Raamatukava

Archive for 21. mai 2021|Daily archive page

„Aladin” pühapäeval, 23. mail kell 19.30 TV3-s

In raamatukava on 21/05/2021 at 18:26

Tutvustus telekavas: Elasid kord alatasa kaelamurdvatesse seiklustesse sattuv võluv vargapoiss Aladin (Mena Massoud), vapper ja iseteadlik printsess Jasmine (Naomi Scott) ning mitu tuhat aastat võlulambis kössitanud kõikvõimas džinn (Will Smith), kes võib olla nende kahe tuleviku võtmeks. Muusikalise seiklusfilmi Aladin aluseks on samanimeline Disney stuudio klassikaline animaseiklus.

Walt Disney animastuudio täispikk animafilm „Aladdin” esilinastus 1992. aastal ning sai suureks hitiks eelkõige tänu oma kaunile muusikale, mis sai pärjatud kahe Oscari, kahe Kuldgloobuse ja kahe Grammy auhinnaga. Lembelaul „A Whole New World” on muutunud nüüd klassikaks ning esitatud nii mitmeski keeles, sealhulgas ka eesti keeles (näiteks Uku Suviste ja Getter Jaani esituses lauluna „See maailm uus” plaadil „Seitsme maa ja mere taga”). Multifilm ise aga põhines araabia muinasjutul „Aladini imelamp”.

„Aladini imelampi” teatakse kui ühte lugu „tuhande ja ühe öö” rahvajuttude kogumikust. Tegelikult ei kuulunud Pärsia ja India algupäraselt (850. a tõlgiti pahlavi keelest araabia keelde pärsia jutukogu „Hazar afsane” ehk „Tuhat muinasjuttu”) jutt kogumikku, vaid lisandus sinna tänu prantslasele Antonie Galland’ile, kes Euroopas esimesena, aastatel 1704-1717, hakkas Süüriast saadud käsikirju tõlkima ja mugandama. Ta tutvus Süüria maroniidi Hannaga, kes jutustas talle araabia keeles veel nelja köite jagu lugusid. Need araabiakeelsed tekstid olid Euroopas kaua aega tundmatud, sest võrreldes Galland’i poolt välja antud 12-köitelisele teosega ilmusid orginaaltekstid Euroopa teadlaste kätte alles umbes kaks sajandit hiljem. Eestlastele muutus „Tuhat üks ööd” laialdaselt kättesaadavaks 1984. aastal mahuka kaheköitelise raamatu näol, mille tõlkisid kirjanikest abielupaar Andres Ehin ja Ly Seppel, kes omakorda tõlkisid Taškendi prantslase arabistikaprofessor M. Salier` poolt araabia keelest vene keelde tõlgitud väljaandest („Tuhat üks ööd” Pegasus 2005, lk 691-692). Jutte, sealhulgas ka „Aladini imelamp” ilmus eraldi küll juba esimese vabariigi aegugi, kuid populaarseks said lood siiski tänu kuuldemängudele (nt Araabia muinasjutt „Aladdini imelamp”) ja eelpool mainitud mahuka tõlkeraamatu ilmumisele.

Tihti tekib küsimus, et kas need „tuhande ja ühe öö” lugudest välja kasvanud teosed on mõeldud täiskasvanutele või lastele. Kindlasti mõlematele, sest kuigi esmalt olid need lood nagu kõik muinasjutud üksnes täiskasvanute meelelahutus, siis tänapäeval on neid niivõrd mugandatud ja muudetud, et igaühele on midagi. Kuigi ülekaalus tundub olevat lihtsustatud lookesi lastele, siis on ka vastupidises suunas muudetud teoseid, näiteks briti Richard Burton’i ja prantslase Joseph Charles Mardrus’e teosed on algupärandist palju erootilisemad. („Tuhat ja üks ööd” Koolibri 2011, lk 8)

Antud filmi puhul pole siiski kahtlust, et tegu on Disney kogupere filmiga, mille Sten Kauber nii kenasti „soojaks ja riskivabaks nostalgiatooteks” nimetas.

Seega, mis muud kui kõlagu „A Whole New World”:

Klaari Tamm