Enne sõda oli Tartu kesklinn tihedalt täis ehitatud – nagu vanad linnad ikka. Tartu sümboliteks olid lisaks ülikoolile kivisild ja kaubahoov. Mõlemad hävisid sõjas. Kaubahoovi ja teiste selle piirkonna väärikate hoonete varemed lammutati ja sõjahaava jäi meenutama sealne puudega ääristatud käigutee – kesklinna park.
Tartu kesklinn ei ole kuigi suur: küllalt väiksel pinnal on pisike sõjast säilinud vanalinn, ülikool, peamised söögikohad ja mitmed kaubamajad. Me tahame, et kesklinn oleks elu tuiksoon, et linna kõige külastatavam kultuuriasutus – raamatukogu – jääks inimeste käiguteele. Me soovime kujundada sõjas hävitatud kvartalist kesklinna sobiva hubase kultuurse ja rohelise ala, kus inimesed end nii suvel kui talvel hästi tunneksid.
Tartu on ainulaadne koht – ühe ruutmeetri kohta on siin kultuuri-haridust-uudishimu rohkem kui mujal Eestis. Paraku ei vasta kultuuriks kohandatud ruumid enam vajadustele ega nõuetele – nii raamatukogu kui kunstimuuseum vajavad paremaid tingimusi. Ei vaja mitte vaid asutused, vajavad eelkõige nende külastajad, kultuurist osasaajad, meie kõik.
Südalinna kultuurikeskuse projektikonkursi lõpp on 2023. aasta 5. mail, siis asume valima võidutööd. Arhitektide ülesanne on kogu piirkonna kavandamine. Meie unistuste hoone koos meie unistuste pargiga peaks valmis saama 2029. aastal. Sellest võiks kujuneda uus Tartu sümbol – uus tuiksoon ja tuksuv süda.
Filmi tegijad on jälginud selle idee ümber toimunud arutelusid ja kultuurikeskuse rajamise töörühma iganädalasi koosolekuid. Vaadakem, kuidas nemad sellest kõigest aru said.
Kristina Pai
_____________
Foto 1 Kaubahoov Fotis EAA.402.5.2051.53
Foto 2 Purustatud kaubahoov 1944a Tartus. Tartu Linnamuuseum TM F 983:37
Foto 3 Kesklinna park Nõukogude t ääres. 2 silda (Võidu sild Emajõel ja puusild) turuhoone (paremal). Tartu, 1957. Foto E. Selleke. Tartu Linnamuuseum TM F 83:67
Foto 4 Tartu Keskpark. Foto: Argo Ingver
Foto 5 Helsingi uusim raamatukogu Oodi. Foto Tuomas Uusheimo