„Vaba vaimu saadik” neljapäeval, 28. novembril kell 13.05 ETV-s

Portreefilm Juhan Viidingu elust ja loomingust. Režissöörid Jaanus Nõgisto ja Aile Ellmann, stsenaristid Mariina Mälk ja Jaanus Nõgisto.
Juhan Viiding on kahtlemata minu põlvkonna üks olulisematest poeetidest ja veel meie lapsed õppisid tema luulet vabatahtlikult, mitte kooli käsul,  pähe. Tema tekstidle on loodud ka ohtralt laule, samuti on ta ise olnud laulev näitleja. Praegu pidavat luule lugemine üldse drastiliselt vähenenud olema, seega soovitan filmi põhiliselt selleks, et soovitada (Viidingu) luule lugemist. Meil on raamatukogus kõik olemas! Alates 1974. a ilmunud „Selges eesti keeles” ja lõpetades 2008. aastal ilmunud Hasso Krulli koostatud 646 leheküljelise tellisega „ Kogutud luuletused: Jüri Üdi ja Juhan Viiding”. Tõsi, veel hiljem, 2014. aastal ilmus näidend „Olevused”, mis samuti väga lugemist väärib. Kahtlemata võib lugeda ka tema õe Mari Tarandi raamatut „Ajapildi sees : lapsepõlv Juhaniga”, või kogumikku “Juhan Viiding, eesti luuletaja : artikleid, esseid, mõtisklusi”, aga eelkõige tuleb lugeda ikka luulet.

Kaja Kleimann

„Lubadus koidikul” kolmapäeval, 27. novembril kell 21.30 ETV2-s

Telekavas öeldakse filmi tutvustades: Romain Gary samanimelisel teosel põhinev autobiograafiline, kohati tragikoomilistes toonides draama. Raamat ilmus 1960. aastal ja esimene film sellest tehti 1970. aastal Jules Dassini (Joe Dassini isa) käe all.
Peategelast mängib Pierre Niney, keda mäletame Ozoni filmist „Franz” noore prantslasena, kes tema käe läbi sõjas surnud sakslase hauale lilli viimas käis. Peategelase ema rollis on Charlotte Gainsbourg,  kes esituse eest mitmele auhinnale nomineeriti.
Romain Gary kohta on öeldud, et ta oli suur valetaja, ja tema kõige suurem vale oli, et ta oli Romain Gary. Ta oli rahvuselt juut, isa oli vene – ja ema prantsuse päritolu. Perekond emigreerus Prantsusmaale, kui sel ajal Roman Kacevi nime kandev tulevane kirjanik oli neljateistkümnene. Enne seda elas perekond Poolas ja sündinud on kirjanik Vilniuses. Keskkooli lõpetas ta Nice’is, seejärel õppis Pariisi Ülikoolis õigusteadust. Teises maailmasõjas teenis piloodina briti ja vabatahtlikuna prantsuse vägedes ja pärast sõda töötas Prantsuse välisministeeriumis 1945–1956. Ta on olnud ka paari filmi režissöör ning näitleja. Elust lahkumise aja valis ta ise.
Romain Gary avaldas oma teoseid mitme pseudonüümi all, tuntuim oli Émile Ajar, mille all avaldas ta romaani “Elu alles ees”. Selle teosega võitis Gary 1975. a Prantsusmaa prestiižikaima kirjanduspreemia, Goncourti auhinna. Pärast Romain Gary surma ilmus kirjaniku nn testament, raamat “Émile Ajari elu ja surm”. Alles sellest raamatust sai üldsus teada, kes peitus pseudonüümi taga. Gary on ainus autor, kes on saanud kaks Goncourti preemiat, sellest tõusis suur skandaal. Statuudi järgi seda ühele autorile kaks korda anda ei saa, tema aga kirjutas erinevate nimede all nii erinevad raamatud. Esimese võitis ta 1956 aastal teosega „Les Racines du ciel”, mis inglise keelde tõlgiti kui „The Roots of Heaven”, eesti keeles seda kahjuks pole.

Eesti keeles on ilmunud romaan „Elu alles ees” 1992 ja 2001, novellid „Kodanik Tuvi” „Loomingu” raamatukogus 1993 ja romaan „Taevatähtede sööjad : Ameerika komöödia” 1993
Üks huvitav artikkel kirjanikust on siin.

Kaja Kleimann

„Jules ja Jim” teisipäeval, 26. novembril kell 23.05 ETV2-s

Film on üks Prantsuse filmikunsti uue laine silmapaistvamaid teoseid, selle režissöör François Truffaut 
oli filmikriitik ja -teoreetik, lavastaja, stsenarist, näitleja. Suur osa tema loomingust kuulub maailma filmikunsti paremikku.
Loo sisuks on kahe kunstnikust sõbra, austerlase ja prantslase, armastus sama naise vastu Esimese maailmasõja eel, ajal ja järel. Filmikeel on poeetiline ning dokumentaalsed kaadrid vahelduvad mängulistega. Kriitikud olevat seda teost nimetanud kubismiks filmikunstis.
Naispeaosas legendaarne Prantsuse näitlejatar Jeanne Moreau, kes oli selle rolli eest BAFTA auhinnale nomineeritud. Meile teeb näitlejanna eriti südamelähedaseks see, et ta mängis ka Ilmar Raagi filmis „Eestlanna Pariisis”.
Filmi aluseks on Henri-Pierre Roché samanimeline romaan. Meilt saab laenutada ingliskeelset raamatut 
ja videokassetti filmiga. Tegelikult on meil mõned Truffaut´ filmid veel.

Kaja Kleimann

“Martha Cooper, tänavakunsti ristiema” kolmapäeval, 20. novembril kell 18:00 Athena keskuses

Tutvustus PÖFFi lehel:

Selle 76-aastase hallipäise naisterahva ees teevad kraapsu kõik tänased grafitikunsti suurnimed.

Fotograaf Martha Cooper elas 1970ndatel New Yorgis kaasa grafiti sünnile, pildistades seda, mille vastu oli välja kuulutatud totaalne sõda. Tema raamatust „Subway Art“ sai grafitipiibel, mis mõjutas selle kunstivormi arengut kogu maailmas. Seda kopeeriti, ja nagu välja tuleb, ka varastati massiliselt nii poodidest kui ka raamatukogudest.

30 aastat hiljem on grafiti tähendus paljuski muutunud. Muutunud pole ainult üks – Martha ise! Nagu vanasti, järgneb ta kaameraga enda isikut varjavatele kriipajatele, et jäädvustada nende kõige väljakutsuvamaid aktsioone, vahistamist pelgamata.

Vahva portree ja ühe subkultuuri põnev dokument ühekorraga.

Tiit Tuumalu

Kui keegi seda juba teinud ei ole, saab “Subway Arti” varastada ka Tartu Linnaraamatukogust.

Sander Kaasik

“Sitapead. Teooria” esmaspäeval, 18. novembril kell 20:45 Athena keskuses

Tutvustus PÖFFi lehel:

Vaatad ja imestad, millest kõigest annab filme teha – isegi sitapeadest. Kohtame neid iga päev – kontoris koosolekulaua taga istumas, trammis küünarnukikontakti otsimas, poe kassajärjekorras toidukäruga vihast möödasõitu tegemas, spordiklubis hantleid kergitamas jne. Nad on pugenud kõikjale ning tundub, et neid tuleb aina juurde. Sitapead keeravad meie elu tuksi, aga igal oinal on oma mihklipäev.

John Walkeri film „Sitapead. Teooria“ põhineb filosoofiadoktor Aaron Jamesi samanimelisel raamatul, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Täiesti arusaadavalt võib teemavalik esmapilgul tunduda naljakas ja isegi labane, kuid tegelikult avab film just semiootilises ja kultuurilis-filosoofilises võtmes inimeste käitumismustreid ja ühiskonnas asetleidvaid muutusi. Värskendav ja haarav dokumentaalfilm on korraga nii mõnusalt naljakas kui ka mõtlemapanev ning garanteerib vaatajatele hea tuju.

Mikk Granström

Aaron Jamesi raamatut küsi raamatukogust.

Sander Kaasik

“Saksa keele tund” esmaspäeval, 18. novembril kell 18:00 Athena keskuses

Tutvustus PÖFFi lehel:

50 aastat pärast Siegfried Lenzi maailmakuulsa bestselleri ilmumist toob üks saksa viljakamaid režissööre, Christian Schwochow, selle raamatu muganduse viimaks kinolinale.

Tegu on ajatu ja samas Euroopale aktuaalse teemaga: mis saab siis, kui ühiskonnad loobuvad demokraatlikest põhi-mõtetest ja humanistlikest väärtustest? Siggi istub kinnipeetavana sõjajärgses Saksamaa noortevanglas ja peab kirjutama essee teemal „Rõõm vastutada“. See annab poisile võimaluse panna kirja oma sünged mälestused sõja-aastatest, kui toona 11-aastane poiss leidis end kahe tule vahelt: tema isa, lojaalne politseiinspektor Jens Ole Jepsen täitis kuulekalt valitsuse käske, samas kui Max Nansen, Siggi ristiisa ja „allakäinud“ kunstnik, võitles tuliselt natsirežiimi vastu.

Christoph Gröner

Siegfried Lenzi romaan “Saksa keele tund” ootab raamatukogus lugejaid.

Sander Kaasik

„Teine Boleyni tüdruk” laupäeval, 16.novembril kell 22:35 ETV-s

Sombusesse novembri õhtusse sobib kenasti üks kirglik ajalooline kostüümidraama, mida ilmestavad kaunid osatäitjad nagu Scarlett Johansson ja Natalie Portman.

Filmitutvustus: Ajalooline kiredraama kahest õest, kes hakkavad omavahel võistlema Inglismaa kuninga armastuse eest. 14-aastane Mary Boleyn (Scarlett Johansson) satub õukonnas kuningas Henry VIII huviorbiiti, kes noore neiu võrgutab. Peagi aga jahtub tujuka mehe romantiline huvi Mary vastu ja tühjaks jäänud koha kuninga voodis võtab üle viimase auahne õde Anne Bolyen (Natalie Portman). Seni üksteist armastavatest õdedest saavad suurimad rivaalid ja petetud Maryst lihtsalt “teine Boleyni tüdruk”.

Film põhineb „inglise ajaloolise ilukirjanduse kuninganna” Philippa Gregory samanimelisel bestselleril, mille aluseks on Inglismaa kuninga Henry VIII armuafäärid aastatel 1521-1536 ehk tema esimesest ja teisest abielust. „Teine Boleyni tüdruk” on eestikeelsena ilmunud kahes osas. Raamatukogus on olemas nii esimene kui ka teine osa.

Sama teost on võimalik lugeda ka originaalkeeles, „The Other Boleyn Girl”. Lisaks ka eellugu „The Constant Princess”, mis jutustab loo Aragóni Katariina tõusmisest Inglismaa kuningannaks, Henry VIII esimeseks naiseks. Samuti filmile aluseks olnud romaani järg, „The Boleyn Inheritance”, mis kõneleb ajavahemikust 1539-1542 ehk kuningas Henry VIII kolmandast ja neljandast abielust.

Philippa Gregory on Tudori dünastiast kirjutanud kokku kaheksa romaani. Lisaks eelpool mainitutele veel: „Three Sisters, Three Queens” (raamatukogus venekeelne tõlge), „The Taming of the Queen” (raamatukogus venekeelne tõlge ), „The Queen’s Fool”, „The Virgin’s Lover” ja „The Other Queen” (raamatukogus venekeelne tõlge).

Kas kõik see, mis selles filmis ning Tudori dünastia raamatutes kirjas, ka tegelikult täpselt niimoodi oli? Seda tuleb ise hinnata, lugedes mõnda vastavasisulist ajalooraamatut (näiteks Antonia Fraseri „Henry VIII kuus naist”) või hoopis võttagi seda lihtsa meelelahutusena.

Klaari Tamm

“Supermerisiga” laupäeval, 9. novembril kell 17 ETV2-s

Merisigade fännid rõõmustage – supermerisiga jõuab teleekraanile! ETV2 näitab laupäeviti eelmise aasta PÖFFil Just filmi raames näidatud lastefilme. Sel nädalavahetusel saab vaadata soome lastefilmi „Supermerisiga” („Supermarsu”, 2018), mis põhineb Paula Noroneni samanimelisel raamatusarjal.

Supermerisiga pole siiski tavaline merisiga, vaid hoopis tüdruk nimega Emilia, kes saab merisea käest hammustada ning muutub seetõttu supervõimetega meriseaks. Tema missioon on reostuse käest päästa heeringad, keda tehasest tulev mürk muudab kurjaks. Läbi 11-aastase tüdruku igapäeva murede ja soovide jõutakse oluliste keskkonnaprobleemideni.

Loodetavasti tõlgitakse soome autori raamatusari ka kunagi eesti keelde. Seniks võib uurida merisigade kasvatamise kohta erinevatest käsiraamatutest: Fritz Dietrich Altmanni „Merisiga” või inglise keeles Sharon Lynn Vanderlipi „The Guinea Pig Handbook”. Põneva seiklusena on kirjeldatud merisea püüdlustest leida sõpru ka Margit Sarapiku lasteraamatus „Tudu”.

Filmi treiler:

Klaari Tamm

Viktor Tsoi filmipäevad Tallinnas 7. – 10. oktoober kinos Artis

Kes lähipäevil Tallinnasse satub, saab kinos Artis külastada legendaarsele Vene rokkmuusikule Viktor Tsoile pühendatud filmipäevi. Viktor Tsoi (1962-1990) oli vene rokkmuusika üks alusepanijaid ja ikoone, suur ja romantiline kangelane ning seksisümbol, kes hukkus autoõnnetuses vaid 28-aastasena. Tänavu möödus 30 aastat filmi „Nõel” linastumisest, mis pani aluse peaosa mänginud Tsoi üldrahvalikule kuulsusele.

Neljapäev, 7.11 kell 19:00 „Nõel”

Selles filmis mainiti esmakordselt Nõukogude kino ajaloos Aarali mere ökoloogilist katastroofi ja meditsiiniringkondades levinud ebaseaduslikku uimastiäri. Film teenis NSV Liidu kinokassades suurimat piletitulu.

Reede, 8.11 kell 19:00 „Yahhai”, „Viimane kangelane”

„Yahhai” on dokumentaalfilm, mis kajastab Lenningraadi legendaarse rokiklubi Kamtšatka ainulaadset atmosfääri. Noor kasahhi režissöör Rašid Nugmanov pälvis selle filmiga hoobilt tähelepanu ning film võitis mitmel festivalil rea auhindu.

„Viimane kangelane” on pärast Viktor Tsoi traagilist hukkumist valminud portreefilm , mis koosneb teda armastanud inimeste mõtisklustest ja meenutustest.

Laupäev, 9.11 kell 16:30 „Nõel. Remix”

Filmi „Nõel“ lahtiseks jäänud lõpp andis kujutlustele vaba voli ning seepärast otsustas Rašid Nugmanov luua autoriversiooni oma legendaarsest filmist, millest sai omal ajal unustusse vajunud Nõukogude noortekultuuri sümbol. Ta monteeris ja helindas filmi uuesti ning lõi uusi süžeeliine, mille tulemusel valmis täiesti originaalne film – uue heliriba ja graafikaga remiks „Nõelast“.

Pühapäev, 10.11 kell 19:00 „Suvi”

Leningrad, 1980. aastate algus. NSV Liidus hakkab kerkima esimene rokilaine. Viktor Tsoi on noor ja tundmatu muusik. Tema tutvumine Mike Naumenko ja tema naise Natašaga, kellega nad moodustavad armukolmnurga, paneb aluse teekonnale, mis teeb Tsoist kogu Nõukogude Liidus ebajumala.

Filmi „Suvi” on meie blogis  ka varasemalt mainitud. Eesti keeles on Viktor Tsoist ilmunud Vitali Kalgini raamat „Täht nimega Viktor Tsoi”, Meery Salu kirjutas sellest lugemissoovituste blogis. Huvitav lugemine Eesti Päevalehes on Brigitta Davidjantsi intervjuu Artjom Troitskiga, kus räägitakse Viktor Tsoist, kultusansambel Kinost ning tollest ajastust üldisemalt.

Anu Amor-Narits

“Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad” kolmapäeval, 6. novembril kell 21.00 Elektriteatris

On suur õnn filmisõpradele, et meil Tartus on olemas Elektriteater, kes meid järjepanu suurepäraste filmidega kostitab.

Neil (nagu näiteks mina), kes ei jõudnud filmi “Mariann ja Leonard” vaatama suvel Tartuffile, on võimalik seda teha nüüd.

Väljamõeldud armastuslood ei ole need, mis mind kinno meelitaksid, küll aga filmid päris inimeste päris lugudest.

Režissöör Nick Broomfield on tuntud dokumentalist, kelle varasemate tööde hulka kuuluvad muuhulgas dokfilmid “Kurt & Courtney” ning praegugi Netflixis vaadatav “Whitney: Can I Be Me”.

“Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad” viib meid Kreekasse Hüdra saarele aastal 1960. Toona veel tundmatu kirjanik ja luuletaja Leonard Cohen ning üksikema Marianne Ihlen elasid kommuunis ühes teiste välismaalastest kunstnike, kirjanike ja muusikutega. Loovuse ja armastuse vaim hõljus nende kohal, kuid taolist maapealset paradiisi ei jätku igavesti. See oli aeg, mis jättis kustumatu jälje nii Marianne’i kui Leonardi ellu ja saatis nende suhet veel aastakümneid kuni mõlema surmani. Lisaks suurele armastusloole vaatleb film ka Coheni küpsemist loojana ning näitab nii režissööri enda kui legendaarse dokumentalisti D.A. Pennebakeri filmitud kaadrite abil vahetult 1960ndate boheemlust.

Leonard Cohen — Kanada laulukirjutaja, laulja, luuletaja ja romaanikirjanik — on looja, kelle tähtsust muusikamaailmas on raske üle hinnata ning kellel on tohutul hulgal fänne üle maailma.

Lisalugemiseks tundus huvitav Kaia Sisaski artikkel Leonard Coheni maailmaturneest, mille ta võttis ette 73-aastasena ja tema loomingust üldisemalt ajakirjas “Muusika”.

Raamatu kujul on Leonard Coheni looming meie raamatukogus esindatud ühe väljaandega, milleks on luulekogu “Book of longing”.

Filmi treiler:

Coheni muusikalisest loomingust on siinkohal kohustuslik Mariannile pühendatud pala:

Anu Amor-Narits