Raamatukava

Archive for 13. veebruar 2021|Daily archive page

„Vastlad” teisipäeval, 16. veebruaril kell 15.30 ETV-s

In raamatukava on 13/02/2021 at 10:14

Täna liugu laseme —
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.

Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.

Pääle selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.

Peeter Jakobson („Kärrdi! Kasukas kärises : mardi-, kadri- ja vastlalaule”)

See aasta on ilmataat eriti armulik ning vastlalaulu kaks esimest salmi saab kenasti teoks teha, üksnes viimase salmiga on veidi kehvemad lood, sest erinevad piirangud takistavad suuremat tralli ja karnevali. Sõna „karneval” tähendabki algselt „lihast loobumist” (ladina keeles carnisprivium, itaalia keeles carnevale), sest algas ju järgmisest päevast (tuhkapäevast) paast. Tegelikult umbes sel ajal sai talurahval lihtsalt soolatud liha tünnides otsa ka ilma paastuta. (Marju Kõivupuu „Meie pühad ja tähtpäevad”)

Millised on aga teised vastlapäeva kombed lisaks vastlaliule ja põldoasupile (tänapäeval küll pigem hernesupile)?

2018. aasta “Maahommiku” saatelõigus õpetab Tagavälja talu perenaine Vilve Niine maitsvaid vastlakukleid tegema ja peremees Kalev Niine näitab kuidas teha üks õige seajalgadest vurr.

Kaasaegsed vastlad (ning sellele eelnev ja järgnev periood) ei möödu kindlasti ilma maitsvate vastlakukliteta (talurahva kombestikus söödi hoopis hommikuse pudru ülejääkidest tehtud karaskit ehk kakku), mille rohkus ja uhkus võib lausa ohkama ajada, et kes küll need hõrgutised välja mõtles. Marju Kõivupuu kirjutab raamatus „Meie pühad ja tähtpäevad”, et see on tulnud meile Skandinaaviast ning „algselt söödi peenest jahust pärmiga kergitatud vastlakukleid soojas piimas leotatult ning kui vastlate lõputoitu enne suurt paastu”. Hoiatavaks näiteks on siin Rootsi kuningas Adolf Fredrik. Legendi kohaselt suri ta 12. veebruaril 1771 seedehäire tõttu, sest lõpetas priske vastlasöömaaja 14 vastlakukli ehk hetvägg’iga.

Kuidas aga vastlavurri teha, kui ei ole plaanis seajalgu süüa? Lihtne, seajala asemel tuleb lihtsalt suurem nööp võtta. Vurri keerutamine sel päeval toob igal juhul õnne! (Piret Õunapuu „Pühad ja kombed”)

Klaari Tamm