Raamatukava

Archive for 26. apr. 2021|Monthly archive page

„Eesti lood. Murust” Jupiteris

In raamatukava on 26/04/2021 at 07:27

Seekordne filmisoovitus pole vast päris tavapärasel teemal, kuid arvestades asjaolu, et kunagi siiski ilm soojemaks läheb ja kevad saabub, on see igati aktuaalne teema.

Muru teematika puudutab suurt osa eestlasi – kellel on muru koduaias, kellel maakodus, kellel vanemate või sugulaste juures maal. Ja igal aastal algab kevadel arutelu kui palju, millega ja millal niita või kas üldse niita. Kas kujundada kaunis iluaed? Või mõelda liigirikkusele ja eluvormide mitmekesisusele?

Elurikkuse ja muru teema on tõusnud tähtsale kohale ka meie kodulinnas ning Tartu 2024 Euroopa Kultuuripealinna programmis on projekt „Kureeritud elurikkus”, mis niitmise vähendamise ja muude tegevustega soovib soodustada suuremat elurikkust meie linnaruumis.

Antud dokfilmis on kaks perekonda, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Eks jääb vaataja otsustada kumma poolega tema vaated ühtivad või asetsevad arusaamad kusagil skaala keskpaigas.

Ilukirjandusest meenus mulle selle temaatikaga Susan Luitsalu raamat „Ka naabrid nutavad”. Raamat jutustab iroonilises võtmes elust Lehtla uusasumis, kus kõige muu hulgas tuleb päevakorda ka aiandus ja muruniitmine. „Rikaste ja ilusate” tänavale on elama sattunud pensionär Maire, kes kuidagi ei saa aru naabrite perfektselt pügatud muru kultusest ning plaanitseb oma aeda hoopiski võililled maha külvata.

Loomulikult peaks nüüd ka mõningaid aiandusraamatuid soovitama. Ingrid Olausson raamat „Hooldame aeda lihtsalt ja looduspäraselt” õpetab taimi kasvatama loodusesõbralikult ning ühtlasi säästma oma aega ja jõudu. Raamatus kirjeldatakse muu hulgas, kuidas töötada käsikäes loodusega, lasta ussidel ja mikroorganismidel kanda hoolt mulla parendamise eest. Nii et igati sobilik sellisele aiaomanikule, kes ootab aialt rohkem mõnusat äraolemist kui pidevat töö rügamist.

Hoolikale aednikule peaks aga sobima eesti tuntud muruasjatundja Marianna Saare raamat „Kauni muru saladus”. Raamat annab ülevaate, kuidas saada koduaeda tihe, ühtlane ja jala all mõnusalt vetruv muruvaip. Millega muru väetada, pritsida, õhustada, rullida – või kas seda on üldse vaja?

Aiandushuvilistel soovitan ka uurida meie Tartu Linnaraamatukogu Seemneraamatukogu lehekülge https://www.luts.ee/seemneraamatukogu/ ja tulla kohapeale seemneid laenutama.

Anu Amor-Narits

„Tšernobõli varjus” esmaspäeval, 26. aprillil kell 22.15 ETV-s

In raamatukava on 24/04/2021 at 13:20

Tšernobõli katastroofist on möödunud juba 35 aastat, kuid on katastroofe, mida muidu sageli liigagi lühikese mäluga tänapäeva inimene ei suuda unustada. Ja hea on, et mõned asjad ka meeles püsivad. Võib ju optimistina loota, et tehakse ka midagi selleks, et keegi maailmas ei peaks midagi taolist uuesti läbi elama.

Erinevaid filme on Tšernobõlist aegade jooksul palju tehtud. Seekordne Välisilma dokk „Tšernobõli varjus” räägib sellest, kuidas keelutsooni on asunud tagasi vallutama stalkerid ja paljud teised.

30 aastat pärast maailma kõige kurikuulsamat tuumakatastroofi on loodus inimasustuseta keelutsooni tagasi vallutanud. Kuid ala pole siiski inimtühi. Stalkeritena tuntud loata seiklusmatkajad, ekstreemspordifanaatikud, kunstnikud ja tuurikorraldajad on asunud kummituslikku apokalüpsisejärgset maastikku uuesti avastama.

Hiljutises saates „Hommik Anuga” rääkisid eesti muusikud Marju Länik, Heini Vaikmaa ja Andres Oja, kuidas neid sunniti pärast katastroofi Tšernobõlisse esinema minema, et seal töötavate meeste meelolu tõsta.

Raamatuid on katastroofist kirjutatud mitmeid ja erinevaid. Siinkohal soovitaksin seekordeks lisalugemiseks Sergei Plohhi „Tšornobõl : tuumakatastroofi ajalugu”. Erinevalt varasematest Tšornobõli katastroofi käsitlustest seadis Sergi Plohhi eesmärgiks panna lugu kirja nii, nagu seda keegi teine veel teinud ei olnud. Ta otsustas rääkida loo inimlikust vaatenurgast, lastel lugejal jälgida sündmuste kulgu. Kirjutada see lahti põnevikuna, kirjeldades katastroofi käiku mõjutanud inimeste otsuseid ning selle tagajärgede all kannatanute tegevust ja võitlust.

Anu Amor-Narits

„To the Lake“ Netflixis

In raamatukava on 21/04/2021 at 14:40

Kes oleks osanud arvata, et 2011. aastal esmakordselt avaldatud Jana Vagneri raamat „Vongozero“ võib kümme aastat hiljem reaalsuseks saada?! Pole vaja vastata. Me tegelikult teame – teadlased, kes korduvalt sellel teemal on ka sõna võtnud; ja muidugi ulmekirjanikud.

2020. aasta oktoobris jõudis rahvusvahelise publikuni vene sari „To the Lake“, mis lõi laineid üle terve maailma – maailma, mis oli epideemiaga selleks ajaks võidelnud juba pool aastat. Sarjas räägitakse meile mitme pere lugu, kes otsustavad ülinakkava gripiepideemia eest põgeneda Vongozerosse – saarele keset järve. Televaatajateni tuuakse pingeline suhete rägastik kärgperes, inimlikkuse kadumiseni viivad otsused ja kirglik vene armastus. Peaosades mängivad Viktoria Isakova ja Kirill Käro. Viimasest kirjutati palju ka meie ajakirjanduses kui omast poisist, sest Käro on sündinud ja kasvanud Tallinnas.

Vagneri „Vongozero“ on üks mu lemmikraamatuid. Lugesin seda 2016. aastal kohe kui see raamatukokku jõudis. Vene ulmekirjandusele on omane teatav seletematu võlu (vene vaim?), mis paelub lugejat koheselt. Raamat ja sari erinevad päris palju, kuid põhialused, millele lugu on üles ehitatud, jäävad samaks. Peategelase Anna andumatu armastus oma mehe vastu võib natukene häirida kaasaja iseseisvat naist, kuid raamatut (ja sarja) tuleb lugeda läbi vene kultuuri prillide. Raamatule on ilmunud ka järg, aga eesti keelde on jäetud see tõlkimata.

Liis Pallon

„Tagaotsitav: Banksy!“ Jupiteris

In raamatukava on 14/04/2021 at 14:45

Hetkel on Jupiteris vaadata eelmisel aastal valminud dokfilm „Tagaotsitav: Banksy!“, mis oli ka möödunud aastal Tartuffi programmis. Filmi treiler:

Banksy on Bristolist pärit tänavakunstnik ja poliitiline aktivist. Ta on enda tegelikku identiteeti varjav inimene, kes oma isiku eksponeerimise asemel eelistab, et pigem kõlaks need sõnumid, mida ta oma loominguga väljendab. Juba ligemale 20 aastat on Banksyl õnnestunud enda identiteeti varjata. Liikvel on oletusi ja spekulatsioone, kes võiks ennast selle kunstnikunime taga varjata, kuid paljastust ei ole toimunud. Selles dokumentaalfilmis keskendutaksegi ennekõike neile, kes Banksyt jahivad. „Tagaotsitav: Banksy!“ autorid on Aurelia Rouvier, Seamus Healey ja Laurent Richard Prantsusmaalt.

Banksyst on mitmeid dokumentaale, kuid nimetaksin siin veel ka eelmisel aastal valminud ja sügisel meiegi kinodes olnud „Banksy. Lindprii kunsti tõus“  filmi. Kui „Tagaotsitav: Banksy!“ keskendub rohkem sensatsioonile Banksy ümber, siis „Banksy. Lindprii kunsti tõus“ tutvustab tema loomingut ja selle mõju nii tänavakunstile, kui üldse laiemalt kunstimaailmale. Banksy tööd on tuttavad kõigile ja nende mõju näeme iga päev kasvõi Tartuski ringi liikudes. Siin üks klipp Banksy töödega:

Banksyst on muidugi ka kirjutatud, kuid linnaraamatukogus neid raamatuid saadaval ei ole (küll aga Eesti kunstikoolide raamatukogudes, näiteks „Wall and Piece“). Tänavakunstist saab eesti keeles lugeda Eesti autorite raamatust „Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist“.

„Tagaotsitav: Banksy!“ paneb aga mõtlema ka inimeste sensatsioonijanu peale. Sel teemal saab näiteks lugeda Mark Hughes’i raamatut „Buzzmarketing: kuidas panna inimesed asjast rääkima“ või Giles Miltoni „Veidram kui väljamõeldis: paeluvaid ajaloomärkmeid“.

Head vaatamist ja kaasa mõtlemist!

Mai Põldaas

„Babülon-Berliin“ Jupiteris

In raamatukava on 10/04/2021 at 11:25

Teos: Volker Kutscher „Märg kala“ Tänapäev, 2019, tlk Tiina Aro (originaal: „Der nasse Fisch“, Kiepenheuer & Witsch, 2008)

Jupiter: Saksa ajalooline krimisari „Babülon-Berliin“ I ja II hooaeg (režii ja stsenaarium: Tom Tykwer, Achim von Borries, Hendrik Handloegten)

PÖFF tutvustas saksa kõige kallimat ja rahvusvaheliselt edukaimat seriaali Eesti filmivaatajale juba 2017. aasta sügisel, seriaali valmimisaastal. Ilmselt jõudsid paljud vahepeal sarjaga tutvust teha läbi mingi voogedastuskanali või Soome televisiooni, aga lõpuks ometi on sarja kaks esimest hooaega Eesti vaatajatele Jupiteris kättesaadavad. Olgu kohe öeldud, et valminud on ka sarja kolmas hooaeg ning neljanda ülesvõtmine peaks algama tänavu. Seriaali näitamise õigused on ostnud praeguseks rohkem kui 90 riiki.

Filmisõpradele pole seriaal ilmselt märkamata jäänud, ka meedias on see piisavalt tähelepanu pälvinud, aga ma pole üldse kindel, kas kõik sarja vaatajad ja fännid ikka teavad, et sarja kahe esimese hooaja aluseks olevat kirjandusteost on võimalik ka eesti keeles lugeda — tuleb vaid üles leida Volker Kutscheri ajalooline politseikrimi „Märg kala“. See on esimene osa Kutscheri täna juba kaheksast romaanist koosnevas krimisarjast, mille tegevuspaik on Berliin ja keskne tegelane Kölnist pärit politseiuurija Gereon Rath. Romaanisarja esimesed romaanid on autor paigutanud Weimari Vabariigi turbulentsesse lõpuperioodi, aastasse 1929, aga hilisemad juba Natsi-Saksamaa aastatesse. Seni viimase, 2020. aastal ilmunud romaani pealkiri „Olümpia“ kõneleb enda eest — kätte on jõudnud aasta 1936.

Raamatu lugemine tasub end ära juba seetõttu, et romaani ja teleseriaali vahel on mitmeid erinevusi. Kirjanik andis stsenaristidele täieliku loomingulise vabaduse ja on tagantjärele intervjuudes kinnitanud, et filmitegijad on romaani tuuma ära tabanud ning ta tunneb oma romaani tegelaskujud filmis ära, kuigi nad näevad tema kujutluspiltidest erinevad välja.

Mida siis romaanist leida võib, mida filmis pole? Romaani Gereon Rath ei ole Esimese maailmasõja veteran sõjakoledustest tuleneva taagaga, rindesõdur oli ainult tema vend. Kõige enam on filmitegijad aga ümber kujundanud Charlotte Ritteri tegelaskuju. Alates juba hüüdnimest, filmis on see Lotte, romaanis Charly. Film ja romaan langevad kokku üksnes selles, et Lotte peab stenotüpisti ametit ja tema eesmärk on saada tööle politseisse. Romaani Charly ei ole pärit vaesest töölisperekonnast, vaid hoopis kodanlikust miljööst ja finantseerib politseitööga oma juuraõpinguid. Sarja pole samuti jõudnud tema armusuhe Gereon Rathiga. See-eest puuduvad romaanist Rathi vennanaine Helga ja tema poeg. Romaanis põgusalt esinevad venelased Aleksei Kardakov ja Svetlana Sorokina on seriaalis saanud märksa suurema kaalu.

Erinevusi on teisigi, nii et tasub kirjandusliku algmaterjaliga tutvust teha küll!

Linda Jahilo