“Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad” kolmapäeval, 6. novembril kell 21.00 Elektriteatris

On suur õnn filmisõpradele, et meil Tartus on olemas Elektriteater, kes meid järjepanu suurepäraste filmidega kostitab.

Neil (nagu näiteks mina), kes ei jõudnud filmi “Mariann ja Leonard” vaatama suvel Tartuffile, on võimalik seda teha nüüd.

Väljamõeldud armastuslood ei ole need, mis mind kinno meelitaksid, küll aga filmid päris inimeste päris lugudest.

Režissöör Nick Broomfield on tuntud dokumentalist, kelle varasemate tööde hulka kuuluvad muuhulgas dokfilmid “Kurt & Courtney” ning praegugi Netflixis vaadatav “Whitney: Can I Be Me”.

“Marianne ja Leonard. Armastuse sõnad” viib meid Kreekasse Hüdra saarele aastal 1960. Toona veel tundmatu kirjanik ja luuletaja Leonard Cohen ning üksikema Marianne Ihlen elasid kommuunis ühes teiste välismaalastest kunstnike, kirjanike ja muusikutega. Loovuse ja armastuse vaim hõljus nende kohal, kuid taolist maapealset paradiisi ei jätku igavesti. See oli aeg, mis jättis kustumatu jälje nii Marianne’i kui Leonardi ellu ja saatis nende suhet veel aastakümneid kuni mõlema surmani. Lisaks suurele armastusloole vaatleb film ka Coheni küpsemist loojana ning näitab nii režissööri enda kui legendaarse dokumentalisti D.A. Pennebakeri filmitud kaadrite abil vahetult 1960ndate boheemlust.

Leonard Cohen — Kanada laulukirjutaja, laulja, luuletaja ja romaanikirjanik — on looja, kelle tähtsust muusikamaailmas on raske üle hinnata ning kellel on tohutul hulgal fänne üle maailma.

Lisalugemiseks tundus huvitav Kaia Sisaski artikkel Leonard Coheni maailmaturneest, mille ta võttis ette 73-aastasena ja tema loomingust üldisemalt ajakirjas “Muusika”.

Raamatu kujul on Leonard Coheni looming meie raamatukogus esindatud ühe väljaandega, milleks on luulekogu “Book of longing”.

Filmi treiler:

Coheni muusikalisest loomingust on siinkohal kohustuslik Mariannile pühendatud pala:

Anu Amor-Narits