Raamatukava

Archive for 14. veebruar 2020|Daily archive page

“Franco Zeffirelli, elu enese lavastaja”. Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 23.05 ETV 2-s

In raamatukava on 14/02/2020 at 15:06

Mis tunne tekib kuulates Zeffirelli nime kõla? Minul seostub see millegi sädeleva, pead pööritama paneva ja hingetuks võtvaga. Selline tundus olevat ka Zeffirelli elu – sisaldades selle kõrval ka tohutult palju tööd, mille eest talle tänulik olla. Nimi ise aga on ametniku eksitus. Franco sündis 12.02.1923 väljaspool abielu ja sel ajal nägi kord ette, et sel päeval pidi nende Firenzes sündinud laste nimi, keda isa omaks tunnistada polnud saanud või tahtnud, algama Z tähega. Ema pani talle nimeks Zeffiretti (aaria Mozarti ooperist „Idomeneo” algab “Zeffiretti lusinghieri…”), ametnik aga kirjutas teisiti. Varakult orvuks jäänud poisi eest hoolitses tädi, pärast sõda andis isa talle oma nime, kuid ta jäi kandma emalt saadut. Isa oli pärit Vincist ja liigub legend, et tema juured ulatuvad Leonardo endani. Zeffirelli ise arvab, et tema kunstipisik ja ilujanu on pigem kodulinna teene. Ta õppis Firenzes paar aastat arhitektuuri ja sellest oli hilisemas elus palju abi, ta nimetab lavakujundust arhitektuuri õeks. Zeffirelli on töötanud teatris koos paljude kuulsate dirigentidega, näiteks Leonard Bernsteini kohta on ta öelnud, et „päev temaga on nagu neli aastat Yale’i ülikoolis” . Ta on olnud nii kunstnik kui kostüümikunstnik ja teinud enda lavastatud ooperitele sageli ka kujunduse ise, sest „lavastaja ja kujundaja on nagu siiami kaksikud”. Ta on lavastanud ka rea väga tuntuks saanud Shakespeare’i teostel põhinevaid filme alates „Tõrksa taltsutusest” Elizabeth Tayloriga 1967, mida saab meie raamatukogust laenutada ja „Romeost ja Juliast” 1968, mida peetakse tema tuntuimaks filmiks, kuid tema süda tundub kuuluvat ooperile. „Ooper on ime. Ooper on kõikehaarav. Muusika, draama, kujunduse, koreograafia ja palju muu ühendajana on ooper kunstide valitsejanna. /—/ Ooper ei peta, ooper ei reeda kunagi.”
Zeffirelli elas 96 aastaseks. Kahjuks saab Zeffirelli elulooraamatut ainult Tallinnast, kuid meilt saab laenutada DVD-sid tema lavastatud ooperitega “Aida”, “Carmen” ja “Turandot”.  

Alumisel fotol juhendab režissöör Julia osatäitjat Olivia Hussey’d.

Kaja Kleimann

“Elizabeth”. Esmaspäeval, 17.veebruaril kell 23.20 ETV 2-s

In raamatukava on 14/02/2020 at 14:45

Sel nädalal on kavas mõlemad režissöör Shekhar Kapuri kuninganna Elizabeth I elu käsitlevad filmid. Imdb.com-ist filmide kohta lugedes leidsin, et on plaanis teha ka kolmas, „Elizabeth. The Dark Age”, kuid sellest pole teada veel midagi peale pealkirja.
Esimene film  räägib viienda ja viimase Tudori trooniletõusmise ja enesekehtestamise lugu, see on võimas draama naisest, kes peab valima riigi ja isikliku elu vahel. Hulk jõupingutusi läheb abieluettepanekute tõrjumisele, nii kirik kui parlament üritasid teda mehele panna. Tema otsuse üle mitte abielluda on palju vaieldud. Vanemana sai Elizabeth oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses. (Kinnitamata andmetel oli tal elu jooksul umbes 20 armukest.) Tema kohta öeldakse ka Hea Kuninganna Bess, aga selle hüüdnime sai ta ilmselt tagantjärele, samuti kui ajastut – ta valitses 44 aastat – nimetatakse Elizabethi ajaks või lausa kuldseks ajastuks. Ajal, mil end kehtestada tuleb, ei saa headust just ülearu palju ilmutada. Tema ajal sai Inglismaast võimas mere- ja koloniaalriik, muide Virginia osariik kui esimene edukas Briti koloonia, sai oma nime tema järgi. Kui riigil läheb hästi, läheb hästi ka kultuuril, Elizabethi aeg on üksiti ka Shakespeare’i ja Marlowe’ aeg.
Filmis osalevad peale Cate Blanchetti nimiosas veel Geoffrey Rush, Christopher Eccleston, Joseph Fiennes, Richard Attenborough jpt

Püüdsin välja uurida, kas rohkem filme on tehtud Elizabeth I -st või tema poolõest Mary Stuartist, kuid täpse vastuse saamise vaev poleks teadmise olulisusega koherentne. Küll aga sain teada, et neid on kaunis palju ja näiteks näitlejanna Glenda Jackson mängis kuninganna Elizabethi 1971. aastal kahes erinevas filmis: televisioonis „Elisabeth R”  mis pälvis 5 Emmyt, neist üks Jacksonile, ja filmis „ Mary, šotlaste kuninganna ”, kus Mary osas oli Vanessa Redgrave, kes nomineeriti rolli eest Oscarile; Kuldgloobustele esitati nad mõlemad. Kuulsaimad sama kuningannat mänginud on veel Helen Mirren ja Judi Dench.
2005. valminud väga auhinnatud kaheosaline „Elisabeth I” I Helen Mirreniga on ka raamatukogust laenutatav. 
Juurde võib lugeda:
John E. Neale “Elizabeth I : (1533-1603) : kuningriigi väärikas vang”
Tolleaegse eluga saab end kurssi viia Derek Wilsoni raamatu „Elizabeth I aegne ühiskond : kõrg- ja alamklassi elu 1558-1603” abil.

Kaja Kleimann