“Petrovid gripi küüsis” reedel, 7. jaanuaril kell 20.30 Elektriteatris

Raamat oli ülimalt muljetavaldav, paistab et film samuti. 

Elektriteatris ja loodetavasti millalgi ka muudes kinodes saab näha tänavusel Cannes’i filmifestivalil laineid löönud filmi “Petrovid gripi küüsis”, režissöör Kirill Serebrennikov.  Meeledejääva visuaali eest pälvis teos parima kaameratöö auhinna. Sisust võit lugeda siit.
Filmi aluseks olnud samanimelise raamatu autor Aleksei Salnikov on sündinud 1978. aastal Tartus. Kui ta oli 6-aastane, läksid ta vanemad lahku ja ta kolis emaga Venemaale. Mõttetu, aga tore fakt: filmis leidub näiteks tsitaat raamatust “Kunksmoor ja kapten Trumm”, mis oli Salnikovi lapsepõlve lemmikraamat.
Kirjanik filmist: “Mul on hea meel, et film tuli väga hea. Ootasin ekraniseeringut, aga ei oodanud, et see jutustatakse nii ebatavalise keelega, et saad aru – see on kinokunst. Mitte lihtsalt raamatu üleviimine ekraanile, aga just nimelt film. Ja täis vaimustavat muusikat! Ei mingit nostalgiat, vaid kaasaegsed vene bändid.”

Režissöör filmist: Alustasime „Petrovide“ tegemisega ammu enne seda [covidit] ja siis ei osanud keegi ilmselt isegi hääldada sõna „pandeemia“. COVIDit polnud olemas. Alguses polnud meil mõtteski midagi siduda ülemaailmse haigusega. Nüüd, kui me „Petrove“ vaatame ja näeme tegelasi ekraanil köhimas, ilma et keegi maski kannaks, paistab see isegi mulle kohutav. Muidugi annab meie olukord filmile uue perspektiivi, aga „Petrovides“ ei ole gripp pandeemia metafoor. See tähistab mingit deliiriumi, inimorganismi eriseisundit: kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu täiesti uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.

Gripp aitab meil kõike ümber mõelda, maailma teisiti tunnetama õppida, kõik tagasi enda kätte võtta. Maailm, mida üritasime „Petrovides“ luua, räägibki reaalsuse rekonstrueerimisest.

Täispikk intervjuu režissööriga Sirbis. 

Kaja Kleimann

„Normaalsed inimesed” 6. jaanuaril ja järgmistel neljapäevadel kell 21.30 ETV2-s

Algab 12 osaline samanimelisel raamatul põhinev Iiri telesari, mida näidatakse kahe osa kaupa, õhtu kestuseks poolteist tundi. Üks stsenaristidest on raamatu autor Sally Rooney.
Raamat meeldis mulle lõpuks väga, kirjutasin sellest ka lugemissoovituste blogisse, praeguseks on raamat ka eesti keeles olemas. Raamatukogus on sellele väike järjekord, mis võib seriaali tõttu muidugi kohe pikemaks muutuda.

Sari on võitnud hulgaliselt auhindu ja olnud mitmetes kategooriates nomineeritud nii Emmydele kui Kuldgloobustele, neid siiski kätte saamata. Küll aga on vaatajate reiting minu meelest ülikõrge, ulatudes mõne osa puhul 8,9 pallini, kõige madalam hinne on esimesel osal, 7,9 , mis on ikka ka ülikõva.
See on moodsa aja keerukas armastuslugu verinoorte inimeste vahel, näitlejad on meie jaoks õnneks tundmatud näod. Lisaks tekitas juba üksnes fotode vaatamine hirmsa igatsuse jälle Iirimaad näha, küllap pole ma ainuke, kes loodab ka kauneid loodusvaateid näha.

Kaja Kleimann