Raamatukava

Archive for 14. sept. 2022|Monthly archive page

„Agatha Christie: sada aastat Poirot’d ja miss Marple’it” laupäeval, 17.septembril kell 15:20 kanalil ETV+

In raamatukava on 14/09/2022 at 09:49

Möödunud laupäeval võis ETV2-s vaadata 2013. aastal valminud dokumentaalfilmi, milles filmimaailma kuulsaim Poirot David Suchet külastab Agatha Christie jälgedes paiku, kus Christie elas või mis teda inspireerisid ning inimesi, kes temast raamatuid kirjutasid.
Sel laupäeval on kavas mõnevõrra uuem, kaks aastat tagasi Inglismaal valminud dokumentaal. Nimelt täitus 2020. aastal sada aastat Agatha Christie esimese romaani ilmumisest, milles areenile astus kuulus eradetektiiv Hercule Poirot. Sel puhul valminud film jälgib Christie kümne kuulsaima teose käekäiku ja nende ekraniseeringuid. Sõna saavad ka näitlejad, kirjanikud ja Agatha Christie sugulased.
Mind päris huvitab, kas filmi kümme kuulsaimat toest kattuvad minu lemmikutega.
Lugemiseks sobivad kõik eelmisegi dokumentaali postituses soovitatud raamatud ja ehk leiame filmis käsitletud kümne hulgastki midagi, kui mitte uut, siis ehk ülelugemiseks.

Kaja Kleimann

„M.C. Escher – teekond lõpmatusse” laupäeval, 17. septembril kell 23.20 ja pühapäeval 12.45 ETV2-s

In raamatukava on 12/09/2022 at 13:39

Seda dokumentaali soovitama ajendab mind muuhulgas ka üks (vist) mullune vestlus. Jaanipeol märkasin ühe noore sõbra käel tätoveeringut Escheri kaladega ja ütlesin:”Oo, Sul on Escheri tätokas!” Tema vastas, „Oo, vähe on neid, kes selle ära tunnevad!”. Mõtlesin, kas tõesti?  See  oleks kurb lugu küll.

See tõi meelde vanad ajad. Ma arvan, et millalgi 80. aastate alguses sai üks meie sõber, kel oli välismaal sugulasi, sealt paki Escheri raamatuga.  Tegemist oli üsna mahuka raamatuga  ja kogu meie sõpruskond oli pilkselt  kunstnikust lummatud. See oli sügav nõukogude aeg, mil tekste paljundati kas käsitsi ümber kirjutades või läbi mitme kopeerpaberi kirjutusmasinal tippides ja piltide paljundamise ainus võimalus oli neid fotokaga pildistada, siis filmid ilmutada ja pildid valmis teha. Mu vend pildistas terve raamatu pildid ümber ja suur karbitäis neid oli meil veel aastaid pööningul alles.

Praeguseks maailmakuulus Hollandi kunstnik Maurits Cornelis Escher (1898-1972) ei olnud eriti kuulus oma eluajal, esimene retrospektiivnäitus toimus, kui ta oli 70 aastane. Ta on tuntud eelkõige graafiliste tööde poolest, millel kujutab võimatuid objekte. Varases loomingus ammutas ta inspiratsiooni loodusest ja hiljem Itaaliasse ja Hispaaniasse tehtud reisidel hakkas ta huvi tundma arhitektuuri ja selle matemaatiliste struktuuride vastu.
Dokumentaalfilm põhineb enam kui tuhandel kirjal, päevikutel ja loengutel, mis ta oma elu jooksul kirjutas. Escher räägib oma elust, hirmudest, kahtlustest, poliitikast ja tööst. Rännatakse mööda paiku, kust ta ammutas inspiratsiooni. Oma mälestusi jagavad Escheri kaks poega George (92) ja Jan (80), muusik Graham Nash aga räägib Escheri taasavastamisest 1970. aastatel.

Meie raamatukogus on kaks sama nimega albumit tema teostega, The world of M. C. Escher , üks, mis on  270 lk paks ja teine raamat 61 lk.

Escheril on olemas ka veebileht.

Kaja Kleimann

“Õnnepalu aeg” kolmapäeval, 14. septembril kell 22.40 ETV-s

In raamatukava on 12/09/2022 at 13:35

13. septembril saavad Tõnu Õnnepalu, Emil Tode ja Anton Nigov 60 aastaseks.
Õnnepalu sündis ja õppis keskkooli jao kooliaastaid Tallinnas, siis 1980–1985 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetades ülikooli cum laude. Ta on väga töökas ja mitmekülgne mees, kes on kirjutanud proosat, luulet ja näidendeid ning samuti kõiki neid žanre tõlkinud. Tõlgete hulgas on nii maailmaklassikat ( “Taasleitud aeg” Proustilt-autor, keda kõik teavad, kuid vähesed on lugenud) kui  krimilugu “Daam ja auto, päikeseprillid ja püss” ning  Roman Gary imeline raamat “Elu alles ees”. Tõnu Õnnepalu on kirjutanud palju artikleid ning andnud palju intervjuusid, kureerinud draamafestivali ja isegi teatrilaval mänginud.

Kuid kas me saame öelda, et tunneme teda? Igaühel, kes teda loeb, on kindlasti oma pilt olemas, kuid loodetavasti toob vestlus Joonas Hellermaga välja uusi ja huvitavaid vaatenurki. Saates rändab Õnnepalu oma meelispaikades Pariisis ja Hiiumaal, kus ta on eri aegadel kirjutanud mõned oma kõige olulisemad raamatud, nagu “Piiririik”, “Harjutused” ning “Paradiis”.

Lisaks kirjanikule saavad sõna tema lugejad, sõbrad ja tuttavad.

Kaja Kleimann

 

„Agatha Christie müsteerium David Suchet’ silmade läbi‟ laupäeval, 10. septembril kell 23.50 ETV2-s

In raamatukava on 05/09/2022 at 14:44

Hercule Poirot on Inglise krimileedi Agatha Christie loomingu üks kuulsamaid detektiive ja David Suchet on vaieldamatult kuulsaim Hercule Poirot´ visuaalne kehastus. Selles tunniajases lühidokumentaalis võtab Poirot´ kehastus ette aga autori enda, külastades Christie sulejooksu inspireerinud paiku ja vesteldes inimestega, kel on selle maailmakuulsaks saanud kirjanikuga isiklik seos või kes on temast raamatuid kirjutanud. Filmi tutvustus lubab muuseas, et Suchet „otsib seoseid kirjaniku elu ja tema loomingu vahel ning avastab nii mõndagi uut või salapärast selle maailmakuulsa krimikirjaniku kohta.‟ Film on valminud 2013. aastal.

Eesti keeleski on lisaks Agatha Christie ilukirjanduslikule loomingule lugemiseks saadaval mitu biograafilisema suunitlusega teost. Kopsakaim ja kõige põhjalikum neist on ilmselt 1996. aastal Laine Hone tõlkes ilmunud Agatha Christie autobiograafia „Minu elu lugu‟. Värskeim on aga 2022. aasta Liisi Lees-Leesma tõlgitud ja mitmeid ajaloolisi isikuid käsitlevaid teoseid avaldanud Marie Benedicti „Agatha Christie kadumine‟.

Raamatu tutvustusest: „1926. aasta detsembris läheb kaduma Agatha Christie. Politsei leiab naise tühja auto sünge ja sügava järve kallakult. Ainsaks vihjeks on ta auto rehvijäljed ja maha jäetud kasukas, mis on külma ööd arvestades väga kummaline. Abikaasal ja tütrel pole Agatha asukohast aimugi ja nii asub kogu Inglismaa lootustandva krimikirjaniku jälgi ajama. Üksteist päeva hiljem ilmub ta taas välja, sama müstiliselt nagu kadus, väites, et tal on mälukaotus ja seepärast ei oska ta anda mingeid selgitusi äraoldud aja kohta. Nende üheteistkümne päeva mõistatus on seniajani lahendamata.‟

2007. aastal Mariliin Vassenini tõlkes ilmunud Andrew Normani „Agatha Christie: lõpetatud portree‟ sissejuhatuses öeldakse samuti, et peamiselt pööratakse ka selles teoses tähelepanu 1926. aasta detsembrikuule, kui Agatha 11 päevaks kadus. Tegelikult räägitakse raamatus palju ka tema lapsepõlvest, mis oli „liiga turvaline‟ ega valmistanud teda reaalseks eluks ette. Samuti tema suhetest ema, mehe ja tütrega ja muidugi loomingust. Eelkõige on keskendutud just kuulsa kirjaniku hingemaailma avamisele ja psühholoogilistele aspektidele. Muu hulgas visatakse õhku küsimus, kas see 11-päevane kadumine oli ikka ehtne või vaid lihtsalt nutika naise reklaamitrikk. Ja tõeline fänn võib ehk ka veidi pettuda, saades teada, miks Agatha üldse peamiselt kirjutas.

Lisaks on Agatha Christie inspiratsiooni andnud ka ilukirjanduslikeks teosteks. 2021. aastal eestindatud „Kaksikportree‟ autor Agneta Pleijel külastas kevadel ka Prima Vistat. Selles teoses maalib samuti reaalselt eksisteerinud kunstnik Oskar Kokoschka Agatha Christiest portreed. Taustaks toimuvad jutuajamised, mille käigus mõlemad lahkavad avameelselt elu olulisimaid teemasid. See küllaltki õhuke raamatuke tasub kindlasti avastamist. Lisaks on 1994. aastal eesti keeles ilmunud Kathleen Tynani „Agatha Christie´ mõistatus‟, mida võib pidada eeltoodud müstilise detsembrisündmuse ilukirjanduslikku vormi valamise katsetuseks.

Ja viimasena tuleb ehk nii mõnelegi üllatusena, et krimikuninganna on ka muid žanre viljelenud. Pseudonüümi Mary Westmacott all on ta kirjutanud kuus armastusromaani, millest „Lõpetamata portree‟ ilmus eesti keeles 2022. aasta aprillis. Seda romaani on peetud väga isiklikuks ja peategelast Celiat samastatakse Agatha Christie endaga.

Seega, kui olete siiani piirdunud vaid Christie krimiloominguga, jagub loodetavasti avastamist kuhjaga ja filmi tasub ka vaadata.

Aimi Tedresalu