Raamatukava

„Birdy” reedel, 22. oktoobril kell 21:35 ETV2-s

In raamatukava on 20/10/2021 at 22:10

Tutvustus telekavas: William Whartoni allegoorilisel romaanil põhineva filmi lavastas Alan Parker, võites 1985. aastal Cannes’i filmifestivalil žürii eriauhinna. Kaks lapsepõlvesõpra, keda kehastavad Nicolas Cage ja Matthew Modine, on pöördunud tagasi Vietnami sõjast. Sõtta kisti nad otse Philadelphia äärelinna tagahoovidest. Sõda on kummassegi jätnud kustumatud jäljed — üks on saanud füüsilisi vigastusi, teisel aga on psüühika paigast ära.

Õhtuleht annab teada, et film „Birdy”  põhineb William Whartoni samanimelisel romaanil (mis on kättesaadav n Tartu Ülikooli raamatukogus). Filmi põhiteemaks on Vietnami sõjast saadud traumad, kus füüsiliselt viga saanud Al (Nicolas Cage) püüab oma lapsepõlvesõpra Birdy (Matthew Modine), kelle sisemaailm on täielikult segi paisatud, tagasi tuua reaalsesse maailma. Samas tuleb ka Alil endal leida psühholoogilisi põhjuseid, miks ta on liialt lasknud oma elu üle teistel otsustada. (Õhtuleht 1.06.1998)

Vietnami sõda oli mitmes mõttes märgilise tähendusega, sest kaotused olid kohutavad. Kahe aastakümne jooksul, kui kokkupõrked toimusid, hukkus umbes 5 miljonit inimest, kuid sellele lisandusid veel veteranid, kes olid saanud nii füüsilisi kui ka vaimseid vigastusi. Kuna ameeriklased olid põhimõtteliselt sõja kaotanud, siis ei võetud neid noori (sõdurid olid keskeltläbi kõigest 19 aastat vanad) juubeldusega vastu, vaid pigem põlastuse või apaatsusega. See süvendas veelgi veteranide sõjast tingitud psüühikahäireid. Nad eraldusid ühiskonnast ja püüdsid enesehävituslikul moel oma probleemidega toime tulla. Umbes 850 000 Vietnami veterani, kes kannatasid post-traumaatiline stressihäire (PTSH, rahvusvaheline lühend PTSD) (https://peaasi.ee/post-traumaatiline-stressihaire/) all, ei saanud riigilt esmalt mingit abi, alles 1980. a keskpaigas hakati professionaalsete psühhiaatrite ringkonnas nende probleemidele tõsisemalt tähelepanu pöörama. (Andrew Wiest „Vietnami sõda 1956-1975”, lk 90-96)

Ometi sai seesama kohutav sõda ajendiks, et sõdurite „nähtamatutest haavadest” hakati rohkem kõnelema ning nn Vietnami-järgsest sündroomist kasvas välja üldisem diagnoos PTSH, mis lisati 1980. aastal omaette diagnoosina vaimsete häirete diagnostilisse ja staatilisse manuaali (ajakiri Sõdur nr 5 2016 „Nähtamatud haavad. Sõjategevuse mõju sõdurite vaimsele tervisele”)

Kõik need sündmused pole siiski kauged ja võõrad ka tänapäeval, sest „nähtamatu vaenlane” ründab meid endiselt halastamatult. Isegi kui otsest sõjaohtu paljudes riikides pole, siis järjest enam kõneletakse covid-19 pandeemiast tingitud post-traumaatilisest stressihäirest ning seda jällegi eelkõige eesliinitöötajate ning nende perede seas (pikemalt näiteks selles 9 autoriga artiklis “Risk of Developing Post-traumatic Stress Disorder in Severe COVID-19 Survivors, Their Families and Frontline Healthcare Workers: What Should Mental Health Specialists Prepare For?“).

Oktoober on vaimse tervise kuu. Vaata lähemalt www.vatek.ee/.

Klaari Tamm

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: