Raamatukava

“Sherlock Gnomes” Kanal2s pühapäeval, 9. mail kell 10.00

In raamatukava on 06/05/2021 at 14:30

Tutvustus: Romantiline animakomöödia viib meid aiapäkapikkude salajasse maailma. Gnomeo ja Juliet püüavad aeda kevadeks korda saada. Kui järsku kõik aiast kaovad, saab aidata vaid üks aiapäkapikk – Sherlock Gnomes. Kuulus detektiiv tuleb koos oma abilise Watsoniga olukorda uurima. Juhtum paiskab gnoomid põnevasse seiklusesse, mis viib nad põnevatesse ja seninägematutesse Londoni paikadesse. Filmi režissöör on John Stevenson, aiapäkapikele annavad hääle Johnny Depp, Emily Blunt, James McAvoy jt (USA, Suurbritannia, 2018)

Filmi on põhjalikult lahanud Kristin Vaarmann oma blogis Head uued ja vanad filmid1196. Sherlock Gnomes (Shrelock Gnomes, USA, 2018) [Gnomeo and Juliet]“.

Filmis tegutseva Sherlocki ja Watsoni tegelaskujude algne looja on tuntud šotlane Arthur Conan Doyle, kelle eestikeelsete teoste loetelu panid kokku Halliki Jürma ja Annika Aas raamatunäituse “Kirjanduslinn Edinburgh” tarbeks, see nimestik on Lugemissoovituse blogis postituse “Arthur Conan Doyle” alt ka kättesaadav. Kuna Arthur Conan Doyle on nii tuntud kirjanik, tema mitte nii tuntud külgede tutvustamine läheks aga liiga mahukaks, siis ma temast ja tema loomingust siin rohkem ei räägigi.

Küll aga tekkis mus huvi aiapäkapike vastu. Märksõna “aiapäkapikk” ei andnud mulle midagi, aga märksõna “aiaskulptuur” tõi lagedale Sigrid Saarepi 1999. a. ilmunud raamatu “Vaba stiil : arhitektuur ja aiaskulptuur = Free Style : architecture and garden sculpture“, mis on meie raamatukogus täitsa olemas.

Kunsti ja elu omavahelise põimumise toredaks näiteks on Õhtulehe uudisnupp “Aiapäkapikk seikles 12 riigis ja tõi omanikule kaasa fotoalbumi“, kus kajastatakse seda, kuidas filmis “Amelie” nähtud aiapäkapiku maailmaränd ka tegelikukkuses teoks tehti. Lihtsalt armas on üks teine Õhtulehe nupuke “Kes sokutas viimased 10 suve Lincolnshire’i aedadesse aiapäkapikke? Tõde selgus salapärase mehe matusel“, milles antakse teada, kuidas üks külaelanik salamisi naabrite aedadesse aiapäkapikke sokutas.

Aga aiapäkapikud võivad inspireerida hoopis teistsuguseid kunstižanre ja hoopis tõsisematel teemadel: möödunud suvel oli Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Lava tantsulavastus “Aiapäkapikk”. Lavastusest on pikemalt kirjutanud Kerli Ever Kultuur.info lehel “Logisev trepp kaotatud paradiisi” ning intervjuu lavastaja Kadri Sireliga ilmus ERRi lehel “Galerii: Fotografiska tagahoovis valmistutakse tantsuetenduseks “Aiapäkapikk”“.

Toredaid kohtumisi aiapäkapikega, ükskõik, mis vormis need teile siis ette juhtuvad, kasvõi tänavakunsti kaudu (kõrvalolev on üsna vana pilt, pärit lehelt Tartu Tänavakunsti Parimate Valimine 2011. aastal ja ma tõesti ei tea, kas see päkapikk veel alles on), ja vana ja head Arthur Conan Doyle’i lugemist, ka üsna ükskõik, mis parasjagu kätte juhtub, meelelahutust ja mõtlemisainet jagub igasse tema teosesse.

Tiina Sulg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: