Raamatukava

Archive for 17. veebr. 2020|Monthly archive page

“Elizabeth. Kuldajastu” reedel, 21. veebruaril kell 21.35 ETV 2-s

In raamatukava on 17/02/2020 at 12:55

Järjefilmis on Elizabeth juba kogenud riigipea ja peab toime tulema intriigidega, mida tema vastu sepitsetakse. Lisaks ohustab Inglismaad väljastpoolt Hispaania kuningas Felipe II, kelle Võitmatule Armaadale tuleb Elizabethil vastu seista. Elizabeth I välispoliitika oli pigem ettevaatlik. Hispaanlaste Võitmatu Armaada purustamine 1588. aastal sidus tema nime aga alatiseks võiduga, mida peetakse üheks suurimaks Inglismaa ajaloos.

Filmi kaunistavad säravad kostüümid ja soengud, mida võiksid kadestada ka arhitektid. Oscar võidetigi kostüümide eest, Cate Blanchett kandideeris jälle Elizabethi rolliga Oscarile, kuid seekord pälvis autasu teist võimast naist, Edith Piafi, kehastanud Marion Cotillard.

Kaja Kleimann

“Franco Zeffirelli, elu enese lavastaja”. Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 23.05 ETV 2-s

In raamatukava on 14/02/2020 at 15:06

Mis tunne tekib kuulates Zeffirelli nime kõla? Minul seostub see millegi sädeleva, pead pööritama paneva ja hingetuks võtvaga. Selline tundus olevat ka Zeffirelli elu – sisaldades selle kõrval ka tohutult palju tööd, mille eest talle tänulik olla. Nimi ise aga on ametniku eksitus. Franco sündis 12.02.1923 väljaspool abielu ja sel ajal nägi kord ette, et sel päeval pidi nende Firenzes sündinud laste nimi, keda isa omaks tunnistada polnud saanud või tahtnud, algama Z tähega. Ema pani talle nimeks Zeffiretti (aaria Mozarti ooperist „Idomeneo” algab “Zeffiretti lusinghieri…”), ametnik aga kirjutas teisiti. Varakult orvuks jäänud poisi eest hoolitses tädi, pärast sõda andis isa talle oma nime, kuid ta jäi kandma emalt saadut. Isa oli pärit Vincist ja liigub legend, et tema juured ulatuvad Leonardo endani. Zeffirelli ise arvab, et tema kunstipisik ja ilujanu on pigem kodulinna teene. Ta õppis Firenzes paar aastat arhitektuuri ja sellest oli hilisemas elus palju abi, ta nimetab lavakujundust arhitektuuri õeks. Zeffirelli on töötanud teatris koos paljude kuulsate dirigentidega, näiteks Leonard Bernsteini kohta on ta öelnud, et „päev temaga on nagu neli aastat Yale’i ülikoolis” . Ta on olnud nii kunstnik kui kostüümikunstnik ja teinud enda lavastatud ooperitele sageli ka kujunduse ise, sest „lavastaja ja kujundaja on nagu siiami kaksikud”. Ta on lavastanud ka rea väga tuntuks saanud Shakespeare’i teostel põhinevaid filme alates „Tõrksa taltsutusest” Elizabeth Tayloriga 1967, mida saab meie raamatukogust laenutada ja „Romeost ja Juliast” 1968, mida peetakse tema tuntuimaks filmiks, kuid tema süda tundub kuuluvat ooperile. „Ooper on ime. Ooper on kõikehaarav. Muusika, draama, kujunduse, koreograafia ja palju muu ühendajana on ooper kunstide valitsejanna. /—/ Ooper ei peta, ooper ei reeda kunagi.”
Zeffirelli elas 96 aastaseks. Kahjuks saab Zeffirelli elulooraamatut ainult Tallinnast, kuid meilt saab laenutada DVD-sid tema lavastatud ooperitega “Aida”, “Carmen” ja “Turandot”.  

Alumisel fotol juhendab režissöör Julia osatäitjat Olivia Hussey’d.

Kaja Kleimann

“Elizabeth”. Esmaspäeval, 17.veebruaril kell 23.20 ETV 2-s

In raamatukava on 14/02/2020 at 14:45

Sel nädalal on kavas mõlemad režissöör Shekhar Kapuri kuninganna Elizabeth I elu käsitlevad filmid. Imdb.com-ist filmide kohta lugedes leidsin, et on plaanis teha ka kolmas, „Elizabeth. The Dark Age”, kuid sellest pole teada veel midagi peale pealkirja.
Esimene film  räägib viienda ja viimase Tudori trooniletõusmise ja enesekehtestamise lugu, see on võimas draama naisest, kes peab valima riigi ja isikliku elu vahel. Hulk jõupingutusi läheb abieluettepanekute tõrjumisele, nii kirik kui parlament üritasid teda mehele panna. Tema otsuse üle mitte abielluda on palju vaieldud. Vanemana sai Elizabeth oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses. (Kinnitamata andmetel oli tal elu jooksul umbes 20 armukest.) Tema kohta öeldakse ka Hea Kuninganna Bess, aga selle hüüdnime sai ta ilmselt tagantjärele, samuti kui ajastut – ta valitses 44 aastat – nimetatakse Elizabethi ajaks või lausa kuldseks ajastuks. Ajal, mil end kehtestada tuleb, ei saa headust just ülearu palju ilmutada. Tema ajal sai Inglismaast võimas mere- ja koloniaalriik, muide Virginia osariik kui esimene edukas Briti koloonia, sai oma nime tema järgi. Kui riigil läheb hästi, läheb hästi ka kultuuril, Elizabethi aeg on üksiti ka Shakespeare’i ja Marlowe’ aeg.
Filmis osalevad peale Cate Blanchetti nimiosas veel Geoffrey Rush, Christopher Eccleston, Joseph Fiennes, Richard Attenborough jpt

Püüdsin välja uurida, kas rohkem filme on tehtud Elizabeth I -st või tema poolõest Mary Stuartist, kuid täpse vastuse saamise vaev poleks teadmise olulisusega koherentne. Küll aga sain teada, et neid on kaunis palju ja näiteks näitlejanna Glenda Jackson mängis kuninganna Elizabethi 1971. aastal kahes erinevas filmis: televisioonis „Elisabeth R”  mis pälvis 5 Emmyt, neist üks Jacksonile, ja filmis „ Mary, šotlaste kuninganna ”, kus Mary osas oli Vanessa Redgrave, kes nomineeriti rolli eest Oscarile; Kuldgloobustele esitati nad mõlemad. Kuulsaimad sama kuningannat mänginud on veel Helen Mirren ja Judi Dench.
2005. valminud väga auhinnatud kaheosaline „Elisabeth I” I Helen Mirreniga on ka raamatukogust laenutatav. 
Juurde võib lugeda:
John E. Neale “Elizabeth I : (1533-1603) : kuningriigi väärikas vang”
Tolleaegse eluga saab end kurssi viia Derek Wilsoni raamatu „Elizabeth I aegne ühiskond : kõrg- ja alamklassi elu 1558-1603” abil.

Kaja Kleimann

Jaan Krossi teemaõhtu pühapäeval, 16. veebruaril ETV2-s

In raamatukava on 10/02/2020 at 15:07

Jaan Krossi raamatud leiate te nagunii väga lihtsalt üles, olgu siis oma või kohaliku raamatukogu riiulitelt. Paljud on Krossi loomingut pidanud koolikohustusliku kirjandusena lugema, olnud see “Taevakivi”, “Mardileib”, “Wikmani poisid”, “Keisri hull” või miskit muud, olenevalt ajastust, koolist ja õpetajast. Ma tahaks väga loota, et Jaan Kross on selline autor, kelle teoste poole vaadatakse ka hiljem ja loetakse ka niisama lusti pärast. Ja kui tema enda looming nii väga ei kõneta, siis tõlkijana võiks Jaan Krossi ikka üles leida. Mainiks veel, et lisaks romaanidele, novellidele ja mälestustele on Jaan Kross kirjutanud ka luulet, see külg kipub vahel inimestel ära unuma. Üks pilt üleeelmise aasta luulenäituselt:

Aga teemaõhtu kava on järgmine:

19:30 Väärtus elutööle. Jaan Kross (ETV 2006) telesaade

19:40 Mardileib (Eesti 1971) multifilm

19:50 Carte blanche: Jaan Kross (ETV 1998) telesaade

20:50 Kross Krossilt (ETV 1995) telesaade

21:20 Kolme katku vahel (Eesti Telefilm 1970) mängufilm

22:50 Meie. Jaan Kross ja Ellen Niit (ETV 2007) telesaade

23:05 Söerikastaja ( Lege Artis Film 2004) portreefilm

00:15 Idée fixe: Jaan Kross (ETV 1994) telesaade

Kes tahavad värskemat pilku Jaan Krossile, need guugeldavad “Jaan Krossi videokonkurss #jaankross100” ja saavad vaadata-kuulata tänaste kooliõpilaste mõtted ja tunded.

Ja kes tahavad nostalgitseda, need otsivad üles oma lemmiklood ja -laulud Jaan Krossi sõnadega, olgu siis tema enda omad või tõlked, minu valik:

Lisaks ametlikult kavasolevale on võib-olla huvitav näha kõrvapilku Jaan Krossile — saksa dokumentaalfilm “Jaan Kross – Ein Schriftsteller aus Estland” (1995):

Jaan Krossist kõneldes ei saa üle ega ümber ajaloost. Mu lemmikajaloolane, David Vseviov räägib ajaloost ja Jaan Krossist:

Tiina Sulg

 

“Puutumatu” esmaspäeval, 10. veebruaril kell 22.15 ETVs

In raamatukava on 08/02/2020 at 13:39

Ma sattusin hiljuti juutuubis kolades sellise klipi otsa:

Neile, kes ei viitsi klippi vaadata või inglise keelest hästi aru ei saa, kokkuvõtteks, et Ricky Gervais juhatab Kuldgloobuse auhinnatseremoonial sisse Sandra Bullocki sõnadega: “Järgmine esitleja mängis Netflixi “Linnulaekas”, filmis, kus ellujäämiseks tuleb teeselda, et sa ei näe midagi — nagu töötamine Harvey Weinsteiniga.”

Neile, kes tahavad teada, mida kõike veel Ricky Gervaisil öelda oli, siis siin on väljavõtted tema esinemisest:

Weinsteini vastased süüdistused ning #metoo ehk avalikult seksuaalsest ahistamisest rääkimine sai alguse 2017. a sügisel. 2018. a detsembri Vikerkaares on Kadi Viik oma artiklis  “Ajad ei muutu niisama. #metoost ja selle kriitikast” selle väga hästi lahti seletanud ning toob välja nii muu maailma tausta kui Eesti eripärad. #metoo kõige suurem teene oli mu meelest julgustamine, et seksuaalsest väärkohtlemisest saab avalikult kõneleda, teadvustamine ühiskonnale, mis ohvrisüüdistus, ning püüd mustreid muuta. Paljude jaoks oli #metoo massilisus jahmatav ja kui mitte muud, siis teema üle järele mõtlema pani see väike sõnapaar nii mõnedki. Ja kui ma olen siitsealt kuulnud, et siin on nii palju halli ala, siis jah, eks ole sedagi, aga Wiki artikkel “Seksuaalne ahistamine” seda halli ala kuigi palju alles ei jäta.

Minu jaoks oli üllatav teadasaamine, et tegelikult käis Weinsteini ümber kõmu ammu enne ametlikke süüdistusi, ühe eredama näitena Seth MacFarlane 2013. a Oscaritel naiskõrvalosatäitjate nominentide väljakuulutamisel lavalt lisatud: “Palju õnne! Teie viis ei pea enam teesklema, et teile meeldib Harvey Weinstein.”

Filmi reklaamitakse nii: “Puutumatu” (“Untouchable”), režissöör Ursula MacFarlane, Suurbritannia, 2019. Dokumentaalfilm maineka ja mõjuvõimsa Hollywoodi produtsendi Harvey Weinsteini tähelennust ja põrmustavast langusest. Filmis võtavad avameelselt sõna Harvey Weinsteini endised kolleegid, näitlejannad, ajakirjanikud – naised, kes süüdistavad meest seksuaalses ahistamises. Nende süüdistuste pinnal sai alguse suurem #Me Too kampaanialiikumine, mis on nüüdseks levinud üle maailma ja julgustab välja astuma ahistamise vastu.

Film oli eelmisel sügisel ka Eesti kinodes ning pikemad arvamuslood kirjutasid filmist Annika Koppel “Keskusis” ja Aro Velmet ERRi lehel. Aro Velmet mainib muu hulgas oma põhjalikus analüüsis: “Küsimused, kui mitu Oscarit on võitnud Miramaxi filmid või kui erakordne on NO99 looming, ei oma mingit tähtsust, kui küsimus on selles, kas ühe asutuse juht on oma võimu ära kasutades toime pannud vägivallaakti.” See on küll mõistuspäraselt õige, aga kuna inimene koosneb ka tunnetest, siis see, kui palju ühiskond geniaalsetele tõbrastele andestab ja kuivõrd teadmine looja/kunstniku halvemast poolest suhtumist tema loomingusse muudab, on ikkagi väga erinev.

Treiler:

Kui ma hakkasin teemakohast kirjandust otsima, siis asjalikematest allikatest jäid silma kaks raamatut: “Vaikijate hääled : raamat soolisest vägivallast : räägivad ohvrid, nõustavad eksperdid, analüüsivad teadlased” ja Shere Hite “Seks ja äri = Sex & business“. Mõlemad ilmusid pea paarkümmend aastat tagasi, 2001. aastal. Sestap pöörasin pilgu hoopis ilukirjanduse poole ja hakkasin meenutama raamatuid, kus on juttu seksuaalse väärkohtlemise ohvritest. Hõikasin välja üleskutse oma algset nimekirja täiendada ka Facebooki grupis “Virginia Woolf sind ei karda” ja kamba peale (Aitäh kõigile kaasamõtlejatele!) sai kokku selline pilt:

Kel midagi veel lisada on, siis kommentaarium on avatud.

Tiina Sulg