raamatut ka eriti ei mäleta.
2011. aastal alustati Tallinnas kirjandusfestival “Dovlatovi päevad”, mis vahel on jäänud (ja jääb  kahjuks ka käesoleval aastal) rahapuudusel ära.

Linastusajad Ekraanis ja Cinamonis.

Lugeda tasub nii Dovlatovit kui Brodskit, mõlemaid on eesti keelde tõlgitud.

 

Kaja Kleimann