TARTUFF 2018

Sel aastal on Tartuffi teemaks kirjandus, seega kavas ka rohkem raamatutel või kirjanike eludel põhinevaid filme. Alguse teeb kohe esmaspäeval, 13. augustil kell 23.30  „Minu Aafrika”- film, mis valmis 33 aastat tagasi ja mida seetõttu paljud on näinud rohkem kui korra. Aga vaataks aina veel, sest see lihtsalt haarab nii tugevasti kaasa, on rõõmus, kurb ja ülev, näidates meeste ja naiste, abikaasade ja armukeste, aafriklaste ja valgete inimeste suhteid, armastust, armukadedust ja sõprust, kõikehaaravat õnne ja leina. Ja ärme unusta Aafrika loodust. Enim mõtleksin ma seda praegu uuesti vaadates vist jutuvestjatest, kelle tõug tänapäeval päris haruldaseks on muutunud ja sellest , kui palju aega inimesed üksteisele kunagi pühendasid.
Legendaarse režissööri Sydney Pollacki maailma armastusfilmide klassikasse kuuluv „Minu Aafrika” tugineb taani kirjaniku Karen Blixeni poolautobiograafilisel romaanile.
Film võitis linastumisaastal kõikvõimalikud auhinnad, sealhulgas seitse Oscarit. Meryl Streep (Karen Blixenina) ja Robert Redford (kõrgklassist pärist seikleja ja Blixeni elu armastusena) on oma karjääri tipus ja moodustavad ekraanil unustamatu paari.

Pollack ise on öelnud järgmist: „Kui sa lõpetad (Karen Blixeni) raamatu, on sul tunne, et oled olnud koos imelise inimesega. Loodan, et sama juhtub minu filmi vaatajaga … Et sul on tunne, nagu oleksid näinud üht elu, mis teeb kõrge kaare, jõuab paradiisi, kus veedetakse päevi kellegagi, kes on täiuslik – ja siis kaotada kõik. Olla pärast seda parem ja tugevam. Kui on olemas selline asi nagu hea kurbus, mitte depressiivne, vaid ülendav, siis see oli see, mida ma selle filmiga otsisin.”
Raamatut pealkirja all „Aafrika äärel” on eesti keeles välja antud lausa kolmes trükis, riiulist tuleb otsida Isak Dineseni järgi. Tasub lugeda ka teisi tema raamatuid, näiteks „Babette’i pidusööki” mille järgi tehtud Taani film võitis parima võõrkeelse filmi Oscari, või hoopis “Seitset fantastilist lugu”, mis ongi fantastilised.
Aafrika teema juurde saab lugeda rohkemgi, tihedama seose leiab nt Beryl Markhami, kes on filmis esineva Felicity prototüübiks, raamatust „Koos ööga läände”, millest on pikemalt kirjutatud meie blogis.  Samadest inimestest on ka romaan  „Tiir ümber päikese”  Paula McLainilt, millest on samuti blogis kirjutatud.

Neljapäeval, 16. augustil kell 23.45 näidatakse Hollandi režissööri Rene Elleri noorte ohudraamat „Meie”, mille aluseks on Elvis Peetersi samanimeline raamat. Meil kahjuks ühtki selle autori raamatut ei ole. Tutvustuses öeldakse, et nii raamat kui film šokeerivad mõttetu julmuse ja moraalitusega, režissöör peab kõige hullemaks reaalsete inimsuhete kadumist digimaailma sukeldumise tagajärjel.

Reedel, 17.augustil  kell 16 on Athena keskuses võimalik vaadata filmi „Kallis härra Q” ja kohtuda selle režissööri Rao Heidmetsaga. Aino Perviku samanimelise raamatu põhjal valminud südamlik ja põnev lastefilm räägib kahest poolõest, kes näevad teineteist esimest korda elus. Kohtumisest saab alguse terve rida ootamatuid seiklusi. Kes Athenasse ei jõua, saab filmi laenutada ka raamatukogust.

Kell 22 linastub aga Rekoja platsil „Astrid Lindgreni rääkimata lugu”. Tuntud Taani režissöör Pernille Fischer Christensen käsitleb oma viimases linateoses armastuse ja soojusega noore Astrid Lindgreni kirjanikuks kujunemist ning tema kirjatööde mõju lastele, ilma et me kinolinal Astridit ennast raamatut kirjutamas näeks. Astridi osatäitjana näeme Alba Augustit (Berlinale tänavune Shooting Star), kes on hetkel üks paljutõotavamaid noori Skandinaavia näitlejaid.

Raamatukogust saab laenutada Margareta Strömstedti kirjutatud Astrid Lindgreni elulugu ja Jens Anderseni raamatut „ Astrid Lindgren. Päev nagu elu”. Kirjaniku 100. sünniaastapäevaks anti välja raamat „Astridi pildid”, milleks koguti pilte perekonaalbumitest ja arhiividest, tehti reprosid maalidest ja karikatuuridest.

Laupäeval, 18. augustil kell 22 on kavas „Õnnelik prints”. Taiplik lugeja arvab kohe ära, et tegemist tuleb Oscar Wilde’iga ja nii on. Ent linal pole mitte kirjaniku samanimeline muinasjutt, vaid tutvustuse väitel kirjeldatakse tema viimaseid eluaastaid Pariisis pärast vanglast vabanemist. Treileri järgi tundub, et jutustatakse päris põhjalikult ka eelnenust.
Rupert Everett , kes mängib peaosa selles iseenda kirjutatud ja lavastatud filmis, valmistas linateost ette rohkem kui 10 aastat. Kirjaniku abikaasat mängib Emily Watson ja tema kire objekti A. B. Douglast noor iiri näitleja Colin Morgan, kes seni on enim silma paistnud noore võlur Merlini osas samanimelises teleseriaalis.

 

Kaja Kleimann