Raamatukava

Archive for 28. veebr. 2019|Monthly archive page

“Koera kodutee” Tartu kinodes

In raamatukava on 28/02/2019 at 17:23

“Koera kodutee” jutustab südamliku loo koer Bella eepilisest 650 km pikast koduteest pärast seda, kui ta lahutatakse arstitudengist ja loomakliiniku vabatahtlikust, armastatud inimesest Lucasest. Sihikindlal rännakul puudutab Bella paljude elusid, alates orvust puumakutsikast kurva saatusega kodutu veteranini. Bella ainulaadne südikus ja usk toovad rõõmu ja lohutust kõigile, keda ta kohtab.

„Koera kodutee” puhul on tegemist järjekordse W. Bruce Cameroni raamatu ekraniseeringuga. Film jutustab meile loo sõprusest, ustavusest ja koera tõelisest armastusest oma omaniku vastu. See on lugu koerast, tema seiklustes ning ka inimestevahelistest suhetest.

Milline koeraomanik ei tahaks mõelda, et kui tema koer peaks kaduma, siis ta leiaks alati tee tema juurde. Või kes meist ei ole mõelnud mis toimub meie lemmiku peas? Kuigi lugu ise on küllaltki lihtne, kutsub ta esile mitmekülgseid emotsioone. Mulle kui vaatajale meeldis enim, et Bella annab teistele edasi seda armastust ja hoolivust, mida talle on õpetanud tema “ema Kass” ja omanik Lucas. Tegemist ei ole lõbusa teekonnaga koju — Bella kohtab oma teel tõelisi katsumusi: temast saab puumakutsika ema; kodutu ainuke sõber; ta põgeneb hundikarja eest (mitu korda) ja peaaegu leiab endale uue kodu gei-paari juures. Kuid lõpuks jõuab ta koju — oma inimese juurde.

Filmis on puudutatud ka erinevaid ühiskonna probleeme. On siin oma osa nii sõjaveteranide probleemidel kui ka kodutute elul.

Film sobib vaatamiseks ka nooremale vaatajaskonnale. See õpetab mitte alla andma, leidma sõpru, raskes olukorras mitte hüljata endast nõrgemaid, oskus võtta vastu otsuseid ja palju muud.

Filmi eelarve oli Hollywoodi kohta küllaltki väike ja see annab kohati tunda graafikas. Kuid operaatoritöö on seeeest väga hea. On lummavad vaated ameerika loodusele — mäed, rohelised metsad ja sinised järved

Raamatu tutvustus:

Armastatud raamatute „Koera elu mõte“ ja „Koera teekond“ autorilt. Lucas Ray suureks hämmastuseks ilmub mahajäetud hoonest välja imearmas kutsikas, kelle silmis on inimese tähelepanu kõige imelisem asi maailmas. Noormees võtab koera koju kaasa, olgugi et korteris, kus ta oma emaga elab, ei ole loomapidamine lubatud. Kutsikas, kes saab nimeks Bella, ei taipa küll kõikide mängude, näiteks mittehaukumise mõtet, ent tema ja Lucase vahel tekib kiiresti side. Koera peitmine naabrite eest muutub üha keerukamaks ja Lucas hakkab Bellat salaja veteranide ameti haiglasse tööle kaasa võtma. Seal pakub Bella rõõmu ja tröösti just neile, kes seda üle kõige vajavad. Ent kui loomapüüdja koera võõrandab ja varjupaika viib, sest Denveris on pitbullide pidamine keelatud, ei jää Lucasel üle muud kui koer senikauaks hoiukodusse saata, kuni ta olukorrale lahenduse leiab. Aga lahusolekust masenduses Bella ei kavatsegi oodata. Ta asub pealtnäha võimatule ja unustamatult seiklusrikkale teekonnale läbi Colorado metsiku looduse, et läbida nelisada miili, mis teda kodust ja Lucasest lahutavad. Ameerika kirjaniku W. Bruce Cameroni „Koera kodutee“ on südamlikult jutustatud haarav ja helge lugu vankumatust truudusest ja lõputust pühendumisest inimese ja tema lemmiklooma vahel. Cameroni varasemate teoste hulka kuuluvad eesti lugejatelegi tuttavad hinnatud menukid „Koera elu mõte“ ja selle järg „Koera teekond“

Marite Lõokene

“Kedi” teisipäeval, 19. veebruaril ETV2-s kell 22.30 ja kordusena neljapäeval 21. veebruaril ETV2-s kell 23.20

In raamatukava on 19/02/2019 at 12:41

Tutvustus:

Türgi suurimas linnas Istanbulis elab sadu tuhandeid tänavakasse. Mõned on metsikud ja saavad ise hakkama, teised on aga taltsamad ning nende eest hoolitsevad inimesed. Ceyda Torun vestleb kohalike elanikega nende suhetest kassidega, kuid filmi keskmes on kassid ise. Kassid peegeldavad inimesi, pannes neid mõtisklema elu üle. Film ei jäta külmaks ühtki kassiarmastajat.

Vahel satub ette mõni film, mida oled nõus aina uuesti ja uuesti vaatama. Kedi on, vähemalt minu jaoks, kindlasti üks neist! Muidugi on see mõistetav, olen suur kasside austaja, ning nende soo esindajate tegemiste vaatamine kinolinal valmistas mulle suurt rõõmu. Nüüd jõuavad need tegusad kiisud siis ETV2 vahendusel ka teleriekraanidele ja seda vaatemängu ei tohiks nüüd küll keegi vahele jätta! Eriti juhul, kui nimetate ennast kassisõpradeks!

Kassid on ühed huvitavad olevused. Nad kõnnivad omapäi, aga ei ütle ära ka paarist paist ja mõnusast kõrvatagusest kratsimisest. Neile meeldib väljas luurata ja päikese käes ennast laiali laotada, toas soojemas kohas ennast kerra tõmmata, ronida peremehe või perenaise sülle just sel hetkel, kui kass ise seda soovib.

Tundub, et kassid on meeldinud ka kirjanikele. Luulet kassidest on kirjutanud nii T. S. Eliot kui ka Charles Bukowski, kusjuures esimese luulekogu „Old Possum’s Book of Practical Cats” on aluseks Andrew Lloyd Webberi muusikalile „Kassid”. Raamatuid kassidest on lademetes – alustades minu lapsepõlve suurest lemmikust „Miisust” (autoriks Annie M. G. Schmidt) ja lõpetades Harry Potteri raamatute kassiarmeega. Kassidest saab kirjutada, on kirjutatud, aga kindlasti on ka väga palju, mida veel kirjutada annaks. Miisudel tuleb lihtsalt silm peal hoida :)

Trailer:

Irina Möldre

„Bird box“ Netflixis

In raamatukava on 11/02/2019 at 14:52

Ma ei olnud tükil ajal kinokavade vastu huvi tundnud, ja kui ma nüüd hiljuti nendega tutvust tegin, siis olin ma hämmastanud sellest, kui palju väärtusetut, odavat ja ajutist vaatajatele pakutase. Postiivne üllatus oli muidugi eesti filmide rohkus, millele peagi lisandub Tanel Toomi „Tõde ja õigus“.

Juba pikemat aega olen ma hoopiski kasutanud filmide ja sarjade vaatamiseks Netflixi, mis on tunduvalt praktilisem, kasutaja sõbralikum ja odavam kui senised traditsioonilised pakutud teleteenused. Netflixi vahendusel olen ma näiteks saanud tutvuda suure hulga Lääne-Euroopa ja Skandinaavia krimisarjadega.

„Bird box“ tuli välja 2018. aasta viimasel kuul väga suure kisa ja käraga. Õige pea leidsid filmist pärit pildid tee sotsiaalmeediasse meemide kujul, millel on kombeks teadlikema kasutajate puhul avada tee metavestlusteks, mis sageli viivad algmaterjalile uute tähenduste loomiseni. Filmi tegevus toimub maailma lõpu järgses ühiskonnas, kus inimeste tervemõistuslikkust ohustavad nähtamatud deemonid, kelle mõju alt pääsemiseks peavad kõik liikuma kaetud silmadega. Ajaliselt on film jaotatud kolmeks – olevikus püüab peategelane Malorie (Sandra Bullock) oma kahe lapsega põgeneda ohutusse pelgupaika, kus ootavad ees teised inimesed; minevikust tuuakse vaatajateni kaks perioodi – katastroofi algus, kui Malorie on olnud 4 kuud rase, ja sünnituse aeg, kui toimuvad pöördelised sündmused, mis selgitavad mitmeid olevikus esinevaid peategelase psühholoogilisi seisundeid. Traumasid ja pidevaid kriisiolukordasid läbi elanud inimese psüühika areng ongi filmi keskne uurimisobjekt, ja see, et žanrimääratluseks on õudusfilm, on tegelikult sekundaarne. Näitlejatest teevad kaasa lisaks Bullockile ka sellised meistrid nagu Sarah Paulson ja John Malkovich.

Film kuulub selliste põnevus- ja õudusfilmide traditsiooni, kus tegelastelt on ära võetud üks meel (nägemine, kuulmine, rääkimine), millele me tavaelus väga palju toetume, ning seejärel asetatakse nad mingisugusesse piirisituatsiooni, mille kaudu saab otsetee inimpsüühika muidu varjatud salakäikudesse.

Josh Malermani samanimeline romaan ilmus 2014. aastal, ning nagu ikka erinevad film ja raamat omavahel tuntavalt. Filmide kahjuks räägib alati ajaline piirang. Raamat on kahtlemata psühholoogiliselt sügavam ning dramaatilisema lõpuga, nii et soovitan raamatut lugeda alles peale filmi vaatamist.

Liis Pallon

„Teofrastus” Tartu Elektriteatris pühapäeval, 10. veebruaril kell 15

In raamatukava on 01/02/2019 at 22:20

„Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.” (Astrid Reinla „Teofrastus” )

Paljud meist on üles kasvanud selle Astrid Reinla loodud hallitriibulise kassi Teofrastuse koduotsingutele kaasa elades. Nüüd on keerulise nimega kassi võimalus näha ekraanil. Ainult, et hallist triibukust on saanud oranž kass. Seda ka tehnilistel põhjustel, kuna filmis on tegelased plastiliinist, siis liigutamisel muutuks see ilus hallitriibuline kass ebamääraseks känkraks. Viieteistminutilisse animafilmi pole mahtunud kogu raamatu süžee, vaid edasi on antud põhituumana hoolivuse olulisus ühiskonnas. Siiski on tegu ajastufilmiga ning sündmused toimuvadki aastal 1985, sest siis ilmus Astrid Reinla raamatu „Teofrastus” esmatrükk. Seetõttu on film kindlasti ka põnevaks nostalgiareisiks, kuigi kõik, mis siis siis toimus polnud alati kõige meeldivam.

Vähemalt sama põnev on vaadata ka dokumentaalfilmi animatsiooni tegemisest. Kuidas ikka tekivad Mustamäe paneelmajad? Millest on tehtud Teofrastuse vurrud? Kui palju tööd on vaja, et saada kass elutruult liikuma? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiab filmist vastuse.

Intervjuu režissöör Sergei Kibusega Päevalehes , intervjuu režissöör Sergei Kibusega ja kunstnik Pärtel Talliga Postimehes.

“Teofrastus” sai käesoleval aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital aastapreemia parima animafilmina.

Treiler:

Klaari Tamm