Tutvustus telekavas. Tänavuaastase Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Annie Ernaux’ autobiograafilise romaani „L’évenément” ainetel kohandatud lugu, mis jutustab noore naise füüsilisest ja emotsionaalsest võitlusest pääseda seadusvastasele abordile, kui kell tiksub halastamatult. Võimas ja kaasahaarav draama, mille tegevus toimub ühiskonnas, mis mõistab hukka naiste iha ja seksuaalse vabaduse.
Eesti keelde Annie Ernaux’ loomingut seni tõlgitud pole. Kirjastusel Tänapäev on siiski plaanis avaldada tema rahvusvaheliselt kõige tuntum teos „Aastad“ („Les années“, 2008), mis kõneleb läbi isiklike mälestuskildude loo Prantsusmaa ühiskonnast alates 1940-ndatest kuni kaasajani. Lühikese ülevaate Annie Ernaux’ loomingust saab, kui lugeda Triinu Tamme kirjutatud artiklit, mis ilmus 14. oktoobri ajalehes Sirp.
Käesoleva filmi aluseks on 2000. aastal avaldatud raamat „L’évenément“ („Sündmus“), mis räägib loo keelatud abordist 1964. aastal. Abort legaliseeriti Prantsusmaal 1975. aastal. Sinnamaani võis ohtlik ebaseaduslik protseduur nii naise kui aborditegija vangi saata. Brigitta Davidjantsi filmiarvustusest selgub, et lapseootusega väljaspool abielu seostub sellel perioodil üksnes hirm ja üksildus, sest puudus mõistlik info (sõna abort ei kasutatud ning sellel teemal räägiti üksnes sosinal) kui ka üldine toetus ja mõistmine lapse isa või ühiskonna poolt laiemalt (see oli üksnes naise enda probleem).
Nagu öeldud, siis eesti keeles pole Annie Ernaux’ loomingut seni veel ilmunud, aga Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejevi sõnul võib teda võrrelda Maarja Kangroga, kes kirjutab sarnases võtmes. Mõlemad on kirjutanud väga valusatel teemadel väga isiklikke teoseid. Seega soovitan lugeda ja/või üle lugeda Maarja Kangro raamatut „Klaaslaps“ .
„Doktor Laasik küsis, kas ma olen mõelnud, millal üldse elu algab. Ütlesin, et võib ka nii mõelda, et ta ei algagi, on kogu aeg olemas ja kandub edasi.“
Maarja Kangro „Klaaslaps“, lk 124
Klaari Tamm
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 