Raamatukava

Archive for 28. mai 2020|Monthly archive page

„Ärkamised” pühapäeval, 31. mail kell 12.20 Sony Channel Eesti

In raamatukava on 28/05/2020 at 16:31

See kolmkümmend aastat vana film on tõeline pärl, mis räägib uue ravimi väljatöötamise tõttu katatoonilisest seisust välja toodud täiskasvanud patsiendist, keda kehastab Robert de Niro. Eriliseks teevad filmi mitmed asjad ja kõigepealt ehk see, et põhineb see tõestisündinud lool, millest on raamatu kirjutanud doktor Oliver Sacks, doktor nagu meditsiinidoktor.. See on sama mees, kelle sulest saate eesti keeles lugeda raamatuid „Hallutsinatsioonid” ja „Mees, kes pidas oma naist kübaraks: lood ebaharilikest patsientidest”  , raamat mida harva ilma järjekorrata raamatukogust kätte saab.
Filmi peaosaline Rober de Niro oli nomineeritud Oscarile, samuti nagu film ise ja selle stsenaarium. Arsti mängib Robin Williams.
Meie raamatukogus on film samuti olemas, kuid VHS-il, samuti on VHS-il veel üks Oliver Sacksi kirjutatud raamatul põhinev film „Esimesest silmapilgust” , mis räägib mehest, kes saab operatsiooni järel tagasi silmanägemise. Selle filmi hinne pole nii kõrge, kuid see tundub olevat samuti huvitav lugu, žanriks on märgitud melodraama.

Kaja Kleimann

„Aarete saar” reedel, 29. mail kell 15.00 ETV+

In raamatukava on 28/05/2020 at 16:21

Põhiliselt soovitan seda filmi  vaadata sellepärast, et selles mängib Aare Laanemets. Filmi ennast ma sugugi ei mäleta, aga hinne imdb.comis on täitsa arvestatav, 6.9.
Film põhineb Robert Louis Stevensoni samanimelisel teosel, mis oli kirjaniku esimene lõpuni kirjutatud romaan. Reisikirjade, reportaažide ja esseedega oli ta saavutanud tagasihoidliku kuulsuse, aga Jim Hawkinsi (keda Laanemets mängibki) lugu, mis ilmus esmalt noorsooajakirjas ja 1883. aastal raamatuna, tõi hämmeldunud autorile äkilise maailmakuulsuse. Üksnes noortele lugejatele kirjutatud teosest sai hoopis täiskasvanute lemmikraamat. “Aarete saar” on puhas märul karmis, selge hierarhiaga meestemaailmas. Film on Youtube’is samuti üleval.

Ka muid Stevensoni raamatuid tasub lugeda, vaadake Esterisse! Väga põnevad olid minu jaoks näiteks lapsepõlves loetud „Must nool” Rooside sõjast ja ühes raamatus koos ilmunud jutud „Röövitud. Catriona” . Oluline teos on „Dr. Jekylli ja mr. Hyde’i kummaline juhtum” ilma milleta lugemiseta jääb kole palju maailmakirjanduse- ja kultuuri vihjeid arusaamatuks.  Kõigist on  saada mitmeid trükke.
Stevensonist endast on samuti eesti keeles väga huvitav raamat: Richard Aldington. “Mässaja portree. Robert Louis Stevensoni elu ja töö” 

Kaja Kleimann

“Midsomeri mõrvad” reede õhtuti ETV-s, laupäeviti ja pühapäeviti TV3-s

In raamatukava on 28/05/2020 at 08:13

Idüllilised Inglismaa külakesed on ühed ohtlikud paigad! Seda on meile õpetanud mitmed suured krimikirjanikud ning juba üle 20 aasta õpetab seda meile inspektor Barnaby Caustoni politseijaoskonnast. Vahepeal on küll Tom Barnaby erru läinud ja ohjad üle võtnud John Barnaby, aga ega see Midsomeris midagi suurt muutnud pole. Tulevad uued inimesed, nad kas tapetakse või tapavad nemad kellegi, Barnaby uurib ja püüab kurjategija kinni. Vahepeal muidugi ujuvad lagedale saladused ja vandenõud, keegi peatab kedagi ja tihti on mängus keerulisemast keerulisemad peresidemed.

Ma ei ole alati olnud Midsomeri austaja, oli aeg, kui see mulle ei meeldinud. Üks osa on pikk, kõik juhtub kuidagi aeglaselt, Barnaby kohe üldse ei saa asjaga hakkama jne. Ja no peab see sari nii pikalt kestma, kas ei ole juba kõik võimalikud Midsomeri elanikud kas ära tapetud või kellegi tapmise eest vangi pandud? Ja asi kestab edasi, pean nüüd küll tunnistama, et minu suureks rõõmuks. Võiks vist kasutada inglise keelt ja öelda kõige selle kohta: “It grows on you.” Olen jõudnud selleni, et istun ja kirjutan sisuliselt oma armastuskirja Midsomerile!

Väga raske on uskuda, et Caroline Grahami romaanide põhjal vändatud sari on oma algmaterjali kaugele seljataha jätnud ja muutunud nende 20+ aasta jooksul millekski hoopis enamaks! Jah, see on tavaline Briti krimisari, mis on aga suutnud leida endale nišši ja jäänud sinna võitmatuna püsima. Mõnes mõttes on Midsomer võtnud üle Poirot telesarja rolli kui tuntud ja vähemtuntud näitlejate kogunemiskoht või hüppelaud. Kui varem oli paljusid tuttavaid nägusid võimalik kohata belglasest detektiivi kõrval, siis nüüdseks on võimatu jätta märkamata kõiki neid näitlejaid, kes on tapnud või saanud tapetud mõnes pisikeses Midsomeri maakonna külakeses. Orlando Bloomi võib kohata sarja kolmandas hooajas; Henry Cavill näitas oma nägu seitsmendas; Peter Capaldi, mulle tuttav 12. Doktorina Doctor Who’s, üheksandas. Kaheteistkümnendas hooajas võib trehvata Olivia Colemani. Toby Jones, majahaldjas Dobby hääl Harry Potteri filmides, liikus Midsomeris ringi teisel ja kolmandal hooajal ning kui Potteri fännidele tundub, et nad on näinud Midsomeris ka Dolores Umbridge’i, siis võib see olla väga tõenäoline, tegutses ju teisel hooajal seal ka Imelda Stauntoni kehastatud tegelane (enne kui temast sai kõige kurjem tegelane Harry Potteris).

Miks mina vaatan Midsomeri mõrvalugusid?

  • Üks osa on piisavalt pikk, et õhtusöök valmis saada. (Järelvaatamine)
  • Ikka leidub mõni osa, mille sisu täpselt ei mäleta ja lõpplahendust ei tea.
  • Kaunid vaated pisikestele küladele, kuhu ise vist minna ei julgeks.
  • Tegelased, kes ka pärast sajandat osa tunduvad ikka uute ja värsketena.
  • Briti huumor.
  • Tõsiselt, võimalus näha ja kaudselt kogeda elu kohas, kuhu ise kolida ei tahaks. Ma oleksin arvatavasti esimene, kes uuele mõrtsukale ette jääb!

20. Hooaja pidulik treiler:

Irina Möldre

“Venemaa infosõda” kolmapäeval, 27. mail kell 22:00 ETV+s

In raamatukava on 26/05/2020 at 10:20

Telekava: Maailmas on puhkenud kummaline sõda, kus tankid ja kahurid on liigsed. Uuteks relvadeks on propagandatrikid, libauudised ja manipulatsioonid ning rindevõitlejateks riigi teenistuses olevad ajakirjanikud, häkkerid ja trollid. Tunnustatud ajakirjanik Paul Moreira uurib, kuidas töötab Venemaa infosõja masinavärk, milliste vahenditega kujundatakse avalikku arvamust, õõnestatakse demokraatlikke valitsusi ja püütakse maailma sündmusi oma huvides muuta (Prantsusmaa, 2018). 

Seda väga põnevat ja aktuaalset dokumentaalfilmi saab mõningase lisalugemisega teha veelgi huvitavamaks. Tänapäeva maailma sotsiaalmeedia murekohti analüüsib Jaron Lanieri raamat “Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod” (tõlkija Lauri Vahtre). Lanier pöörab küll eelkõige tähelepanu sellele, et miks ja kuidas on tänapäeva tehnoloogia nii ohtlik ning toob inimestes välja kõige halvema, kuid lõppkokkuvõttes pole ta tehnoloogia vastane. Vastupidi – ta kutsub üles muutustele, et tehnoloogia saaks olla inimestele tõeliseks abiks, mitte küüniliseks rahateenimisprojektiks, mis muudab maailma kogemata koledaks.

Servapidi sarnasel teemal — tehnoloogiast ja tänapäeva institutsioonide usaldusväärsusest — räägib ka järgmise soovituse autor Rachel Botsman raamatus “Keda usaldada? Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada” (tõlkija Toomas Hõbemägi). Usaldus, mida Botsman eelkõige uurib, on uut tüüpi nn infosõjas vägagi relevantne.

Lisamaterjali Putini Venemaa ja propaganda kohta ja täpselt dokumentaalfilmi teemal leiab Marcel H. Van Herpeni teosest “Putini propagandamasin : pehme jõud ja Venemaa välispoliitika” (tõlkija Kaili Tamm). Tagakaanel soovitab meediaekspert Raul Rebane raamatut kõigile valdkonna huvilistele ning tõdeb, et “lisaks on tegemist lihtsalt hästi kirjutatud huvitava raamatuga”.

Taustainfoks soovitaksin veel kaht Venemaa-teemalist raamatut: Peter Pomerantsevi “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik : seiklused tänapäeva Venemaal” (tõlkija Heija-Liis Ristikivi) ja Masha Gesseni “Tulevik on ajalugu : kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis” (tõlkija Katrin Kern). Mõlemad autorid on vene emigrantidest ajakirjanikud ning tuntud Putini kriitikud.

Kui vaadata ära soovitatud dokumentaalfilm ning lugeda kõrvale ka raamatud, siis võib end infosõja teemal väikestviisi eksperdiks pidada küll, ehk et kaitsepookimine pahaaimamatult vastava valeinfo ohvriks langemise vastu peaks olema saavutatud.

Kairi Jets

“David Vseviov. Mineviku mõtestaja” teisipäeval, 26. mail kell 20:00 ETVs

In raamatukava on 24/05/2020 at 08:24

Uue portreesarja pilootsaade kingib vaatajaile võimaluse õnnitleda Eesti üht parimat mineviku mõtestajat David Vseviovi tema 70. Sünnipäeval. (ETV)

Tuntud ja armastatud ajaloolane David Vseviov saab 27. mail 71-aastaseks, seega on paslik päev enne seda vaadata 2019. aastal esilinastunud dokumentaalfilmi, mis pühendati talle tema juubeliks. Dokumentaalfilmi kõrvale on pakkuda ka rohkelt lugemist — näiteks elulooraamatut tema kahes esimesest elunädalast, kus autor põimib reaalsust ja fiktsiooni, ning omamoodi parodeerib veel hiljuti nii populaarset elulugude kirjutamist. Stiilselt minimalistliku kaanekujundusega “Elulugu: kaks esimest nädalat” räägib igasuguste asjakohaste kõrvalpõigetega loo ajavahemikust 1949. aasta 27. maist kuni sama aasta 9. juunini. Stiil on vseviovlikult muhe ja rahulik, lisades ajaloolises mõttes küllaltki traagilisse ajajärku kuhjaga inimlikku huumorit ja mõistmist.

Kes aga tahab põhjalikumat teksti, mis kataks pikemat ajavahemikku, siis ka selles osas on Vseviov olnud produktiivne. Lisaks armastatud “Müstilise Venemaa” raadiosaadetele, on Vseviov kahasse Vladimir Sergejeviga kirjutanud kolm ülevaatlikku teost Venemaa ajaloost: “Venemaa – lähedane ja kauge: aegade algusest kuni Vassili III-ni“, “Venemaa – lähedane ja kauge: vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV” ning “Venemaa – lähedane ja kauge: viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini”.

Vseviovi mängulisematele fännidele, kes tahavad end ka proovile panna, soovitan aga raamatut “Suur ajaloo mälumäng: 1000 küsimust ja vastust ajaloo kohta” (esmatrükk 2012 ja II täiendatud trükk 2019), mis võimaldab teadmisi omandada võistluslikumas vormis. Teemad on järjest Eesti, Venemaa, Antiik, XX sajand, Varia, Lahingud ja sõjad, Riigimehed ja Lastele, ning vastused on ära toodud küsimustelehe pöördel, nii et formaat on leplik nii üksiküritajate kui laste suhtes, ning haaravad küllaltki laia teemaderingi. Mälumänguraamat pole iseenesest küll tingimata vajalik ettevalmistus dokumentaali vaatamisele, aga sobib see-eest hästi selle jätkuks.

Kairi Jets

“Minu naaber Totoro” laupäeval, 23. mail ETV2s kell 17.00

In raamatukava on 22/05/2020 at 18:09

“Minu naaber Totoro” (Tonari no Totoro, Jaapan, 1988)

Minu naaber Totoro on igati õigustatult nimetatud üheks helgemaks ja ilusamaks animatsiooniks läbi aegade. Ja isegi kui ei oleks, siis mina arvaks ikka nii! Kuigi ma nägin Totorot esmakordselt juba täiskasvanuna, vallutas see väga kiiresti mu südame ja tõusis lemmik filmide hulka. “Minu naaber Totoro” on film, mis avas minu jaoks ukse Hayao Miyazaki maagilisse maailma ning ma olen selle legendaarse animaatori loomingu austaja juba mitu aastat.

Ülikooli professorist isa kolib koos kahe tütre, vanema Stasuki ja noorema Meiga, pisikesse majja suure künka kõrvale. Suure künka otsas kasvab hiiglaslik puu ja selles pühakohas elab Totoro. Totoro ei ole küll selle suure pehme karvakera päris nimi, lihtsalt õdedest noorem ei saa päris hakkama “troll” ütlemisega — nii sünnibki Totoro. Ja nii see pere elab seal rohelusest ümbritsetud maailmas. Juhtub küll seiklusi, aga eelkõige on tegu rahuliku kulgemise ja looduse ilu imetlemisega. Minu jaoks tähendab Totoro eelkõige rahu ja lõõgastumist.

Muidugi, nagu iga teise Miyazaki filmiga, kaasneb ka Totoroga hulgaliselt filosofeerimist ja teooriaid. Enamasti püütakse ikka välja lugeda animatsiooni sügavamat tähendust, leida autori tõelist sõnumit. Mina ennast sellega ei vaeva, sõnumit ei otsi ja vaatan seda filmi ikka ja ainult Totoro pärast. Totorot on võimalik ka Tartus kohata, vähemalt mõni aeg tagasi meeldis talle tervitada Elektriteatri külalisi!

Totoro loost on ka raamatu versioon, küll inglise keeles, aga ikkagi :)

Treiler:

Irina Möldre

“Hercule Poirot. Eesriie. Poirot’ viimane juhtum.” esmaspäeval, 25.mail kell 22:05 ETV+s, kordus pühapäeval, 31. mail kell 21.15 ETV+s.

In raamatukava on 21/05/2020 at 14:58

Haige ja vanaldane Poirot kohtub taas kapten Hastingsiga Stylesis, kus nad olid 30 aastat varem tutvunud ning koos oma esimese juhtumi lahendanud. Nüüdki hakkavad toimuma mõrvad ja Poirot peab viimast korda oma halle ajurakke tööle sundima. 

Agatha Christie loodud eeskujulike vuntsidega nutikas belgia detektiiv Hercule Poirot astus lugejate ette esimest korda 1920. aastal teoses “Saladuslik juhtum Stylesis”. Poirot’ kuulsad hallid ajurakud lahendasid oma viimase kuriteo 1975. aastal postuumselt avaldatud romaanis “Eesriie” (“Curtain: Poirot’s Last Case”, eesti keeles ilmunud eraldi raamatuna 2014. aastal  ja kogumikus “Hercule Poirot: Hastingsi lahingud” 2008. aastal), mis oli kirjutatud märksa varem, kuid ootas Christie seifis õiget aega. Eesti keeles avaldati mõlema teose esmatrükid samade kaante vahel 1984. aastal, tõlkijaks Ralf Toming.

Poirot’d on kehastanud mitmed tuntud näitlejad, aga kõige silmapaistvam neist ainuüksi ekraniseeringute arvu poolest on briti karakternäitleja David Suchet. Suchet alustas Poirot kehastamist 1989. aastal lühijutu “Claphamide koka seiklus” ekraniseeringus (ilmunud 1974. aastal kogumikus “Poirot’s Early Cases”, eesti keeles 2004. aastal pealkirjaga “Poirot’ varasemad juhtumid”), ja lõpetas ligi veerand sajandit hiljem, 2013. aastal linastunud teoses “Eesriie. Poirot’ viimane juhtum” (vt ülal). Oma teekonnast legendaarse detektiivi kehastajana kirjutas Suchet 2014. aastal ka eesti keelde tõlgitud raamatu “Poirot ja mina” (tõlkijaks Ragne Kepler). Teos on rangelt soovituslik kõigile, kes on Suchet’ kehastatud Poirot’ usku ja vaadanud suurema osa, kui mitte kõik, tema osalusel filmitud ekraniseeringud.

“Eesriides” on sarja jooksul armsaks saanud tegelased (ja neid kehastavad näitlejad) silmnähtavalt vananenud, Poirot’ lisaks ka veel haige. Pean hoiatama, et seetõttu ei pruugi vaatamissoovituse järgimine olla lihtne – nagu vaataksid oma vanu sõpru vananemas ja suremas. Seda enam, et neid mängivad karakternäitlejad ja kogu produktsioonimeeskond on teinud tõesti tublit tööd. Fiktsionaalsed tegelased on aga surematud, nii et pärast “Eesriiet” võib taas hakata lugema-vaatama “Saladuslikku juhtumit Stylesis” ja kõik on jälle hästi.

Kairi Jets

“Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele” kolmapäeval, 13. mail kell 21.30 ja reedel, 15. mail kell 23.25 ETV2-s

In raamatukava on 11/05/2020 at 08:51

 

Tutvustus: “Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele” (Don’t Worry, He Won’t Get Far On Foot (USA, 2017). Pärast seda, kui Portlandist pärit luhvtivend John Callahan (Joaquin Phoenix) oleks autoõnnetuses peaaegu elu kaotanud ja ratastooli satub, ei kavatsegi ta joomist jätta. Kui ta sõbranna Annu (Rooney Mara) ja karismaatilise toetaja Donny (Jonah Hill) pealekäimisele järele annab ning vastumeelselt ravile läheb, avastab Callahan endas ande joonistada äärmuslikke karikatuure, mis toovad talle hulga fänne ja annavad elule uue mõtte. Tõsielul põhinev draama on ühtviisi liigutav, jahmatav ja naljakas lugu kunsti parandavast toimest. R: Gus Van Sant.

Ega ma sest filmist miskit ei tea ja ega ma karikaturist John Callahanist ka miskit ei tea, aga kuna mulle karikatuurid iseeneset meeldivad, no tegelikult meeldisid lapse- ja noorpõlves rohkem, aga midagi sellest meeldimiselt on sisse jäänud, et awww, no kuidas pildiga on võimalik tabada ära midagi olulist või humoorikat või teravat. Raamatusoovitusena on siis seekord karikatuuride kogumikud, polegi tähtis, kelle oma teile kätte satub. Ja kui on kusagil vedelemas vanu “Pikreid”, siis neid tasub ka vaadata, muidugi on seal kohustuslikku nõukapropagandat, aga sellest saab mööda vaadata ja üldinimlikku on ikka ka, minu lemmik-“Pikrid” on pärit sealt kuuekümnendatest. Ja kui Tallinn pole kaugel, siis John Callahani elulooraamat “Don’t worry, he won’t get far on foot” on seal raamatukogust täitsa saada.

Vaatasin netist John Callahani karikatuure. Neist on näha, et Callahan on nõus A. Dumas’ vanemaga, et kõige üle võib nalja teha:

Lühidokumentaal, mida soovitan enne või pärast filmi vaadata, karikaturistist:

John Callahani karikatuuride põhjal tehti ka animeeritud sari. Sarja esimene osa:

Tiina Sulg

“Põhi ja Lõuna” pühapäeviti (10., 17., 24. ja 31. mail) kell 20.05 ETVs

In raamatukava on 08/05/2020 at 18:43

Neljaosalise briti telesarja tutvustus kõlab nii: Elizabeth Gaskelli romaani ekraniseeringus kohtuvad ja ristuvad tööstuslik Põhja-Inglismaa ning aristokraatlik, jõudeelu elav Lõuna-Inglismaa. Lõunast tööstuslinna Miltonisse elama asunud Margaret Hale asub kaitsma tööliste õigusi ja võitlema vabrikant John Thorntoniga. Kuid läbi võitluse ja vastuolude areneb nende kahe vahel kirglik armastuslugu. 

Elizabeth Gaskelli (1810-1865) kaheosaline romaan on meie raamatukogus täitsa olemas. Kunagi ma vaatasin seda telesarja ja see sari täitsa meeldis mulle, ajalooline taust ja isiklikud draamad tundusid parasjagu tasakaalus olevat. Uudishimust lugesin raamatud ka otsa, aga siin ma sutsu pettusin, sari oli nagu kuidagi parem. Ühelt poolt oli sel pettumusel üsna objektiivne põhjus — Elizabeth Gaskell on sutsu nõrgema klassi kirjanik, kui Jane Austen või õed Bronted. Teisalt oli pettumus väga isiklik — mingid teemad, mis mus sugugi mõistmist ei tekitanud, olid kirjanikule väga olulised. Niiet selle teise põhjenduse pealt ma soovitan küll, et lugege ikka ise üle ja vaadake, kas teile sobib.

Ühe sarja ja raamatu võrdluse leab siit.

“Põhja ja lõuna” tsitaadivaramu leiab siit.

Kogu loo saab ingliskeelsena kätte siit.

Ja ühe lühikese arvustuse saab siit.

Kogu lugu etteloetuna:

Üks booktuberi klipp:

Tiina Sulg

„The Stranger“ Netflixis

In raamatukava on 06/05/2020 at 13:11

Kui enda elus põnevus puudub, siis tuleb seda otsida mujalt. Harlan Coben on eesti lugejale juba nelja romaaniga tuttavaks saanud, kuid kirjaniku loomingut on väga edukalt ka ekraniseeritud. Üheks silmapaistvaks sarjaks Netflixis on „Safe“, kus peaosa mängib sarimõrvar Dexterina kuulsust kogunud Michael C. Hall.

Sel aastal välja tulnud „The Stranger“ paistab silma iseäralise krimidraamana. Tegevustikku liikumapanevaks jõuks on Võõras (The Stranger), kes avaldab inimestele häbiväärseid saladusi nende lähedaste kohta. Hirm varjatu paljastamise ees viib aga salapäraste kadumiste ja mõrvadeni. Sari on täis üllatavaid pöördeid, ajas tagasi ulatuvaid pildikesi, inimpsühholoogia roojaseid radasid ja häirivalt normaalse idülli lõhkumist. Filmist „Kääbik“ tuntust kogunud Richard Armitage mängib piinatud peaosalist, kes otsib meeleheitlikult oma kadunud naist (Dervla Kirwan). Olulist rolli mängib ka Jennifer Saunders, kes on eestlastele tuntud komöödiasarjast „Täitsa hullud“.

Eesti keeles on võimalik lugeda nelja Cobeni romaani. Raamat „The Stranger“ ei ole kahjuks raamatukokku jõudnud, aga seda on alati võimalik soetada raamatupoest.

Treiler:

Liis Pallon

„Freud“ Netflixis

In raamatukava on 05/05/2020 at 17:01

Kaheksaosaline sari „Freud“ on sündinud Austria ja Saksamaa koostööna ning kujutab noore Sigmund Freudi esimesi katsetusi hüpnoosi ja psühhoanalüüsi alal. Sari on ülesehitatud väga jaankrossiliku suhtumisega ajaloosse ja Freudi elukäiku. Jaan Krossi ajaloolised romaanid kujutasid sageli seiku ajaloost, mis tegelikult aset leidnud – need olid pigem „mis juhtus vahepeal“ romaanid. Ta ei muutnud isikute elukäiku, vaid lisas sinna juurde suurte otsuste tagamõtteid, motivatsioone, ja täitis lünki, mille kohta allikad puudusid.

„Freud“ ühendab omavahel 19. sajandi spiritistliku maailmavaate, germaani absurdi ja psühhoanalüütilise skisofreenia. Kokaiini sõltuvuses noor Sigmund püüab läbi murda oma uuenduslike psühhiaatriliste meetoditega, kui ta kohtab väga tundlikku meediumit Fleur Salomed, kellega koos hakkab noor arst uurima salapäraseid võikaid mõrvu. Sari on ebatavaliselt mitmetasandiline lahates 19. sajandi lõpu lääne ühiskonna erinevaid murekohti. Sarjas teevad kaasa Robert Finster (Sigmund Freud), Ella Rumpf ( Fleur Salome) ja Georg Friedrich (Alfred Kiss).

Juurde võib lugeda nii Sigmund Freudi kui ka Martha Freudi elulugusid. Viimane figureerib sarjas alati tagataustal, alati Sigmundi mõtetes. Ja kui psühhoanalüüs hakkab huvi pakkuma, siis on Freudi kirjutisi tõlgitud ka eesti keelde. Ingliskeelses Wikipedias on ülimalt põhjalik artikkel Freudi elust ja loomingust, kuid saab lugeda ka eestikeelsest Vikipediast.

Liis Pallon