Raamatukava

Archive for 30. märts 2021|Monthly archive page

“Ühe äpardi päevik: kannatuste rada” reedel, 2. aprillil kell 11.25 TV3s

In raamatukava on 30/03/2021 at 11:50

Eestimaa koolides soovitusliku kirjanduse nimekirjas olev raamatute sari “Ühe äpardi päevik” on jõudnud ka filmilinale. Filmide (ega ka raamatute) puhul ei ole küll tegemist oma ala šedöövriga, kuid mingil määral nauditavad on nad küll. Lastele igal juhul lähevad raamatud peale. Päeviku vormis kirjutatud raamatud räägivad Greg Heffley perest, sõpradest ja nendega juhtuvatest seikadest. Sekka mõtisklused elu-olust, tüdrukutest jms. Raamatud on naljakad ja mõnusalt jaburad. Lastele (ja ka lapsemeelsetele täiskasvanutele) meeldib sidumata tähtede käekiri, milles raamat on kirjutatud. Teksti vahel olevad pildid annavad päris palju juurde ning on lihtsad, kuid vaimukad. Gregi ja ta sõprade ja pere seiklused on küll jaburad, kuid nendesse on peidetud ka oma osa reaalsust.

Praeguseks hetkeks on “Ühe äpardi päeviku” sarjas Jeff Kinney sulest ilmunud 15 raamatut. Filmilinale on neist jõudnud 4. Sellel reedel on võimalus TV3-st vaadata nendest viimast — “Ühe äpardi päevik: kannatuste rada”. Tuntumatest näitlejatest on filmi kaasatud Alicia Silverstone (“Clueless”, “Batman and Robin”, “Blast from the past” jt.).

Filmi tutvustatakse nõnda: Perekond Heffley ühine autoretk vanamemme 90. sünnipäevale läheb omadega lõbusalt rappa, kui Greg üritab jõuda videomängurite kokkutulekule. Läbi riigi toimuv seiklus kujuneb elamuseks, mida Heffley perekond eales ei unusta.

Marite Lõokene

“Cosmopolis” neljapäeval, 25. märtsil kell 22.35 TV3-s

In raamatukava on 24/03/2021 at 17:35

Filmitutvustus telekavas: Kultuslavastaja David Cronenbergi film Manhattanil elavast noorest miljardärist (Robert Pattinson), kes peab üle elama oma senise elu kõige hullumeelsema päeva, kuigi ta ei soovi midagi muud, kui minna juuksurisse! Sellele plaanile loobivad kaikaid kodaratesse presidendi autokolonn, jõuk vägivaldseid anarhiste ja tuntud hiphop-staari matuserongkäik. Samal ajal sõltub 28-aastase rikkuri kogu tohutu varandus jüaani kursist, mida ta jälgib haiglase tähelepanuga oma limusiinis mööda linna liikudes.

Film põhineb ühe 20. sajandi teise poole mõjukama Ameerika Ühendriikide kirjaniku Donald Richard DeLillo samanimelisel romaanil, mis ilmus 2020. aastal Loomingu Raamatukogu sarjas ka eesti keeles.

Don De Lillo raamatut “Kosmopolis” peab Oliver Berg üheks pentsikuks teoseks, mis võiks olla autori järjekordne kultushitt, kuid on hoopis suhteliselt banaalse süžee ja arengujoontega romaanike. Isegi tõlkija Liisi Rünkla (“Kosmopolis” saatesõnas, lk 140) leiab, et “raamatule on ette heidetud elu puudumist tegelastes, nukrat kulunud kultuurikriitikat, tegu nagu polekski õieti romaaniga, vaid pigem küünilise proosaluulega New Yorgi motiividel.”

Samas on selles romaanis midagi, mis köidab nii lugejaid kui ka legendaarset filmitegijat David Cronenbergi, kes 2012. aastal tõi välja samanimelise filmi, kus veretu multimiljonäri rolli valiti noorte lemmik “vampiir” Robert Pattinson. Tegelikult peetakse seda raamatut väga filmilikuks teoseks, mis Teet Teinemaa arvates on saanud ka suurepärase vormi Cronenbergi filmide pikaajalise operaatori Peter Suschitzky kaasabil. Tulemuseks on film, mis kulgeb küll suhteliselt igavalt, kuid samas tabab “mingisugust närvi teravalt”. Millist ”närvi” täpsemalt, see jäägu iga filmivaataja enda otsustada.

Klaari Tamm

„Viis koostisosa – Jamie kiired ja lihtsad road” esmaspäeval, 22. märtsil kell 12.15 ETV2-s

In raamatukava on 20/03/2021 at 11:21

Iga kodukokk on mõnikord tundnud tüdimust, et mida täna perele pakkuda lõuna- või õhtusöögiks. Kõik tuttavad road on korduvalt läbi proovitud, kuid uued retseptid tunduvad tihti keerukad ja aeganõudvad.

Inspiratsiooni saamiseks tasub pöörduda kogenud kokkade retseptivaramutesse, mis õnneks sisaldavad ka lihtsaid ja lausa väga lihtsaid roogasid. Telekokkadest üks tuntuim on inglise kokk Jamie Oliver, kelle humoorikas ja vahetu suhtlemislaad on köitnud paljude maade (tele-)vaatajad.

Jamie Oliveri retseptid raamatus „5 koostisosa : kiired ja lihtsad road” ja samanimelises telesarjas on just kategooriast lihtsad ja veel lihtsamad road, mis valmivad kiirelt, aga on samas tervislikud. Sul on vaja lihtsalt igaks toiduks viit koostisosa ning lisaks mõnda n-ö viiest kangelasest: oliiviõli küpsetamiseks, külmpressitud oliiviõli maitsestamiseks, punaveiniäädikat, meresoola ja musta pipart. Nii lihtsalt valmivadki uued maitsed pere söögilauale. Kui on soovi rohkem proovida ja katsetada, siis tuntud telekokal on ilmunud eesti keeles päris korralik kogus kokaraamatuid. Head kokkamist ja nautimist!

Klaari Tamm

“Jäljed” ja “Shetland” Jupiteris

In raamatukava on 14/03/2021 at 01:09

Mu Šotimaa-vaimustus käib kuidagi hooti ja ettearvamatult. Vahel nagu unustan ära, aga siis toob miski jälle meelde, eelmine kord oli selleks Sean Connery lahkumine, see kord ingliskeelne noorteulmekas (kui kedagi täpsemalt huvitab, siis Teri Terry “Contagion”, aga tegelikult pole see kuigi tähtis, et just see raamat), kus iga loetud Šoti kohanimega hakkas raamat mulle sutsukene rohkem meeldima.

Klõpsasin Jupiteris krimisarju ja esimesena jäi mulle ette Jäljed“, mille tegevus toimub Dundees, paralleelselt jooksevad ühe 18 aasta taguse mõrva ja äsjajuhtunud tulekahju uurimised, rõhk on pigem inimestel kui uurimistel, loodus- ja linnavaated on võrratud, šoti kõnepruuk paitab kõrva ja krimilugu oli ka päris hästi kokku õmmeldud. Sarja algloo pani kirja Val McDermid, kellelt on eesti keeleski paar raamatut ilmunud: “Näkineiu laul” ja “Tapakihk veres“. Val McDermidi raamatuid on meie raamatukogus ka inglise keeles, üks uuemaid on 2019. a. ilmunud “Broken ground“.

Siis tuli järg Shetlandi kätte. “Shetland” põhineb Ann Cleevesi loomingul. Jupiteris on neli hooaega, IMDb andmetega on seal erinevus, tundub, et montaažimeistritel oli omajagu tööd ning erinevates riikides on hooajad ja osade pikkused erinevad.

Sarjas on huvitavad karakterid, siitsealt saab infot Shetlandi eluolu kohta, loodus- ja linna(küla)vaateid on imetlemiesks omajagu, krimilood suht nutikad ja keelepruuk mõnus, eriti meeldisid mulle need vähese jutuga väänikud vanamehed :) ning kui ma pisut ringi guugeldasin, siis tuli välja, et üldse on sarjas suuresti kasutatud šoti näitlejaid, mõned neist on koguni Shetlandilt pärit. Hea meel oli saada kinnitust ühest teisest raamatust üles nopitud faktile, et Šoti ja Norra on tegelikult üksteisele üsna lähedal ning et laias laastus on saareelul igal pool mingid ühised jooned, näiteks see kõik tunnevad kõiki nii positiivses kui negatiivses mõttes, erinevus on detailides.

Kui katkuaeg kunagi läbi saab ja aeg on reisiplaane tegema hakata, siis kohalikud plaanivad teha ekskursioone filmiga seotud paikadesse. Mul hakkasid küll varbad selle jutu peale kihelema :)

Esimese hooaja osad on sellised klassikalised krimisarja omad, et ühes osas on üks lugu ning iga osa on erineva raamatu põhjal. Järgmised hooajad sarnanevad eelmainitud “Jälgedele”, lugu jutustatakse osade kaupa läbi hooaja, ka on järgnevatel osadel kirjas, et sari on Ann Cleevesi karakterite põhjal, mitte romaanide põhjal. Kas selle tõttu või mingil muul põhjusel, aga mulle tundus esimene hooaeg kõige tugevam, ülejäänuid oli küll huvitavad vaadata, aga ei läinud nii hinge, oli tarbetut venitamist, ka läksid teemad liig päevapoliitiliseks kätte ära ning oldi kohati punnitatult julmad. Ahjaa, vaatajatele veel soovitus, et ärge neid osade-kokkuvõtteid lugege, need on kirjutanud keegi, kes ise krimkasid ei tarbi ning annavad liiga palju infot välja.

Ann Cleevesi romaanid (“Ronkmust“, “Valged ööd“, “Punased luud“, “Vareselõks“, “Sinine välk“, “Surnud vesi“, “Lugusid jutustades“, “Õhku haihtunud“, “Külm maa“, “Kulutuli“) on meil raamatukogus üsna populaarsed, ingliskeelsetest on värskeim “The long call“. Kui Ann Cleevesi looming kõnetab, siis tema teoste põhjal on olemas (ja Jupiteris nähtav) ka sari Vera, aga see sari viib praegusest teemast natuke liiga lõunasse.

Huvitavaid Šoti krimikirjanikke on veel palju, aga ma toon siin välja kolm nime: M. C. Beaton,  kes jättis mulle ühel Heade Ridade kohtumisõhtul äärmiselt sümpaatse mulje, kelle looming mind ennast just eriti ei kõneta, aga kes on meie raamatukogu lugejate vaieldamatu lemmik krimikirjanike hulgast, kelle krimid on natuke leebemat sorti ning tema romaanide tegvuspaigaks on enamasti Šoti maakohad, Liia Lassi kirjutas ühe teose kohta Lugemissoovituse blogisse; Ian Rankin, kes on minu lemmik Šoti krimikirjanike hulgas, tema teoste tegevuspaik on enamasti Edinburgh ning krimi ja olme on minu meelest tema loomingus oivalises tasakaalus, Lugemissoovituse blogisse kirjutas ühe raamatu kohta Tiina Tarik ning Ian Rankini elust ja loomingust tegid lühikokkuvõtte Annika Aas ja Halliki Jürma; Alexander McCall Smith on üsna mitmekülgne autor ning erinevad sarjad toovad erinevaid ja ootamatudki tegevuspaiku, minu silmis on tema eriline tugevus südamest tulev soojus, mida ta suudab ka krimilugudesse sisse panna, Lugemissoovituse blogist saab lugeda Kaja Kleimanni juttu Šotimaal toimuvast krimisarjast ning Krõõt Kaljusto-Munck kirjutas Botswana-sarja raamatust.

Tiina Sulg

 

“Mõrv Idaekspressis” esmaspäeval, 8. märtsil kell 22.30 TV3s

In raamatukava on 08/03/2021 at 01:08

Tutvustusjutt: Luksuslikust rongisõidust läbi talvise Euroopa saab ühel ööl verdtarretav mõrvamüsteerium. See on lugu kolmeteistkümnest võõrast, kes on rongiga lumevangis, sealsamas toime pandud mõrvast ning maailma parimast detektiivist nimega Hercule Poirot, kes peab ajaga võidu joostes lahendama selle juhtumi olukorras, kui kõik tema ümber on kahtlusalused. “Mõrv Idaekspressis” on Agatha Christie samanimelise kirjandusklassikasse kuuluva romaani alusel valminud põnevusfilm, mille lavastas Kenneth Branagh (“Hamlet”), stsenaariumi kirjutas Michael Green (“Logan”, “American Gods”). Osades Kenneth Branagh (“Wallander”), Tom Bateman (“Da Vinci deemonid”), Penélope Cruz (“Vicky Cristina Barcelona”), Willem Dafoe (“Grand Budapest hotell”, “John Wick”), Judi Dench (“Casino Royale”), Johnny Depp (“Kariibi mere piraadid”), Josh Gad (“Kaunitar ja koletis”), Derek Jacobi (“Gladiaator”), Leslie Odom, Jr. (“Hamilton”), Michelle Pfeiffer (“Stardust”), Daisy Ridley (“Star Wars: Jõud tärkab”), Marwan Kenzari (“Muumia”, “Lubadus”), Olivia Colman (“Öine administraator”), Lucy Boynton (“Sing Street”), Manuel Garcia-Rulfo (“Seitse vaprat”) ja Sergei Polunin.

Treiler:

Eks see ole vägagi tuntud film vägagi tuntud raamatu põhjal, aga kindlasti tasub seda meelde tuletada, sest Agatha Christie looming ei vanane ning see film on üsna omapärase ja mulle meelepärase lahendusega ning põneva näitlejaansambliga. Britt Rosen kirjutas filmist Postimehes, Liis analüüsib filmi siin.

Tiina Sulg

 

 

“Lupin” Netflixis

In raamatukava on 06/03/2021 at 11:02

Selle aasta alguses jõudis Netflixi vaatajateni värske Prantsuse sari, mis oli varsti ka igasuguste vaadatavust käsitlevate pingeridade tipus. Sellises nimekirjas märkasin seda minagi ning muidugi otsustasin sellele kiire pilgu peale visata. Kiirest pilgust liikusin ma üsna kindlal sammul terve esimese hooaja lõpuni vaatamiseni (5 osa pole küll kuigi palju, aga ikkagi).

Sarja peategelaseks on Assane Diop, kelle suureks eeskujuks on Maurice Leblanci loodud härrasvaras Arsene Lupini tegelaskuju. Diop kasutab Leblanci raamatut peaaegu et käsiraamatuna ning vähemalt Lupini-fännist politseinikule jõuab üsna ruttu kohale, et esimese sarjas nähtud suure röövi teostamisviis langeb pea täielikult kokku selle inspiratsiooniks olevas raamatus toimunuga.

Minu jaoks paigutub see sari samasse kategooriasse BBC “Sherlocki” sarjaga, kuigi lähenemine algmaterjalile on vägagi erinev. Kui “Sherlocki” puhul tuuakse kuulsa detektiivi ja tema abilise seiklused tänapäevamaailma, siis “Lupini” puhul on tegu hoopis teistmoodi elukaga. Nagu öeldud, on Arsene Lupin pigem inspiratsioon, ning härrasvaras jääb seiklema oma aega. Assane Diop võtab aga Lupini nimegi endale ning tegutseb oma suure eeskuju vaimus.

Muidugi pole see sari ei esimene (ega kindlasti ka viimane) kord kui Arsene Lupin jõuab suurele või väiksele ekraanile. Esimene film vähemalt Wikipedia andmetel valmis juba 1908. aastal. Arvestades, et esimene härrasvarga lugu ilmus 1905. aastal, siis käis see väga kiiresti. Seni viimane jääb 2011. aastasse ning valmis Jaapanis. Nende kahe vahele jääb üle 100 aasta ja üle 20 filmi.

Mainiks lõpetuseks ka seda, et seni viimase filmi valmimine Jaapanis pole sugugi üllatav — Arsene Lupini tegelaskuju on sealmaal küllaltki populaarne. Juba 1967. aastal ilmus manga “Lupin III”, kus tegutseb kuulsa härrasvarga lapselaps. Jah, jah, muidugi olen ma näinud selle manga põhjal valminud animet. Ja ka Ghibli stuudio filmi.

Irina Möldre