Raamatukava

Archive for 28. apr. 2018|Monthly archive page

„Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“ teisipäeval, 1. mail kell 19 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 28/04/2018 at 10:32

Koostöös Prima Vista kirjandusfestivaliga, kuid veel enne festivali algust ja juba järgmisel teisipäeval saab Tartu Elektriteatris näha 2017. aastal valminud vanameister Frederick Wisemani dokumentaalfilmi „Ex Libris: New Yorgi raamatukogu“.

Tegemist on omamoodi vaatlusega sellest, mis toimub ühes maailma suurimas avalikus raamatukogus. Filmi tutvustuses seisab, et raamatukogu on paik, kuhu kõik on oodatud ja kus kõik on võrdsed. New Yorgi raamatukogu oma 92 haruga Manhattanil, Bronxis ja Staten Islandil pakub erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks suurlinnas, mille elanikkkond on kirju kultuurilise ja majandusliku taustaga. Raamatukogu pole lihtsalt koht, kus vaikuses omapäi teoseid lehitseda, vaid siin toimuvad infotunnid, vestlusõhtud, kultuurisündmused, haridusprogrammid ja palju muud, mis toob kokku inimesi ja kogukondi. Milline on raamatukogu täna ja kuhu liigub ta tulevikus?

Filmi treiler Youtube’s:

Filmi pikkus on 3 tundi ja 17 minutit. Frederick Wisemani filme iseloomustatakse kui süüvivaid käsitlusi neist institutsioonidest, mida ta vaatluse alla võtab. Tema lähenemist peetakse sarnaseks kirjandusteostele omasele ja mida praktiliselt ei kohta filmis. Öeldakse, et talle on iseloomulik filmitegijana olla kui kärbes seinal ja selle kõike nägeva silmaga kajastada toimuvat. Näiteks on Wiseman teinud filme pargist, psühhiaatriahaiglast, muuseumist, koolist, kontserdisaalist jt. Film on tavamõistes pikk, kuid tänu jutustamisviisile ei lähe igavaks. Väidetavalt on Wisemani viisil matkijaid, kuid meistri taset ei suudeta saavutada. Nii siis tulebki minna ja film ära vaadata!

Intervjuud režissööriga tema viimase filmi teemal saab lugeda Vanity Fairist.
Frederick Wisemani ja tema filmide kohta saab lisaks lugeda tema veebist või ka näiteks Vikipeediast.

Mai Põldaas

 

HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 27.-29. aprillil

In raamatukava on 25/04/2018 at 21:02

Sellel nädalavahetusel, 27.-29.  aprillil toimub Haapsalus juba 13. HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Kolme päeva jooksul tuuakse vaatajateni žanrifilmide paremik (ning ka mõndasid vanu pärleid), mida väljaspool festival Eesti kinodes kusagil näha ei saa. Festival ise kuulub Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendavasse organisatsiooni Méliès. Kokku näidatakse festivali jooksul üle 30 erineva filmi. Siin on lühike tutvustus seitsmest linastuvas filmist, mis põhinevad mõnel raamatul, ning võiksid ehk kirjanduse fännidele meeldida.

“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
Kindlasti mitte klassikaline õudusfilm, pigem lummav ja tohutut pinget täis gootilik draama, kus miski pole lõpuks nii, nagu seda esmapilgul paista lastakse.
Vaata lisainfot.

“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Pimeduses sosistaja” linastub HÕFFi raames eriseansina, millega soovime tutvustada 2017. aasta lõpus eesti keeles ilmunud mahukat Lovecrafti lühiproosa antoloogiat “Cthulhu kutse”. Ühtlasi on see eelsoojenduseks Lovecrafti (1890-1937) 130. sünniaastapäevale, mida tähistatakse 2020. aastal. Pärast seanssi on kõik huvilised oodatud kuulama Lovecrafti loomingu teemalist ettekannet.
Vaata lisainfot.

“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega.
Vaata lisainfot.

“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
Vaatamist ja nostalgitsemist on selle filmi puhul palju. Juba toonaste lapsnäitlejate, praeguste meelelahutusstaaride – Mihkel Raud, Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai – nimekiri ajab pea sassi. „Keskpäev” ennetas mingil moel ka Lembit Ulfsaki mõned aastad hiljem valminud kultusfilmi „Keskea rõõmud”. 37 aastat pärast filmi esilinastust on paljugi muutunud, aga üks on ikka sama: meie helesinised unistused ootavad täitumist!
Vaata lisainfot.

“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi by the book ei tohiks selles filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.
Vaata lisainfot.

 

“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
Paranormaalsete nähtuste detektiiv professor Phillip Goodman (Andy Nyman) on pühendanud oma elu petu-füüsika ja võltsitud üleloomulike umbluu-valdkonna vempude paljastamisele. Professori skeptiku-mõistus saab tõsiselt proovile pandud, kui tema töölauale laekuvad kolm kõhedust tekitavat seletamatut juhtumit: hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Vaata lisainfot.

 

Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
Tegemist on ühe väga imeliku telelavastusega, mis peaks olema iga kitšisõbra ja uussiiruse austaja lemmik. Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst „Leopoldi” ja „Mõmmi ja aabitsat”. Inimesed, kes seda taiest näinud, ei unusta nähtut iial ja nende õudusunenäod on uneteadlaste sõnul oluliselt jubedamad kui näiteks need, mille üle on kaevanud „Hellraiseri” vaatajad. On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Vaata lisainfot.

Jana Raidma

Filmitutvustused lühendatult HÕFFi lehelt

„Armastusega, Simon” esmaspäeval 23. aprillil kell 17:15 eellinastus Cinamonis

In raamatukava on 23/04/2018 at 14:12

Kevade saabumisega löövad inimeste tunded ikka suuremalt leegitsema ja romantika poeb hinge. :)

Film „Armastusega, Simon” põhineb Becky Albertalli (autor wikis) menukal noorsooromaanil “Simon vs. Homo Sapiensi vandenõu”. Kirjastus tutvustab raamatut nõnda: Kuueteistaastane ja mitte-nii-väga-avalikult gei Simon Spier eelistab reserveerida oma dramaatilisuse koolimuusikali jaoks. Aga kui üks e-kiri langeb valedesse kätesse, on oht, et tema saladus torgatakse rambivalgusesse. Nüüd on Simon lausa väljapressimise ohver: kui ta ei aita võita tüdrukut oma klassi klounile Martinile, saab tema seksuaalsest identiteedist kõigi asi. Hullem veel: ohtu satub ka tema kirjade adressaadi, Sinise pseudonüümi kandva poisi privaatsus.

Raamat ise ilmus juba 2015. aastal ja on autori esimene romaan. Nüüdseks on autoril veel raamatuid ilmunud, kuid eesti keeles on see esikteos esialgu ainus.

Goodreadsi keskkonnast saab lugeda ka arvamusi raamatu kohta.

Et saada pisut aimu mis on ootamas, saab ka Cinamoni lehelt treilerit vaadata.

Seili Ülper

„Peeter Pikk-kõrv” kinodes Cinamon, Ekraan ja Apollo

In raamatukava on 16/04/2018 at 16:42

 

Filmitutvustus. Põlvkondi lugejaid võlunud üleannetu ja seiklusjanuline kangelane Peeter Pikk-kõrv on sel korral peaosatäitja omaenda särtsakas tänapäevases komöödias. Peetri vaen hr McGregoriga (Domnhall Gleeson) jõuab filmis uuele tasemele, kui nad asuvad konkureerima naabermajas elava südamliku loomaarmastaja (Rose Byrne) tunnete pärast.

Tõesti, Beatrix Potter avaldas loo üleannetust jänesepoisist Peterist (ehk eestipäraselt Peetrist) juba 1901. aastal ning esmalt lausa oma säästude eest. Kaunite illustratsioonidega õpetlik lugu muutus ruttu nii populaarseks, et aasta hiljem kirjastuses ilmunud 8000 eksemplari müüdi ära enne, kui need poodi jõudsid. Beatrix Potter kujunemisest kirjanikuks on 2006. aastal tehtud ka mängufilm „Miss Potter”  Renée Zellwegeriga peaosas, mida saab vaatamiseks laenata raamatukogust.

Kes ootab ka hetkel kinodes jooksvast filmist sooja ja armast lugu, siis peab kahjuks pettuma. Edasi on antud küll olulised teemad nagu sõprus, üksteisest hoolimine ning elamine loodusega kooskõlas, kuid kõik see on, nagu ka ametlikus filmitutvustuses kirjas, tänapäevase särtsaka komöödia võtmes. Puudu ei ole rohketest sõuelementidest nagu jalaga tagumikku naljad, plahvatused ning mitmed teised täiskasvanute komöödiadest tuttavad klišeed.

Õnneks ei pea siiski ka klassikalise Peeter Pikk-kõrva lugude austajad pettuma, sest eestis keeles ilmus sel aastal äsja uus raamat — „Peeter Pikk-kõrv. Kaunid lood”. Seal on lisaks nimitegelasele veel originaalillustratsioonidega lood tema sugulastest ja sõpradest Benjamin Nudisabast, Tupsu-jänkukesest ja proua Tilluhiirest. Raamatukogus on olemas ka varasemad eestikeelsed lood Peeter Pikk-kõrvast, Benjamin Nudisabast ning Orav Käbikäpast. Lisaks on võimalik neid toredaid lugusid lugeda ka inglise kui ka vene keeles. Kui kõigest selleks väheseks jääb, siis saab ETV2-s vaadata filmiga samanimelist animasarja, mis kannab oluliselt rohkem orginaalteosega sarnaseid väärtusi kui hetkel kinodes jooksev täispikk animafilm.

Klaari Tamm

“Paberlinnad” laupäeval, 14, aprillil kell 21.20 TV3-s

In raamatukava on 13/04/2018 at 13:27

Film valmis 2015. aastal ja põhineb John Greeni samanimelisel populaarsel noorteromaanil. Peaosades Nat Wolff, Cara Delevingne ning kaasa löövad ka Halston Sage, Caitlin Carver , Austin Abrams ja Cara Buono. Lavastaja Jake Schreier.

Peategelased on peagi keskkooli lõpetamas Quentin (Nat Wolff ) ja tema naabermajas elav Margo (Cara Delevingne). Margo on tüdruk, kes armastas müsteeriume nii väga, et sai üheks neist. Quentin ehk Q ja Margo ei suhtle omavahel eriti, kuni hetkeni, mil tüdruk ronib akna kaudu poisi tuppa. Nende öine seiklus muudab Quentini jaoks nii mõndagi. Järgmisel hommikul on Margo kadunud, jättes maha kummalisi vihjeid. Quentin koos sõpradega püüab selle mõistatuse lahendada, suundudes veidi enne lõpetamist autoreisile. Kas ja kuidas nad Margo leiavad ning mida tähendab filmi pealkiri „Paberlinnad” selgub juba filmist.

Soovitan filmi kõigile John Greeni raamatute austajatele. Loomulikult võivad seda vaadata ka teised. Tegelased on huvitavad ja pakuvad võimalust kaasa elada ning samuti leidub filmis huumorikaid kohti ning mõtlemapanevaid seiku.

Arusaadav, et film ei suuda näidata kõiki raamatuseiku. Näiteks ei toimunud filmis sel seiklusterikkal ööl SeaWordi külastamist. Ka raamatu ja filmi lõpp erinesid üksteisest, kuid see ei tee filmi halvemaks.

Kaia Raudsepp

“Valmistub esimene mängija” Cinamonis, Ekraanis ja Apollo kinos

In raamatukava on 11/04/2018 at 12:07

Tutvustus: Filmiloojal Steven Spielbergil on valminud ulmeline seiklusmärul “Valmistub esimene mängija”, mis põhineb üleilmselt kuulsust kogunud samanimelisel Ernest Cline’i menukil. Film leiab aset aastal 2045, kui maailm on kaose ja kokkuvarisemise äärel. Lunastust leitakse geniaalse ja ekstsentrilise James Halliday (Mark Rylance) loodud kallist virtuaalreaalsuse universumist OASIS-est. Kui Halliday sureb, jätab ta kogu oma üüratu varanduse esimesele, kes leiab kuhugi OASIS-esse peidetud digitaalse lihavõttemuna. Nii saabki alguse kogu maailma haarav võistlus. Kui osalema asub ebatõenäoline kangelane Wade Watts (Tye Sheridan), ootab teda kaelamurdev ja tegelikkust moonutav aardejaht müstikat, avastusi ja ohte täis fantastilises universumis.

Filmi ma näinud ei ole, aga raamat oli küll üsna tempokas ja kaasahaarav, pikemalt kirjutasin oma lugemiselamustest siin.

Raamatust on veel kirjutanud J. J. Metsavana “Reaktoris“, Karoliina Kagovere “Postimehes” , Triinu Rannaäär oma blogis ja mitu arvajat Ulmekirjanduse Baasis.

Ja filmimuljeid on jaganud Andrei Liimets “Eesti Ekspressis“, Hendrik Alla “Postimehes“, Sten Kohlman “Õhtulehes“, Sten Kauber ERRi lehel ja Madis Vasser videomängudele pühendunud lehel videogamers.eu.

Hakkasin otsima “Ruffuse” eurovisioonilugu, seda, kus kaheksakümnendad tagasi tulevad, aga leidsin hoopis midagi muud. Järmine klipp on enne või pärast filmi vaatamist võrdluseks, et palju siis neid nõuandeid filmi meeleolu loomiseks sisse läks:

Tiina Sulg

“Enam kui elu” neljapäeval, 12. aprillil kell 19 Elektriteatris (Jakobi 1)

In raamatukava on 09/04/2018 at 08:45

eesti oma dokumentaal eesti oma pungist.

tutvustus: freddy grenzmann on eesti viimane rokkstaar ja punkrokk ansambli psychoterror laulja ja poeet. freddy kohta võib tunnustavalt öelda, et ta ei ole normaalne – ei laval ega elus. freddy looming ja elu on samaväärsed – tal on alati kõik mängus. freddy teeb huvitavaks mitte seltskondlik või tekstuaalne mängumõnu, vaid mängupandu suurus, täielik enesekaotuse võimalikkus ja aimatava inimliku või metafüüsilise ahastuse sügavus. see on lugu viimasest ehedast rokkstaarist ja poeedist, tema tööst ja ühe punkansambli anatoomiast. filmi autorid on taavi arus ja indrek spungin.

nojah, mis siin ikka lisada, minge vaadake filmi, kuulake punki ja lugege freddy laulutekse, olgu siis netist, kassetiümbriselt ja luulekoguna vormistatud vihikust “sigalind“. kel väga kripeldama jääb, loeb alvar loogi ja jürgen rooste ja valner valme arvustusi takkapihta.

ahjaa, seda veel, et sama tandem sai üsna hiljuti valmis ka ühe teise eesti punkikooni portree — “pets ja berliin”, kaege perra.

tiina sulg

“Punane varblane” Cinamonis, Ekraanis ja Apollo kinos

In raamatukava on 08/04/2018 at 13:32

Tutvustus: Dominika Jegorova (Jennifer Lawrence) värvatakse vastu tahtmist “varblaseks”, Venemaa salateenistuse professionaalseks võrgutajaks. Dominika õpib kasutama oma keha relvana, võideldes ebainimliku väljaõppe kestel selle nimel, et säilitada seejuures midagigi endast. Leides ebaõiglase süsteemi küüsis oma sisemise jõu, saab tüdrukust üks programmi eeskujulikumaid ja ohtlikumaid õpilasi. Tema esimeseks sihtmärgiks määratakse Nate Nash (Joel Edgerton), USA saatkonnas töötav CIA agent, kelle ülesandeks on infiltreerumine Vene luuresüsteemi. Kaks noort agenti langevad veetluse ja reetmise keerisesse, mis seab ohtu nende karjääri, elu ja mõlema kodumaa julgeoleku. Kirgliku põnevusfilmi “Punane varblane” aluseks on endise CIA agendi Jason Matthewsi samanimeline menuromaan.

Film on saanud üsna hävitavaid hinnanguid (n Helen Schasmini arvustus “Jennifer Lawrence’i “Punane varblane” jätab külmaks nagu Siberi suvi“, pisult leebem, aga sisult sama on Liisi postitus Harrastuskriitikute blogis ), aga kui teil on just parasjagu tuju minna vaatama halba spioonikat, siis palun — siin see võimalus on.

Jason Matthewsi raamatut meie raamatukogus pole, aga on üks tore kirjatükk “Muljed raamatust “Red Sparrow””, kirjutas Marina Kaljurand ja selle soovituse peale raamatut ennast võib vast täitsa lugeda. Mingil ajal mulle meeldis üsna hästi spioonikaid lugeda ja tuntumate autorite (John le Carré, Ian Fleming, Robert Ludlum) kõrval on olnud mõnedki teised toredad lugemised (Jan Guillou,  Andy McNab Jack Higgins). Ja kindlasti ei tasu kinnisilmi mööda minna eesti autorite riiulist, Lembit Uustulndi spioonilood “Kiikhobune Antverpenist” ja “Ruutuemanda sündroom” on umbes samal tasemel kui piiritagusedki ning Tiit Aleksejevi raamatust “Valge kuningriik” on mul häguselt positiivsed mälestused. Praegu lugemstele tagasi vaadates on mu spioonilugemiste lemmik aga hoopis Dave Hutchinson ulmeline ja pisukese paroodiahõnguga “Euroopa sügis”. Siia lõppu sobib veel Peeter Helme väike artikkel “Väljamõeldise ja tõe piiril”, mille sissejutav lause on: “Salapära ja põnevus, eriti veel faktidega tembitult, garanteerib igal ajal lugejate huvi.”

Intervjuu raamatu autoriga ja raamatukatkeid:

Tiina Sulg