Raamatukava

Archive for 30. aug. 2020|Monthly archive page

“Rashomon” kolmapäeval, 2. septembril kell 21.00 Elektriteatris

In raamatukava on 30/08/2020 at 08:19

Kino lehel olev tutvustus annab teada:

Film viib vaataja feodaalaja Jaapanisse, kus laguneva Rashomoni värava all peidavad end vihma eest puuraidur, preester ja talupoeg. Kuna ilm on ränk, ei saa keegi teekonda jätkata. Peagi selgub, et puuraiujat ja preestrit painab kohtuprotsess, mille tunnistajaks nad linnas just eelmisel päeval on olnud. Jahmunud talupojale räägitakse lugu vägistamisest ja tapmisest, milles on kolm osalist: tuntud bandiit, tapetud ülik ja üliku naine. Loo käigus hakkab sellele aga lisanduma tegelaste uusi vaatepunkte ja tõlgendusi, mis näitavad üha uusi tahke filmikangelaste moraalsest palest või siis selle puudumisest.

“Rashomon” oli režissöör Akira Kurosawa esimene suur meistritöö, mis pärast linaletulekut on avaldanud aastakümnete jooksul mõju lugematutele temast inspiratsiooni saanud filmidele. See esitati autorile enesele teadmata Veneetsia filmifestivalile, kus ta võitis kõigile üllatusena Kuldlõvi peaauhinna. Edu tagas muuhulgas ka operaator Kazuo Miyagawa hämmastav kaameratöö valguse ja varjudega ning Toshiro Mifune rollisooritus, mis on filmiajaloo meeldejäävamaid.

Filmi aluseks olid Ryuonsuke Akutagawa kaks lühijuttu, mis on ilmunud ka eesti keeles novellikogus “Hammasrattad” 1978. aastal. Kurosawa ise rääkis teose sünniloost nii: ““Rashomonist” pidi tulema minu katseplats. Koht, kus ma võisin sobitada ideid ja soove, mis kasvasid välja mu tummfilmi otsinguist. Otsustasin kasutada Akutagawa jutustust, mis tungib inimsüdame sügavustesse nagu kirurgi nuga ning paljastab selle tumedad kompleksid ja kummalised kapriisid. Neid inimsüdame iseäralikke impulsse peaks väljendama valguste ja varjude ühismõju kaudu. Minu filmis rändavad rööpailt libisenud inimesed üha sügavamale metsikusse maastikku.”

Ega nii pika ja põhjaliku kokkuvõtte peale polegi muud lisada, et lugege siis Ryuonsuke Akutagawa loomingut või üldse jaapani kirjandust, seda on eesti keeles õnneks omajagu, mõni aasta tagasi sai neist ka nimestik kokku kogutud, uuemad on sealt küll puudu, aga mingu valikualuse ikka annab.

Tiina Sulg

“Radioaktiivne” Apollo Lõunakeskuses

In raamatukava on 29/08/2020 at 09:21

Tuleb välja, et see film on juba jupp aega kinodes jooksnud ja mul puhta kahe silma vahele jäänud. Ega mul tegelikult Marie Curie elu ja tegevuse vastu sellist suuremat erihuvi pole, aga ühtteist on koolipingist kõrva taha jäänud ja üsna paljud aspektid tema eluloos on teinud ta mulle põnevamaks kui mõned teised teadlased. Niiet jah, filmi tema elust läheks vaatama küll.

Kinokavas on kirjas:

Teerajaja. Geenius. Mässaja.

Nende sõnadega saab iseloomustada Maria Skłodowskat, keda maailm tunneb rohkem nime all Marie Curie (Rosamund Pike). Kartmatu otsija, kelle ühised avastused koos võitluskaaslase, armastatu ja abikaasa Pierre Curie’ga (Sam Riley) avaldasid tohutut mõju mitte ainult teaduse, vaid terve maailma käekäigule.

Kaasahaarava draama “Radioaktiivne” aluseks on Lauren Rednissi koomiksiromaan “Radioactive: Marie & Pierre Curie: A Tale of Love and Fallout”. Stsenaariumi kirjutas Jack Thorne (“His Dark Materials”), lavastajaks Marjane Satrapi (“Persepolis”). Osades Rosamund Pike (“Kadunud”), Sam Riley (“Pahatar”, “Control”), Anya Taylor-Joy (“Klaas”, “Nõid”), Jonathan Aris (“Sherlock”, “Dracula”), Simon Russell Beale (“Stalini surm”), Corey Johnson (“Kingsman: salateenistus”) ja Tim Woodward (“Peaky Blinders”).

Marie Curie elust on meie raamatukogus võtta Philip Steele pisike “Marie Curie : naine, kes muutis teaduse kulgu” ning mitmes trükis ilmunud Eve Curie “Minu ema Marie Curie“, saksa keeles lugeja võib uurida Olgierd Wołczeki raamatut “Maria Skłodowska-Curie und ihre Familie“, vene keeles lugeja saab sama raamatu vene keeles (Ольгерд Волчек “Мария Склодовская-Кюри“) ning lisaks veel Marie Curie enda kirjutatud raamatuid: “Радиоактивность” ja “Пьер Кюри“. Nooremad lugejad saavad süveneda ka koomiksisse, see ei ole sama koomiks, mille põhjal tehti film, aga kannab peaaegu sama nime — “Мария Кюри. Радиоактивность : жизнь великих ученых в комиксах“.

Kui mõned aastad tagasi oli populaarne Juhan Aru, Kristjan Korjuse ja Elis Saare “Matemaatika õhtuõpik“, siis ligilähedastki populaarsust võiks ju koguda ka Jüri Liivi “Keemia õhtuõpik“. Keemia oli minu jaoks üks veider õppeaine, et ma sain aru nii palju kui parasjagu nõuti, aga mingit sügavamat või süsteemset mõistmist ei tekkinud ja sellest on mul kahju, sest mulle tundub, et tegelikult on keemias palju huvitavat. Niiet ma plaanin, aga ei luba, et ma selle õhtuõpiku ükskord käsile võtan.

Treiler:

Ja Marie Curie Karolina Żebrowska kehastuses:

Tiina Sulg

“Valgus Koordis” kolmapäeval, 2. septembril kell 18.00 Elektriteatris

In raamatukava on 28/08/2020 at 10:20

Nojah, seda filmi võiks vaadata, sest:

  • tegemist oli esimese Eesti värvifilmiga
  • siin tegi oma esimese filmirolli Georg Ots
  • filmis on näha veel teisigi tuntud ja hinnatud eesti näitlejaid
  • see film on stalinistliku propaganda musternäidis filmikunstis
  • selle filmi aluseks olev raamat on stalinistliku propaganda musternäidis kirjanduses
  • filmi edust tiivustatuna loodi ka ooper
  • filmi on Full-Metal-Metsava blogis nimetatud konkurentsitult parimaks eesti komöödiaks, see väide tasub ülekontrollimist :)

Raamatut lugeda soovitan siis, kui on tahtmist lugeda, et mida kõike on ikka kokku kirjutatud ja ka premeeritud või on tahtmist elada kaasa Triin Timmi lõputööle “Kaasaja propagandistlik kujutamine kirjandusteoses Hans Leberechti jutustuse ”Valgus Koordis” näitel“.

Üks tore pilt filmi tegemise ajast Filmiarhiivis (Runge osatäitja Georg Ots, režissöör Herbert Rappaport, Aino osatäitja Valentine Tern, operaator Sergei Ivanov):

Ja Riigiarhiiv on filmi lõputantsust kokku pannud sellise jooksupildi:

Sel kolmapäeva õhtul on Elektriteatris külas ka ajaloolane David Vseviov, tema juttu on kindlasti huvitav kuulata.

Tiina Sulg

“Kui me hobusevargil käisime” kolmapäeval, 19. augustil kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/08/2020 at 14:09

Film on valminud Norra kaasaegse kirjaniku Per Pettersoni (s 1952) samanimelise bestselleri  alusel.
1999. aasta talvel on vananev leskmees Trond (Stellan Skarsgård) seadnud end üksikuna sisse vanas majas, ilmakärast eemal. Ootamatult avastab ta, et naabriks on mees, keda ta tundis juba aastal 1948. Valusad mälestused tõusevad taas esile – sõprus, esimene armastus, perekondade lagunemine…
Norra aasta filmi nominent kümnes kategoorias. Berliini filmifestivalil Kuldkaru nominent.
Kui natuke sõnadega mängida, siis vahelduseks hästituntud nordic noir’ile natuke norra nukrust. Just viimaste sõnadega iseloomustas mu kolleeg raamatut, film on nii uus, seda ta näinud ei olnud. Ehk nüüd vaatab.

Raamatut on tutvustatud meie lugemissoovitustes juba kümne aasta eest ja ka muudest blogidest olen lugenud vaid kiidusõnu,  samuti on see võitnud kaks tähtsaimat Norra kirjandusauhinda ja tõlgituna samuti mõned (sh Dublini kirjandusauhind) ning valitud New York Times Book Review nimekirjas 2007. aasta kümne parima raamatu hulka. Per Petterson on hariduselt raamatukoguhoidja.
Vahepeal on Pettersonilt  eesti keelde tõlgitud veel kaks raamatut:
Ma nean aja voolu 2016 ja
Mehed minu olukorras 2019

Kaja Kleimann