Raamatukava

Archive for 30. dets. 2020|Monthly archive page

“Bohemian Rhapsody” reedel, 1. jaanuaril kell 20.00 Kanal2-s

In raamatukava on 30/12/2020 at 12:57

“Bohemian Rhapsody” (Režissöör: Bryan Singer, osades: Rami Malek, Lucy Boynton, Gwilym Lee)

Tutvustus: Kaks Kuldgloobust võitnud muusikaline draama legendaarsest ansamblist Queen, nende muusikast ja nende veelgi legendaarsemast juhtfiguurist Freddie Mercuryst, kes purustas igal sammul stereotüüpe ning üldisi tavasid teel meie planeedi kõigi aegade üheks suurimaks meelelahutajaks. Bänd tõusis meteoriidina muusikamaailma tippu, põhjuseks nende ikoonilised laulud ja revolutsiooniline kõla. Selle kõik ähvardab hävitada Mercury kontrollimatu elustiil, kuid pealtnäha ületamatud raskused suudetakse ületada ning tulemuseks on ansambli triumfaalne taasühinemine maailma kõigi aegade suurimal heategevuskontserdil Live Aid, kus ravimatu haigusega silmitsi seisev Mercury veab bändi rokkmuusika ajaloo ühe legendaarseima etteasteni, tsementeerides selle käigus ansambli pärandi.

Queen on minu lapsepõlve autosõidu bänd. Teate küll, see bänd, kelle muusika on kohustuslik osa igast pikemast autosõidust. Mõnel on selleks puhuks hulk erinevaid laule ja esitajaid, meie peres oli aga kohustuslik Queeni “Made in Heaven” kassett (vähemalt siis kui lapsed autos olid, muidu meeldis isale ikka Väikeste Lõõtspillide Ühingut või Kuldset Triot kuulata). Mu lapsepõlv jääb küll aega, mil Freddie Mercury oli surnud, aga minu jaoks polnud ei siis ega pole ka praegu vahet! Oluline oli ja on muusika! Olen kindel, et karjusime vennaga laule kaasa laulda ise veel arugi saamata, mis keeles üldse lauldakse.

Filmi käisin kinos vaatamas ning olen nüüdseks korduvalt üle vaadanud. See on ikka väga võimas film ning Rami Malekust paremat Freddie kehastajat oleks üsna keeruline leida. Juba siis, kui hakkasid ringi liikuma esimesed fotod Malekust Freddiena, oli selge, et see film saab olema eriline.

Üks huvitavamaid ja keerulisemaid kohti filmis on kindlasti LiveAid kontserdi taasloomine, millega saadi vaimustavalt hakkama. YouTube’is on võimalik vaadata paralleelselt filmikaadreid ning LiveAid kontserdi salvestust Queeni ülesastumisest. Liigutused, näoilmed, kõnnak — filmis taasloodud stseenides on kõigele sellele pööratud erakordset tähelepanu.

Queen jätkas peale Freddie Mercury surma teatavasti tegevust ning tuuritab praeguseni. 2016. aastal avanes võimalus näha bändi Tallinnas, mida ma muidugi ka tegin. Siis astus solistina ülesse Adam Lambert, kes tegutseb oma soolokarjääri kõrval Queeni solistina praeguseni. Kusjuures, tal on ka pisike roll filmis. Kas märkate?

Sellest, kui palju on Queenist ja eriti Freddie Mercuryst raamatuid kirjutatud, ei maksa vist pikalt rääkida. Neid on palju. 2016. aastal, vahetult enne kontserdile minekut, lugesin Lesley-Ann Jonesi raamatut “Freddie Mercury: Elulugu”. Juhtus nii, et lõpetasin raamatu bussis juba tagasi koju sõites ning ehmatasin vist mõned inimesed ära, sest olin ninapidi raamatus ja nuuksusin nutta. No lõpp on ju kurb. Viimas paari aasta jooksul on ilmunud teisigi selle legendaarse laulja elulooraamatuid. 2019. a ilmus Laura Jacksoni “Freddie Mercury: Biograafia” ning 2020. a Matt Richardsi ja Mark Langthorne’i “Keegi, keda armastada: Freddie Mercury elu, surm ja pärand”. 2020. a ilmus ka uus raamat bändist — “Queen: Varjus pool: minu elu koos 20. sajandi suurima rokkbändiga”, autoriks Peter Hince.

Lõpetuseks lisaksin ka ühe oma lemmiklaulu, mis pärineb Queeni kuuendalt stuudioalbumilt “News of the World”. Selles videos kõlab laul Mercury esituses, kuigi originaali kirjutas ja ka laulis Brian May. 

Trailer:

Irina Möldre

„Valge vares” laupäeval, 19. detsembril kell 21.30 ETV-s

In raamatukava on 17/12/2020 at 16:54

 

Koreograaf Teet Kask hindas filmi kõrgelt: “Minu arust oli see suurepärane film. Ma olen näinud mitmeid tantsufilme ja tantsijatele pühendatuid filme, aga see oli esimene kord, kus ma nägin, et film oli siiras, autentne, ta ei olnud üle mängitud.”

See film on suurepärase näitlejana tuntud Ralph Fiennesi kolmas lavastajatöö, stsenaariumi aluseks on olnud Julie Kavanaugh’ raamat “Rudolf Nureyev: The Life”, raamat, mida meie raamatukogus pole. Fiennes ka mängib filmis, ta on enda kanda võtnud balletiõpetaja Aleksander Puškini rolli. Nurejevit kehastab Kaasani Ooperi- ja Balletiteatri solist Oleg Ivenko, kes esimese kutse filmirolli katsetele kustutas, pidades seda spämmiks. Õnneks sai ta uue. Fiennes otsis peaosatäitjat kaua, sest ta vajas head tantsijat, kes samas poleks väga tuntud.

Filmi sisust: 1961. aastal otsustas Nurejev Pariisi gastrolli ajal paluda poliitilist varjupaika, teda aitas seltskonnategelane, tema elus hiljemgi olulist rolli mänginud Clara Saint (Adèle Exarchopoulos), keda KGB pidas CIA agendiks.

Üks ajaleheartikkel sellest, kui palju filmiversioon tegelikele sündmustele vastab, on leitav siit.

Filmi hinne 6.5 imdb.comis on üpris keskmine, kuid samas on Tokyo filmifestival nomineerinud selle parima filmi auhinnale, nii võib loota, et film on siiski üle keskmise, otsus jääb niikuinii iga vaataja enda teha.

Miks selline pealkiri? Me kõik teme selle väljendi tähendust ja just nii Nurejevit lapsena kutsuti.

Seda filmi saab DVD-lt raamatukogus vaadata.

Nurejevi seatud koreograafiaga „Romeo ja Julia” DVD saab koju laenutada.

Meilt saab raamatuid:

Carolyn Soutar „Tõeline Nurejev : intiimseid mälestusi säravaimast balletitähest”

Bertrand Meyer-Stabley „ Rudolf Nurejev : hüpe vabadusse : Vene balletitantsija ja ballettmeister : 1938-1993”

Colum McCann on Nurejevist kirjutanud romaani „Tantsija” .

Kaja Kleimann

 

“Luik” pühapäeval, 6. detsembril kell 17.10 ETV2s

In raamatukava on 04/12/2020 at 19:42

Koostööfilm “Luik” (Svanurinn (Eesti, Island, Saksamaa, 2017)) valmis Guðbergur Bergssoni samanimelise jutustuse ainetel, mis on ka eesti keeles “”Loomingu” Raamatukogu” sarjas olemas. Filmi stsenarist ja režissöör on Ása Helga Hjörleifsdóttir, aga filmi valmimisse andsid suure panuse ka helirežissöör Tiina Andreas ja kaasprodutsent Anneli Ahven.

Filmi kohta ei olegi kahjuks peale pressiteadetest kokkulõigatud nupukeste midagi lugeda. Neid uudisnuppe omakorda kokku lõigates sain ma sellise tutvustuse: Islandil ühe mäe otsas elab koletis, kes ilmub inimese ette luigena. Inimesele silma vaadates näeb ta teda täielikult läbi ja ütleb, milline ta on tegelikult ja milline saab olema tema elu. Luigega kohtumine on sisekaemuslik kogemus, samaväärne silmitsi seismisega Islandi looduse, tema võimsate mägede, vesiste rohuväljade ja suure tuulega. See ongi tihti põhjus, miks paljud soovivad Islandile reisida ja seal kas või ratastel läbi koerailma ringi rännata. 9-aastase tüdruku Sól’i jaoks pole see vaba valik, sest pere pagendab ta metsiku ja üksildase looduse keskele ühe varguse pärast. Esialgu igatseb rikka fantaasiamaailmaga tüdruk väga tagasi koju. Tasapisi õpib ta siiski armastama tugevat tuult, voogavaid kõrsi, vettinud sammalt, veidi metsikuid hobuseid ja väikest vasikat, kelle sünni ja surma tunnistajaks ta on. Sarnaselt mõjub ka film, mis on piisavalt aeglane ja imekaunis, et endasse vaadata ja süveneda ning koos peategelasega küpsemaks kasvada… Tundliku kaameratööga filmis segunevad fantaasiajutustused ja unenäolisus peaaegu naturalistlike argisündmuste ja lummava, kuid troostitu orumaastikuga. Armastuse igatsuse ja looduse kõikvõimsuse meelevallas jõuavad Sól, sulane ja peretütar suve lõpuks siiski kõik oma lahendusteni.

Raamatul on paremini läinud. Kolm eriilmelist ja huvitavat arvustust: Tarmo Õuemaa lühike ja optimistlik “Gudbergur Bergsson “Luik”” Kirjakoi blogis, Kaja Kleimanni raamatu poeetikat, loodust ja psühholoogilist tundlikkust hindav “Guðbergur Bergsson “Luik”” Lugemissoovituste blogis ning Livia Viitoli olustikku ja müstilisust, kirjandusloolist ja sümboleid lahkav “Bergssoni Island: müstiline, maailma poolt unustatud maailm” Postimehes.

Mulle tundub, et eestlastele läheb Island ja Islandil toimuv korda ja nad suudavad Islandi loodusest vaimustuda sügavalt ja hingepõhjani. Loen üles mõned eestlaste kirjutatud raamatud, kus Islandist pikemalt juttu, olgu need siis ilukirjanduslikud teosed, reisikirjad või miskit sinna vahepeale jäävat: Kärt Hellerma „Islandi kiri” (NyNorden, 2014); Tui Hirv „Minu Reykjavík : kõik on kaasas” (Petrone Print, 2015); Arvo Jaama „Esimene rännuraamat : Andaluusia. Island. Malta. Portugal” (Grenader, 2016); Fred Jüssi ”Kivimustrid” (SE&JS, 2015); Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid” (Ajakirjade Kirjastus, 2013); Kätlin Kaldmaa „Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas” (Hunt, 2020); Alari Kivisaar „Islandi lummuses, ehk, Paranemise märke pole” (Fookus Meedia, 2010); Risto Laur „Islandile : teekond ja päralejõudmine” (SE&JS, 2013); Risto Laur „Islandil : kohalolek ja rändamine : facebukoloogiliste mõtiskluste 2. raamat” (Absoluutne, 2014); Tarvo Nõmm „Minu Island : tule ja jää sümfoonia” (Petrone Print, 2009); Kalju Saaber „Kohtume Islandi väraval” (Eesti Raamat, 2013); Siljalill „Imetabane Island” (Hea Tegu, 2019).

Tiina Sulg

“Greta Thunbergi lugu” Elektriteatris reedeti (4., 11., 18. dets. kell 18.00)

In raamatukava on 02/12/2020 at 11:32

Dokumentaalfilm inspireerivast Rootsi tüdrukust, kes tuletab ikka ja jälle meelde, et keskkonnakaitse osas tuleb midagi tõsisemalt ette võtta ja me kõik peaksime sel teemal rohkem õppima, uurima, järeldusi tegema ja keskkonnasõbralikemaid otsuseid tegema.

Kliimaaktivisti Greta Thunbergi lugu, mis on vormitud läbi kaasahaaravate ja mitte kunagi varem ilmavalgust näinud kaadrite Rootsi režissööri Nathan Grossmanni intiimseks dokumentaalfilmiks. 2018. aastal alustas tollal 15-aastane Thunberg tähelendu aktivistina koolistreigiga Rootsi parlamendihoone juures, mille eesmärk oli tõmmata tähelepanu kliimamuutustele. Režissöör jälgib Greta – Aspergeri sündroomiga häbeliku teismelise tüdruku – teekonda ning mõju kogu maailmale. Film kulmineerub Greta palju kriitikat pälvinud purjereisiga üle Atlandi ookeani New Yorki, kus ta astus üles läbi aegade noorima esinejana ÜRO kliimameetmete tippkohtumisel. Rootsi 2020, režissöör Nathan Grossman.

Greta Thundbergi TEDxi kõne:

Greta Thunbergi kõne kliimakonverentsil:

2020. aastal ilmus eesti keeles Greta ja tema vanemate raamat “Meie maja on leekides : stseenid ühest perest kliimakriisi keerises“, 2019. aastal Zoë Tuckeri ja Zoe Persico lasteraamat “Greta ja hiiglased : inspireeritud Greta Thunbergist ja tema püüdlusest päästa maailm” ning 2020. aastal Anna-Lisa Aaviku bakalaureusetöö “Noorte aktivism globaalses poliitikas: Greta Thunbergi näitel“. Keskkonnateemalistest raamatutest on vast üks tuntumaid Epp Petrone “Roheliseks kasvamine“, sealt on hea edasi minna.

Tiina Sulg

“Tom of Finland” kolmapäeval, 2. detsembril kell 21.30 ja reedel, 4. detsembril kell 23.40 ETV2s

In raamatukava on 01/12/2020 at 09:25

Sel aastal oli Tom of Finlandi ehk Touko Valio Laaksoneni 100. sünniaastapäev. Tom of Finland on kindlasti üks neist nimedest, mis maailmale Soomest tuttav on.

Tema joonistuste kunstilise poole üle võib vaielda, kuigi — mida rohkem aega tema loomingu loomisest mööda on läinud, seda enam tema loomingut hinnatakse. Teatud subkultuuris on need ammu olulised ja mõjukad olnud ning otsapidi on need mõjud ka laiemale avalikkusele tuntuks saanud, kasvõi moeloojate inspireerijana ja muusikute kostüümivalikute kaudu.

Tom of Finlandi teoseid on antud välja kataloogide, albumite, koomiksitena jne. Meie raamatukogus neid küll pole, aga mõnedes Eesti raamatukogudes, muuhulgas Soome Instituudi raamatukogus, näiteid on.

Sel kevadel-suvel oli Tallinnas Fotografiska näitus “Pimik” (“The Darkroom”), kus näidati esimest korda maailmas Tom of Finlandi joonistusi koos fotodega, ERR tutvustas näitust siin, virtuaalnäitus on siin, Martin Buschman kirjutas näitusest siin.

Filmi tutvustatakse nii: “Tom of Finland” on eluloofilm Soome geikunstnikust Touko Valio Laaksonenist (1920–1991), kes võttis endale kunstnikunimeks Tom of Finland. Touko pornograafilised joonistused estetiseerisid homost macho-meest — mundris musklis kehad, rasked saapad, vunts ning nahkpükstest välja kargavad poolemeetrised peenised korduvad pildist pilti ja tegid Tom of Finlandist ühe tuntuma geikunstniku kogu maailmas. Teda tuntakse kui sadomaso ja fetišistliku suuna käsitlejat. 90ndatel avastas Tom of Finlandi enese jaoks ka Soome, dekaadid hiljem paisati seal edukalt müügile juba ka tema piltidega illustreeritud voodipesu. Dome Karukoski film on suunatud laiale vaatajaskonnale ja on üles ehitatud kui kangelaseks saamise lugu. Talvesõja veteran Touko kogeb pärast sõda kodumaal Soomes homoks olemise tõttu ahistust, siis aga võtab ette tee Ameerikasse, kus leiab end homoliikumise propageerijana. Kui Tom of Finlandi pildid estetiseerivad toorest geipornot, siis film heroiseerib seda estetiseerimist ning Tom of Finlandi, jättes seksi ja vägivalla samas targu tagaplaanile. FIPRESCI auhind Göteborgi filmifestivalilt, Soome filmiauhind Jussi parimate kostüümide eest ja „Tom of Finland” valiti Soome Oscari-kandidaadiks. Režissöör Dome Karukoski, osades Pekka Strang, Lauri Tilkanen, Jakob Oftebro, Werner Daehn, Jessica Grabowsky jt. Soome, 2017. IMDb.

Filmiarvustusi:

Treileri asemel panen siia hoopis ühe laulu. Sõnad Aino Kallas, viis Touko Valio Laaksonen.

Tiina Sulg