Raamatukava

Archive for 28. sept. 2020|Monthly archive page

“David Copperfieldi isiklik elulugu” praegu kinodes

In raamatukava on 28/09/2020 at 10:40

Kinodes saab praegu vaadata uut Briti filmi “David Copperfieldi isiklik elulugu”. Tegemist on tuntud briti satiiriku, autori ja lavastaja Armando Ianucci  viimase filmiga, mis tugineb Charles Dickensi  klassikaks saanud kirjandusteosel “David Copperfield”.

Filmi treiler:

“David Copperfieldi isiklik elulugu” on kaasaegses võtmes lavastatud kasvamise ja eneseleidmise lugu orvuks jäänud David Copperfieldist 19. sajandi Victoria-ajastu Inglismaal. Lugu on ühtaegu nii draama kui komöödia, sest elus ette tulevaid raskusi ei kujutata siin realistlikus võtmes, vaid appi on võetud satiir. Enda isiku kujunemisteel kohtab David (kehastab Dev Patel) palju värvikaid tegelasi, keda filmis võrratult esitavad mitmed kuulsad briti näitlejad, näiteks: Davidi ekstsentrilist tädi Betsy Trotwoodi Tilda Swinton, unistajast härra Dicki Hugh Laurie, sarmikat elukunstnikku härra Micawberit Peter Capaldi, põnevat, kuid mitte usaldusväärseks osutuvat sõpra James Steerworthi Aneurin Barnard, tõusiklikku teener Uriah Heepi Ben Whishaw, romantilist ja sõnatuks võtvat Dora Spenlow’d Morfydd Clark, jpt.

Charles Dickens olevat pidanud “David Copperfieldi” enda teoste hulgas oma lemmikuks. Kes on raamatut lugenud, sellele on kindlasti põnev Armando Ianucci interpretatsioon raamatust, kuna tegemist on lavastajaga, kes armastab enda teostele lisada leidlikke riukaid. Minule küll käesolev tõlgendus väga meeldib! Ja kes veel ei ole jõudnud raamatut lugeda, sellele võib see film olla vahva tutvustus originaalmaterjali juurde liikumiseks.

Mai Põldaas

“Bohemian Rhapsody” pühapäeval, 27. septembril kell 21:05 Kanal 2-s

In raamatukava on 25/09/2020 at 18:44

Filmi tutvustus telekavas: Kaks Kuldgloobust võitnud muusikaline draama legendaarsest ansamblist Queen, nende muusikast ja nende veelgi legendaarsemast juhtfiguurist Freddie Mercuryst, kes purustas igal sammul stereotüüpe ning üldisi tavasid teel meie planeedi kõigi aegade üheks suurimaks meelelahutajaks. Bänd tõusis meteoriidina muusikamaailma tippu, põhjuseks nende ikoonilised laulud ja revolutsiooniline kõla. Selle kõik ähvardab hävitada Mercury kontrollimatu elustiil, kuid pealtnäha ületamatud raskused suudetakse ületada ning tulemuseks on ansambli triumfaalne taasühinemine maailma kõigi aegade suurimal heategevuskontserdil Live Aid, kus ravimatu haigusega silmitsi seisev Mercury veab bändi rokkmuusika ajaloo ühe legendaarseima etteasteni, tsementeerides selle käigus ansambli pärandi.

2018. aastal valminud eluloofilmi legendaarsest muusikust, igas mõttes suure algustähega Artistist, on nii kiidetud  kui ka mõõdukalt laidetud. Kuigi film räägib ansamblist Queen, siis pearõhk on nende karismaatilise juhi, Freddy Mercury eneseotsingutel muusikas ning elus üldisemalt. Peaosatäitja filmis, Rami Malek sai oma esituse eest Kuldgloobuse ning Oscari, kuigi kohati on ette heidetud tema ülemäära rõhutatud hambumust filmis kui ka üldist lahjat olekut ikoonilise staari rollis. Ühes asjas on nii kritiseerijad kui ka kiitjad siiski ühel meelel, et Queeni muusika kõlas filmis võimsalt (üks näide Queen 1985 LIVE AID päriselt versus filmis https://youtu.be/81ERF5S3x3o) ning kutsub igati kaasa elama ja laulma. Ühinen siinkohal kriitikute arvamustega, et filmi tasub juba vaadata üksnes võimsa muusikalaengu eest.

Kui aga hing soovib rohkem teadmisi bändi dünaamikast, siis tasub pöörduda raamatukokku ja laenata endale üks kõige uuem, 2020. aastal ilmunud Queeni fänniraamat, Peter Hince’i „Queen: varjus pool : minu elu koos 20. sajandi suurima rokkbändiga”. Freddy elust on õnneks kirjutatud ja eesti keelde tõlgitud veel mitmeid raamatuid, seega valikuvõimalust peaks jätkuma.  Olgu siinkohal ära toodud kronoloogilises järjestuses Freddy Mercury eluloole või bändile Queen pühendatud eesti keeles ilmunud teosed:

Viimane sõna jääb siiski Queeni muusikale:

Klaari Tamm

 

„Vari” esmaspäeval, 21. septembril kell 18 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 21/09/2020 at 08:18

Kevadel ärajäänud kirjandusfestival Prima Vista toimub sel aastal sügisel. Festivali esimene nädal toimub ajavahemikus 21.-26. september ning hõlmab endas ka filmiprogrammi, mille valik lähtub festivali teemast „Inimese varjud”. Näitamisele tulevad sellised filmid nagu Ungari viimase kümnendi edukaima krimiromaani Vilmos Kondori „Budapest Noir” samanimeline ekraniseering, eelnevalt juba filmiblogis juttu olnud „Kaklusklubi” ning dokumentaalfilmid „Minu spioonist isa” ja „Maa sool”.

Tutvustuseks valisin programmi avafilmi „Vari”. Mängufilmi aluseks on Jevgeni Švartsi samanimeline näidend (eesti keeles ilmunud kogumikus „Alasti kuningas”). Muinasjutufilm tegeleb igavese teema – hea ja kurja võitlusega. Ebatavalisse muinasjuturiiki saabub heasüdamlik õpetlane Kristjan-Teodor. Nii saab alguse uus muinasjutt, milles õpetlane leiab end peategelasena. Ta armub kergemeelsesse printsessi ning palub oma varjul teda valvata. Viimasest saab aga inimene nimega Teodor-Kristjan ning õpetlane leiab peagi, et vari on võtnud üle kogu ta elu. Erinevalt peremehest on vari valelik, julm ja ebameeldiv.

Kuigi film (1971. a) ja selle aluseks olnud näidend (1940. a) on valminud aastakümneid tagasi, siis mitmetähenduslik sisu on aktuaalne ka tänapäeval. Võib-olla nüüd isegi eriti, sest kunagi ei tea, kas ja millal võib nö kuri vari sind varitseda, et oma lõksu püüda. Alati pole kõige kergem vahet teha õigel ja valel ning sellest lähtudes mõistlikult käituda. Õnneks lõppeb see eelpool kirjeldatud filmimuinasjutt küll hästi ning „vari teab oma kohta”, sest kurjus ei saa jääda kestma ilma heata. Samas võib juhtuda ka täitsa vastupidine olukord, mida on kirjeldatud selle muinasjutu ühes algversioonis ehk Hans Christian Anderseni samanimelises muinasjutus (1928. aasta kogumikus „Muinasjutud”. Inimese naiivsusest tingitult võib inimese inimlik pool lausa hukkuda ning salakaval vari saab kogu kuningriigi ja imeilusa kuningatütre pealekauba. Isiklikult siiski loodan, et kui isegi on õigus, et muinasjutud on tõestisündinud lood nagu need olid selles jutus, siis lõpud saab igaüks siiski ise elada nii õnnelikuks kui soovib.

Filmile „Vari“ (vene keeles eestikeelsete subtiitritega) eelneb kirjaniku, esseisti, luuletaja, tõlkija, ligi 30 luule- ja proosaraamatu autori Jelena Skulskaja loeng „Vari, tea oma kohta!“ („Тень, знай свое место!“ ). Loeng toimub vene keeles. Sissepääs on prii, aga saalis on piiratud arv kohti ja turvalisuse ja istekoha tagamiseks palutakse end registreerida https://forms.gle/SCwbLwjLHFtVDkaS8 .

Klaari Tamm

„20 000 päeva maa peal” laupäeval, 19. septembril kell 22.30 ETV2-s

In raamatukava on 17/09/2020 at 15:02

Nick Cave on Austraaliast pärit laulja, laulukirjutaja, kirjanik (kaks raamatut) ja helilooja, kes aeg-ajalt ka näitleb. Austraalia lauljaks teda nimetada ei tundu päris õige, kuna ta peale 1980. aastat sinna oma jalgagi pole tõstnud. Kõigepealt seostub tema nimi muidugi ansambliga „The Bad Seeds” ja tema ülimaheda baritoniga, mis üliromantilise meloodia ja ülihirmsa sisuga laule surmast, armastusest ja vägivallast laulab. 1996. aastal ilmus sellistest terve plaat nimega „Murder Ballads”.
Esimene film, milles ta (koos ansambliga) osales, oli Wim Wendersi  „Taevas Berliini kohal”.
Iain Forsythi ja Jane Pollardi film  kirjeldab üht kujuteldavat päeva Nick Cave`i elust, kui ta on elanud maa peal 20 000 päeva. Sellesse ühte päeva mahub siiski kogu senine elu. Cave analüüsib oma loomeprotsessi, kohtub muusikutega, kellega elu on teda kokku viinud, nagu Kylie Minogue (Where the Wild Rosies Grow!) ja Blixa Bargeld, ning käib psühhoterapeudi vastuvõtul.

2014. aastal valminud film on võitnud ohtralt auhindu, sealhulgas Sundance’i filmifestivalil.

Intervjuude raamatut “Nick Cave : sinner saint : the true confessions” saab kahjuks  laenutada ainult  Tallinna Keskraamatukogust, aga meie raamatukogus on olemas albumid

The Good Son 1990. aastast

„Best of” Nivk Cave ja The Bad Seeds 1996. aastast.

Dig, Lazarus, dig! 2008. aastast

Enama info ammutamiseks sobib koduleht,

Kaja Kleimann

„Britt-Marie oli siin” laupäeval, 19. septembril kell 22.20 ETV-s

In raamatukava on 17/09/2020 at 14:43

Mullu valminud rootsi film  rootslase Fredrik Backmani samanimelise raamatu põhjal. Raamatut on tutvustatud mitmetes blogides, ka meie Lugemissoovitustes sel kevadel,  järgmisel nädalal on see Kirjanduskohviku raamatuks, nii et soovitusi lugemiseks on piisavalt, filmi tuleb aga soovitada pimedas usus.
Film on vaatajate arvates küll kahjuks palju madalamat hinnet väärt kui samuti Backmani raamatul põhinev kahele Oscarile nomineeritud „Mees nimega Ove” , aga loodetavasti siiski mitte halb. Peaosaline üksi filmi päästa muidugi ei saa, kõvasti abi on heast näitlejast aga ikka.
Britt-Marie rollis on suurepärane Pernilla August, kes on laval mänginud nii Tšehhovi, Ibseni kui Shakespeare`i näidendites ja kehastanud filmilinal nii Anakin Skywalkeri, Jesuse kui Ingmar Bergmani ema.

Film räägib 63-aastasest Britt-Mariest, kes jätab pärast 40 aasta pikkust abielu abikaasa maha. Järsku on ta sunnitud leidma töö (ta pole palgatööl käinud) ja kogu oma elu ümber mõtestama. Selle käigus suudab ta üllatada nii (raamatu)lugejat, (filmi)vaatajat kui ka iseennast.
Ehk on siiski ka tema elus olemas teine võimalus ja kunagi ei ole liiga hilja elama hakata?
Jalgpallifänni minust pärast lugemist ei saanud, aga see eest muutus tugevasti mu mulje Britt-Mariest, kes raamatus „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on ikka tõeline vinguviiul, ja, ütleme ausalt, vastik mutt.
Mind tõsiselt huvitab, kuidas film tema isiksuse avamisega hakkama saab.
Filmi kohta on lugeda kaunis vähe, aga mingist kommentaarist jäi mulje, et ehk on filmis rohkem koomikale rõhutud kui raamatus.

Kaja Kleimann

“Geenius ja hullumeelne” laupäeval, 12. septembril kell 22:20 ETVs

In raamatukava on 10/09/2020 at 17:14

Film räägib sõnaraamatu koostamisest. Põnev!? Tõepoolest ja kui mitmel erineval moel.

Taustaks niipalju, et 1878. aastal tehti iseõppijast polüglott James Murrayle Oxfordis ülesandeks koguda kõik inglise keeles leiduvad sõnad

Töö OEDga on inspireerinud Tolkieni loomingut. “Farmer Giles of Ham” on raamatukogus olemas.

koos läbi ajaloo esinenud tähendusvarjunditega ühte sõnaraamatusse. Päris tühjalt lehelt tööd alustada ei tulnud, sest eelkäijad olid kahekümne aasta jooksul tootnud ligi kaks tonni pabersedeleid. End ladestust läbi kaevates, avastas Murray, et tema valduses olev materjal on pigem näide Oxfordi filoloogide rafineeritud maitsest, kui läbilõige inglise keelest. Võimatuna näivale ülesandele lahendust otsides pöördus ta üleskutsega ilmarahva poole ning palus endale saata tsitaate nii haruldaste, vanamoeliste kui ka täiesti tavaliste sõnade kasutamise kohta. Pannes aluse varasele ühisloomeprojektile, lootis ta tööga valmis saada kümne aasta jooksul. Tegelikult sai Oxfordi inglise keele sõnaraamat (Oxford English Dictionary) valmis alles viiskümmend aastat hiljem, pärast mitmete toimetajate vahetumist ja olles korduvalt pääsenud kirjastajate huvilanguse tõttu nurjumisest. Murray suri 1915. aastal, olles jõudnud sõnaraamatuga peaaegu poole peale. Sõnaraamatuga töötas näiteks ka J. R. R. Tolkien, kes tegeles vahemikuga Waggle – Warlock.

Vastus James Murray üleskutsele oli sedavõrd helde, et juba aastaks 1880 oli talle saabunud kaks ja pool miljonit tsitaatidega täidetud sedelit. Vabatahtlike hulgast paistis silma üks eriti agar, kelle panusest ainuüksi, nagu Murray väljendus, oleks piisanud, et illustreerida kogu sõnavara eelmise nelja sajandi jooksul. Alles aastaid hiljem avastas Murray, et kirjad saabuvad kinnisest raviasutusest, kuhu tema sugulashing on sattunud pärast sooritatud mõrva. Loo kahe fanati haruldastel tingimustel aset leidnud koostööst ja sõprusest pani kaante vahele Simon Winchester ning see on raamatukogus saadaval pealkirja all “The Surgeon of Crowthorne“. Selle ajalooseiga tähenduslikku potentsiaali mõistis ka Mel Gibson, kes ostis filmitegemisõigused juba raamatu ilmumise aastal. Töö linateose valmimiseni kestis kakskümmend aastat ja kulmineerus skandaaliga 2017. aastal, mil Gibson kaebas filmitegemist rahastanud Voltage Pictures’i kohtusse ränga loomevabaduse piiramise ja kokkulepetest kõrvalekaldumise eest. Filmimeeskonnal ei lubatud valida meelepäraseid võttekohti, filmida kõiki stseene ega teha lõplikku režissöörimontaaži. Hagejad läksid isegi nii kaugele, et nõudsid filmi hävitamist, kuid otsus langetati nende kahjuks. Filmitegijad pesid oma käed sellest projektist puhtaks, filmi aitasid hävitada hoopis kriitikud. Kuna vaatajate ja elukutseliste arvustajate hinnangutes on tugevad käärid, jääb vägisi mulje, et rahaahne korporatsiooni kassatulu hävitades väljendati pigem meelsust loomevabaduse teemal.

Kuigi ma ei tea kui palju parem see film veel oleks võinud olla, nautisin seda väga. Filmitegijate kirg oma töö vastu paistab välja igast stseenist ja lugu on samavõrd põnev kui tähendusrikas hullumeelsuse ja geniaalsuse skaalal, kuid räägib ennekõike armastusest keele vastu. Sõnaraamatu koostajate pingutused annavad aimu selle tööriista võimalustest. Näiteks kaht sõna võib kolmesesse ritta panna kaheksal erineval moel: {koll koll koll} {koll koll on} {koll on koll} {koll on on} {on koll koll} {on koll on} {on on koll} {on on on}. Eesti keeles võib olla kuskil miljon sõna. See annab kolmerealise jada moodustamiseks 10 astmel 18 võimalust. Seda pole ju palju, isegi veepiisas on rohkem molekule. Üht lehekülge võib täita 10 astmel 2400 viisil. Olgugi, et kaugelt väljaspool ettekujutluse piire, on sellele suurusjärgule füüsikalisest maailmast raske mõistuslikku võrdlust tuua. Võimaluste rohkusest saab palju parema ettekujutuse üksikuid näiteid uurides. Olgugi, et kõikidest sõnade ritta seadmise võimalustest on raamatukogus esindatud vaid hädine murdosa, võib saada küllaltki mitmekesise läbilõike sõnajadadest, mis võivad olla nii Ast Yni, nutikad või ilusad, arukad ja jaburad, omakasupüüdlikud või lausa ohtlikud, teha inimesest sõgeda mõrvari või aidata geeniustel sündida.

Sander Kaasik