Raamatukava

Archive for 23. november 2019|Daily archive page

„Vaba vaimu saadik” neljapäeval, 28. novembril kell 13.05 ETV-s

In raamatukava on 23/11/2019 at 12:31

Portreefilm Juhan Viidingu elust ja loomingust. Režissöörid Jaanus Nõgisto ja Aile Ellmann, stsenaristid Mariina Mälk ja Jaanus Nõgisto.
Juhan Viiding on kahtlemata minu põlvkonna üks olulisematest poeetidest ja veel meie lapsed õppisid tema luulet vabatahtlikult, mitte kooli käsul,  pähe. Tema tekstidle on loodud ka ohtralt laule, samuti on ta ise olnud laulev näitleja. Praegu pidavat luule lugemine üldse drastiliselt vähenenud olema, seega soovitan filmi põhiliselt selleks, et soovitada (Viidingu) luule lugemist. Meil on raamatukogus kõik olemas! Alates 1974. a ilmunud „Selges eesti keeles” ja lõpetades 2008. aastal ilmunud Hasso Krulli koostatud 646 leheküljelise tellisega „ Kogutud luuletused: Jüri Üdi ja Juhan Viiding”. Tõsi, veel hiljem, 2014. aastal ilmus näidend „Olevused”, mis samuti väga lugemist väärib. Kahtlemata võib lugeda ka tema õe Mari Tarandi raamatut „Ajapildi sees : lapsepõlv Juhaniga”, või kogumikku “Juhan Viiding, eesti luuletaja : artikleid, esseid, mõtisklusi”, aga eelkõige tuleb lugeda ikka luulet.

Kaja Kleimann

„Lubadus koidikul” kolmapäeval, 27. novembril kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 23/11/2019 at 11:59

Telekavas öeldakse filmi tutvustades: Romain Gary samanimelisel teosel põhinev autobiograafiline, kohati tragikoomilistes toonides draama. Raamat ilmus 1960. aastal ja esimene film sellest tehti 1970. aastal Jules Dassini (Joe Dassini isa) käe all.
Peategelast mängib Pierre Niney, keda mäletame Ozoni filmist „Franz” noore prantslasena, kes tema käe läbi sõjas surnud sakslase hauale lilli viimas käis. Peategelase ema rollis on Charlotte Gainsbourg,  kes esituse eest mitmele auhinnale nomineeriti.
Romain Gary kohta on öeldud, et ta oli suur valetaja, ja tema kõige suurem vale oli, et ta oli Romain Gary. Ta oli rahvuselt juut, isa oli vene – ja ema prantsuse päritolu. Perekond emigreerus Prantsusmaale, kui sel ajal Roman Kacevi nime kandev tulevane kirjanik oli neljateistkümnene. Enne seda elas perekond Poolas ja sündinud on kirjanik Vilniuses. Keskkooli lõpetas ta Nice’is, seejärel õppis Pariisi Ülikoolis õigusteadust. Teises maailmasõjas teenis piloodina briti ja vabatahtlikuna prantsuse vägedes ja pärast sõda töötas Prantsuse välisministeeriumis 1945–1956. Ta on olnud ka paari filmi režissöör ning näitleja. Elust lahkumise aja valis ta ise.
Romain Gary avaldas oma teoseid mitme pseudonüümi all, tuntuim oli Émile Ajar, mille all avaldas ta romaani “Elu alles ees”. Selle teosega võitis Gary 1975. a Prantsusmaa prestiižikaima kirjanduspreemia, Goncourti auhinna. Pärast Romain Gary surma ilmus kirjaniku nn testament, raamat “Émile Ajari elu ja surm”. Alles sellest raamatust sai üldsus teada, kes peitus pseudonüümi taga. Gary on ainus autor, kes on saanud kaks Goncourti preemiat, sellest tõusis suur skandaal. Statuudi järgi seda ühele autorile kaks korda anda ei saa, tema aga kirjutas erinevate nimede all nii erinevad raamatud. Esimese võitis ta 1956 aastal teosega „Les Racines du ciel”, mis inglise keelde tõlgiti kui „The Roots of Heaven”, eesti keeles seda kahjuks pole.

Eesti keeles on ilmunud romaan „Elu alles ees” 1992 ja 2001, novellid „Kodanik Tuvi” „Loomingu” raamatukogus 1993 ja romaan „Taevatähtede sööjad : Ameerika komöödia” 1993
Üks huvitav artikkel kirjanikust on siin.

Kaja Kleimann