Raamatukava

Search for “Sin City”

“Sin City” kolmapäeval, 4. jaanuaril kell 21.20 Kanal12-s

In raamatukava on 03/01/2012 at 21:06

“Sin City” on üks väheseid märulikallakuga filme, mis mulle tõsiselt meeldinud on. Väljapeetud pildilahendus, kummaline tempo ja parasjagu aegadega mängimist panid mind uskuma, et koomiksite põhjal on võimalik päris häid filme teha, on vaja vaid pühendumist, oskusi ja stiilitunnet. Kel film nägemata jääb, aga masin, mis videoid näitab, on kodus olemas, saab kasseti raamatukogust.

Filmi aluseks olnud Frank Milleri koomiksist on osa eesti keeleski ilmunud. Kahju vaid, et meediakajastus ja müüginumbrid nõrgaks jäid. Ja kui kooomiksite lugemisest rääkida, siis minu jaoks on paljast teksti oluliselt lihtsam lugeda, pildi ja teksti kokkupanek oli omamoodi väljakutse.

Trash filmist.
Jüri Ehlvest filmist.
Tristan Priimägi filmist.
Tõnis Kahu filmist.
Tiit Tuumalu filmist.
Triin Thalheim filmist.
Arvamused Keskmaa foorumis.
Filmimulli blogis.
Ivar raamatust. 
Mart Kalvet raamatust.

Tiina Sulg

“Patu linn” 2 Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 02/09/2014 at 10:52

sincity2Mõnda järge tuleb kaua oodata – Robert Rodrigueze ja Frank Milleri “Sin City” esilinastus 9 aastat tagasi. Kas see ootamine end ka ära tasub, tuleb oma silmaga üle kaeda.

Oma mujeid on jaganud Tõnu Karjatse, Mart Raun ja Ralf Sauter.

Treiler:

Tiina Sulg

TARTUFF 2018

In raamatukava on 10/08/2018 at 11:33

Sel aastal on Tartuffi teemaks kirjandus, seega kavas ka rohkem raamatutel või kirjanike eludel põhinevaid filme. Alguse teeb kohe esmaspäeval, 13. augustil kell 23.30  „Minu Aafrika”- film, mis valmis 33 aastat tagasi ja mida seetõttu paljud on näinud rohkem kui korra. Aga vaataks aina veel, sest see lihtsalt haarab nii tugevasti kaasa, on rõõmus, kurb ja ülev, näidates meeste ja naiste, abikaasade ja armukeste, aafriklaste ja valgete inimeste suhteid, armastust, armukadedust ja sõprust, kõikehaaravat õnne ja leina. Ja ärme unusta Aafrika loodust. Enim mõtleksin ma seda praegu uuesti vaadates vist jutuvestjatest, kelle tõug tänapäeval päris haruldaseks on muutunud ja sellest , kui palju aega inimesed üksteisele kunagi pühendasid.
Legendaarse režissööri Sydney Pollacki maailma armastusfilmide klassikasse kuuluv „Minu Aafrika” tugineb taani kirjaniku Karen Blixeni poolautobiograafilisel romaanile.
Film võitis linastumisaastal kõikvõimalikud auhinnad, sealhulgas seitse Oscarit. Meryl Streep (Karen Blixenina) ja Robert Redford (kõrgklassist pärist seikleja ja Blixeni elu armastusena) on oma karjääri tipus ja moodustavad ekraanil unustamatu paari.

Pollack ise on öelnud järgmist: „Kui sa lõpetad (Karen Blixeni) raamatu, on sul tunne, et oled olnud koos imelise inimesega. Loodan, et sama juhtub minu filmi vaatajaga … Et sul on tunne, nagu oleksid näinud üht elu, mis teeb kõrge kaare, jõuab paradiisi, kus veedetakse päevi kellegagi, kes on täiuslik – ja siis kaotada kõik. Olla pärast seda parem ja tugevam. Kui on olemas selline asi nagu hea kurbus, mitte depressiivne, vaid ülendav, siis see oli see, mida ma selle filmiga otsisin.”
Raamatut pealkirja all „Aafrika äärel” on eesti keeles välja antud lausa kolmes trükis, riiulist tuleb otsida Isak Dineseni järgi. Tasub lugeda ka teisi tema raamatuid, näiteks „Babette’i pidusööki” mille järgi tehtud Taani film võitis parima võõrkeelse filmi Oscari, või hoopis “Seitset fantastilist lugu”, mis ongi fantastilised.
Aafrika teema juurde saab lugeda rohkemgi, tihedama seose leiab nt Beryl Markhami, kes on filmis esineva Felicity prototüübiks, raamatust „Koos ööga läände”, millest on pikemalt kirjutatud meie blogis.  Samadest inimestest on ka romaan  „Tiir ümber päikese”  Paula McLainilt, millest on samuti blogis kirjutatud.

Neljapäeval, 16. augustil kell 23.45 näidatakse Hollandi režissööri Rene Elleri noorte ohudraamat „Meie”, mille aluseks on Elvis Peetersi samanimeline raamat. Meil kahjuks ühtki selle autori raamatut ei ole. Tutvustuses öeldakse, et nii raamat kui film šokeerivad mõttetu julmuse ja moraalitusega, režissöör peab kõige hullemaks reaalsete inimsuhete kadumist digimaailma sukeldumise tagajärjel.

Reedel, 17.augustil  kell 16 on Athena keskuses võimalik vaadata filmi „Kallis härra Q” ja kohtuda selle režissööri Rao Heidmetsaga. Aino Perviku samanimelise raamatu põhjal valminud südamlik ja põnev lastefilm räägib kahest poolõest, kes näevad teineteist esimest korda elus. Kohtumisest saab alguse terve rida ootamatuid seiklusi. Kes Athenasse ei jõua, saab filmi laenutada ka raamatukogust.

Kell 22 linastub aga Rekoja platsil „Astrid Lindgreni rääkimata lugu”. Tuntud Taani režissöör Pernille Fischer Christensen käsitleb oma viimases linateoses armastuse ja soojusega noore Astrid Lindgreni kirjanikuks kujunemist ning tema kirjatööde mõju lastele, ilma et me kinolinal Astridit ennast raamatut kirjutamas näeks. Astridi osatäitjana näeme Alba Augustit (Berlinale tänavune Shooting Star), kes on hetkel üks paljutõotavamaid noori Skandinaavia näitlejaid.

Raamatukogust saab laenutada Margareta Strömstedti kirjutatud Astrid Lindgreni elulugu ja Jens Anderseni raamatut „ Astrid Lindgren. Päev nagu elu”. Kirjaniku 100. sünniaastapäevaks anti välja raamat „Astridi pildid”, milleks koguti pilte perekonaalbumitest ja arhiividest, tehti reprosid maalidest ja karikatuuridest.

Laupäeval, 18. augustil kell 22 on kavas „Õnnelik prints”. Taiplik lugeja arvab kohe ära, et tegemist tuleb Oscar Wilde’iga ja nii on. Ent linal pole mitte kirjaniku samanimeline muinasjutt, vaid tutvustuse väitel kirjeldatakse tema viimaseid eluaastaid Pariisis pärast vanglast vabanemist. Treileri järgi tundub, et jutustatakse päris põhjalikult ka eelnenust.
Rupert Everett , kes mängib peaosa selles iseenda kirjutatud ja lavastatud filmis, valmistas linateost ette rohkem kui 10 aastat. Kirjaniku abikaasat mängib Emily Watson ja tema kire objekti A. B. Douglast noor iiri näitleja Colin Morgan, kes seni on enim silma paistnud noore võlur Merlini osas samanimelises teleseriaalis.

 

Kaja Kleimann

Animatsuri 2017

In raamatukava on 20/09/2017 at 10:52

Animatsuri on jälle kohal.
Väike väljavõte kavast (ja kuna toimub nii palju huvitavat, siis ei suuda ma ainult filmindusega piirduda):

Raamatunäitus
Joonistatud maailmad 18. septembrist – 13. oktoobrini 2017 Tartu Linnaraamatukogu IV korrusel (Kompanii 3/5, Tartu)
Manga on koomiks, mis laiemas maailmas on tihedalt seotud Jaapani popkultuuriga. Jaapanis tähistatakse selle terminiga koomikseid/graafilisi romaane üldiselt. Manga lugejateks on nii lapsed kui ka täiskasvanud, nii mehed kui ka naised. Mangasid liigitatakse erinevatesse žanritesse ning iga mangalooja (mangaka) stiil ja käekiri on ainulaadsed. Manga on mõjutanud Lääne (koomiksi)kunstnikke, kelle tööd on samas mõjutanud ka mangakunsti arengut. Lood, mis jõuavad lugejateni mangade vahendusel, võivad hõlmata aastaid ja seostuda nii mõnegi lugeja jaoks lapsepõlvest teismeikka ning ka täiskasvanuikka jõudmisega. Üks manga võib olla ühendavaks lüliks tervele põlvkonnale… Näitus on põgusaks ülevaateks raamatukogu kogusse kuuluvatest mangadest. Lisaks mangadele on väljapaneku osaks ka Mariliis Teearu isiklikusse kogusse kuuluvad figuriinid – erinevate Jaapani animede/mangade ja popkultuuriga seotud tegelaste kujukesed.

Manganäitus
Sander Tulki isikunäitus 17.-29. septembrini 2017 Tasku ostukeskuses 2. korruse aatriumis (Turu 2, Tartu)
Sander Tulk (sünd. 1992) on kunstnik Saaremaalt, kes tegeleb mangade ja manga-aineliste piltide joonistamisega. 2014. aastal lõpetas ta Kuressaare ametikooli multimeedia kujundamise eriala, kuid möönab, et on enamiku joonistamisoskusest omandanud siiski iseseisvalt. Jaapani koomiksite ehk mangade stiilis joonisfilmidega puutus Tulk lapsena kokku saksa telekanalite kaudu. Just anime taasavastamine, mälestus lapsepõlves joonistamise nautimisest ning kihk millegi loova ja ühtaegu produktiivsega tegeleda innustasid mangakunstniku karjääri algust.

Film
VOCALOID IA (2016). 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 221)
„IA“ on virtuaalne artist, kes elab VOCALOIDi-nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusikaedetabeli tippu. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise. 2013. ja 2014. aastal oli IA kommentaatoriks Jaapani kõige vaadatuma motorallivõistlusel Super GT ning selle ametliku tunnuslaulu esitajaks. IA on esitanud ka laulu „Otsukimi Recital“, mis kõlas animes „Mekakucity Actors“. IA hääl on esindatud ka CD-l, mis tuli kaasa „Neon Genesis Evangelion“ manga viimase väljaandega. 2015. aasta juulis jõudis turule Playstation Vita mäng „IA/VT -COLORFUL-“ ning see jõudis mängude edetabelis 2. kohale. IA debüteeris Põhja-Ameerikas 2015. aasta juulis ANIME EXPO 2015 raames toimunud live-kontserdiga Los Angelese Nokia klubis. 2015. aasta septembris andis IA oma esimese soolokontserdi Jaapanis. Juba oktoobris esines tehishääl New Yorgi laval. Järgmisel kuul andis IA kontserdi Londonis 1500-pealise publiku ees. Alates 2016. aasta veebruarist on IA esimest live-kontserti Jaapanis voogedastatud animemessidel ja kinolinadel üle kogu maailma. 2018. aasta aprillis avab Jaapani Animatsiooni ja Elustiili Festivali suurejoonelise pauguga maailmakuulus tehishääl IA live-kontserdiga Tallinnas.

Kirjandustund
Murakami ja maailm. Murakami maailm 24. septembril kell 13.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 203)
Haruki Murakami (1949) on ilmselt kõige tuntum elusolev Jaapani kirjanik maailmas. Ka eesti lugejale on tuttavad nii tema autobiograafiliste sugemetega realistlikumad romaanid kui ka hilisemad, pisut fantastilisemad teosed. Sinna vahele ja ümber mahub aga veel palju muud. Muuhulgas on märkimisväärne tema balanseerimine Ida ja Lääne vahel – Läänes peetakse teda selgelt jaapani kirjanikuks, aga Jaapanis jälle liiga läänelikuks ja kergemeelseks, et jaapanlasi maailmakirjanduses tõeliselt esindada. Ehk võiks teda siis pidada sillaehitajaks, kes ühendab neid mõlemaid? Murakami maailma avab Kairi Jets.

Rollimängud
“Tüüpilise animedraama” rollimäng 23. septembril kell 16.00 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Tahad olla kangelane, kurikael, päästa maailma või seda hävitada? See kõik on sinu võimsuses. Seltskonnamäng, mille eesmärk on luua eepiline lugu täis põnevust ja huumorit. Gerli Carol Koppel
Artemis 24. septembril kell 11.30 ja 13.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 202)
Oled sa kunagi mõelnud, mis tunne on kapten Kirkil Enterprise’i sillal? Või Malcolm Reynoldsil Serenity pardal? Või siis ükskõik millisel kaptenil suvalisel kosmoselaeval? Nüüd on seda võimalik proovida kaptenisillasimulaatoril „Artemis“. Peale kapteni aga on vaja laevale ka relvastusohvitseri, navigaatorit, inseneri ning luure- ja sideohvitseri. Sedasi kuuekesi laeva juhtida on käkitegu ning iga meeskonnaliige saab oma ülesanded kiirelt selgeks. Vilumus nendega mängleva kergusega hakkama saada tuleb aga ajapikku. Mäng on mõeldud 6 mängijale. Ove Hillep, J.J Metsavana

Käeharjutusi
Kalligraafia 23. septembril kell 12.30 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kultuuri- ja kunstihuvilistel on võimalus kätt proovida ühe Jaapani vanima ja tuntuima kujutava kunsti haruga, milleks on jaapani kirjakunst. Töötuba juhendab Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano.
Kanzashi 23. septembril kell 17.45 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Kanzashi (ka hana kanzashi) on traditsiooniline jaapani kunstivorm. Teeme hooajalise (sügisese) kanzashi lille juukseklambri. Natalia Orshanskaya
Mangade töötuba 24. septembril kell 14.15 Hugo Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12, ruum 139)
Manga töötoas annab Eesti manga hobikunstnik kiire ülevaate sellest, mis manga on, ja kirjeldab oma koomiksite loomise protsessi. Töötoas saavad osalejad ka õppida kiirelt joonistama mangategelasi ja luua üks visand koomiksilehest. Juhendab Sander Tulk.

Muusikaõhtu
Traditsioon ja kaasaeg Jaapani muusikas koto ja kugo näitel 25. septembril 2017 kell 19.00 Domus Dorpatensises (Ülikooli 7/Raekoja plats 1, Tartu)
Vaatame üheskoos jaapani muusikakultuuri sügavustesse läbi näppepillide koto ja jaapani harfi kugo ajaloo ning nendel esitatava muusika kaudu ka tänasesse päeva. Kuidas iseloomustada jaapani muusikat? On see meile lähedane või kauge? Vähemasti mõned vastused nendele küsimustele saavad Lilian Langsepa loengu jooksul kuuldavaks ja nähtavaks.

Filmiõhtu
“Kirsipuu Yoko” 26. oktoobril kell 19.00 Genialistide klubis (Magasini 5, Tartu)
“Kirsipuu Yoko” (Yoko Sakura (陽光桜), 2015).
Inspireeriv tõestisündinud lugu väikese Jaapani linnakese keskkooliõpetaja eluaegsest ettevõtmisest luua esimene kunstlikult tolmlev hübriidkirsipuu, et täita lubadus, mille andis oma teise maailmasõtta suundunud armastatud õpilastele. Film on jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

Kogu kava http://animatsuri.eu/2017/.
Mõne aasta tagune nimestik “Jaapani kirjandus ja Jaapanist inspireeritud kirjandus“.

Tiina Sulg

„Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” peagi Cinamonis ja Ekraanis!

In raamatukava on 27/09/2016 at 18:04

miss-peregrines-home-movie-trailer-posterTim Burtoni käe all on valminud mõned mu  lemmikfilmidest, näiteks „Edward Käärkäsi”, „Ed Wood”, „Laibast pruut” ja „Suur kala” , kuid tõde tunnistades peab märkima, et  näiteks  Alice’i loos ja „Ahvide planeedis” olin üpris pettunud. Aga vaatama peaks „ Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” kindlasti minema, see on vaatamata sellele, et tegemist on uhiuue filmiga ja hindajaid pole veel palju, saanud imdb-s vaatajatelt väga  korraliku tulemuse 7.9 punkti.
Film on valminud Ransom Riggsi  samanimelise raamatu põhjal, mida saab meie raamatukogust eesti keeles ja inglise keeles . Olemas on ka raamatu järg „Tontide linn” , originaalis „Hollow City”  ja loomulikult loodame me kõik, et tõlgitakse ka 3. osa „Library of souls” .
Meie lugemissoovituste blogis tutvustab raamatut sellele blogile tavapärasest erinevas formaadis kooliõpilane Laura Nemvalts.

Raamatut kätte võttes vaatasin mina kõigepealt ära kõik pildid, need on tõepoolest ebatavalised!1-rmt

Sisust:
Jake (Asa Butterfield) saab oma armastatud vanaisa käest rea vihjeid mõistatuse juurde, mis ulatub mitmesse erinevasse maailma ja üle erinevate ajastute. Nii leiab poiss maagilise paiga, mis kannab nime “Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele”. Ent salapära ja hädaoht ainult kasvavad, kui ta õpib tundma selle koha asukaid ja nende erilisi võimeid… ja nende võimsaid vaenlasi. Pikkamööda hakkab Jake aru saama, et tema enda isiklik “ebaharilikkus” võib olla võtmeks, mille abil oma uued sõbrad päästa.

Cinamoni linastusajad leiate siit tontide-linn-teine-raamat-miss-peregrine-i-ebatavalistest-lastest
ja Ekraani omad siit. 3

Kaja Kleimann

„Must luik” esmaspäeval, 15. juunil kell 23.00 TV3s

In raamatukava on 14/06/2015 at 14:52

mustluik„Musta luige” (Black Swan, 2010) tutvustus: Nina (Natalie Portman) on New York City balletitrupi baleriin, kelle kogu elu kuulub tantsule. Ta elab koos oma eks-baleriinist ema Ericaga (Barbara Hershey), kes toetab oma tütre püüdlusi haiglase pühendumusega. Kui teatri kunstiline juht Thomas Leroy (Vincent Cassel) otsustab vabaneda priimabaleriinist Beth MacIntyre’st (Winona Ryder), et alustada uut hooaega ”Luikede järve” ning uue staariga, osutub tema esimeseks valikuks üllatuslikult just Nina. Aga tal on tõsine rivaal: San Franciscost saabunud uus tantsija Lily (Mila Kunis), kes suudab Leroyle kiiresti muljet avaldada. ”Luikede järv” nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist Valget Luike, ent samas sensuaalset ja pahelist Musta Luike. Nina sobib Valge Luige rolli ideaalselt, aga Lily on otsekui kehastunud Must Luik. Kahe baleriini rivaalitsemine muutub aga iseäralikuks sõpruseks, mille mõjul hakkab Nina uurima oma varjupoolt sellise innuga, et see ähvardab tüdruku hävitada.

mustluikposterSelle filmi kohta on väga raske sõnu seada, sest seda peab ise nägema ja tunnetama. Usun, et külmaks ei jää keegi, kuigi see pole just kerge film ning ei pruugi paljudele meeldida. Ometi annab see jõuliselt, hullumeelsuse piiril, edasi traditsioonilise hea ja kurja võitluse, seda nii tiheda baleriinide omavahelise konkurentsi kui ka oma sisemise võitluse tingimustes. Öeldakse, et tipus on tihti külm ja üksildane, kuid vahel võib see olla lausa hukutav… Kas kõik see higi, pisarad ja veri on alati väärt küünlaid tordil?

Seda parima naispeaosa Oscari ja Kuldgloobuse võitnud filmi tasub mitu korda (üle) vaadata, kuid kindlasti mitte konkreetselt balletimaalima tutvustava filmina, mille peale ka mina algul kinno seda vaatama läksin. Ühes oma intervjuus  ütles Eesti esibaleriin Age Oks, et kogu see film on suur fantaasia, nii need asjad ikka reaalselt teatris ei käi. Õnneks! Samas, olgu see meile kõigile meeldetuletuseks, et äärmused pole kunagi head ning seda ei tasu nõuda ka oma lastelt nagu filmis tehakse.

sininekõrbKui teleekraanil jääb film nägemata, siis vaata filmi raamatukogus kohalkasutusena.

Kui aga soovid teada saada, milline on esibaleriini elu tegelikult, siis leia muusikaosakonnast balletialast kirjandust või vaata Kaie Kõrbist dokumentaalfilmi „Sinine kõrb”.

Mõningaid filmiarvustusi blogides:
Südamelähedaselt;
Filmisahtel;
Malcolmi filmiblog.

Klaari Tamm

„Reis maakera südamesse” kolmapäeval, 10. juunil kell 21.30 Kanal 12-s

In raamatukava on 05/06/2015 at 12:51

journey_to_the_center_of_the_earth_3d_ver3Kui suvel üldse ennast teleka ette seada, siis tõenäoliselt just selliste kergete filmide vaatamiseks. Lennukas seiklus ”Reis maakera südamesse” on maailma esimene täispikk digitaalne 3D-mängufilm, mis paiskab vaataja otse sündmuste keskele. Filmi tegemiseks kasutati tehnika viimast sõna, samu kaameraid, mille abil valmib lavastaja James Cameroni 2009. aasta detsembris esilinastunud 3D-ulmeseiklus “Avatar”. Seiklusfilm näitab lugu teadlasest Trevor Andersonist (Brendan Fraser), kes satub koos oma vennapoja Seani ning nende kauni kohaliku teejuhi Hannah´ga tormi eest varjudes lõksu. Ainus pääsetee on liikuda üha sügavamale koopa sisemusse. Pärast pikka kukkumist leiavad nad end paigas, mis vastab täpselt kunagi Jules Verne´i samanimelises romaanis kirjeldatule! Suured lihasööjatest taimed, hiiglaslikud lendpiraajad ning

(left to right) Anita Briem stars as ÒHannahÓ, Josh Hutcherson stars as ÒSeanÓ and Brendan Fraser stars as ÒTrevorÓ in New Line CinemaÕs release of Eric BrevigÕs JOURNEY TO THE CENTER OF THE EARTH. PHOTOGRAPHS TO BE USED SOLELY FOR ADVERTISING, PROMOTION, PUBLICITY OR REVIEWS OF THIS SPECIFIC MOTION PICTURE AND TO REMAIN THE PROPERTY OF THE STUDIO. NOT FOR SALE OR REDISTRIBUTION.

hirmutavad dinosaurused. Maakera südames hoogustub aga vulkaaniline tegevus ning rändurid peavad leidma kiiresti pääsetee, sest aeg on otsa lõppemas.

Ilma filmi nägemata on muidugi raske öelda, kui palju sellel tegelikult Jules Verne’i romaaniga pistmist on (teejuhiks igatahes ei ole raamatus kaunis tütarlaps, vaid Hans). Filmi hinne imdb.com-is ei ole väga kõrge, 5.8 palli, aga väga vähe seda ka ei ole. Film on ka mõningatele auhindadele nomineeritud, võitis ainult muusika eest. Tunnustatud on näitlejaid ja nende ansamblimängu, eriti kiita on aga saanud Josh Hutcherson,  keda me kõige rohkem teame ilmselt Peeta osatäitjana „Näljamängude” triloogiast. 1992. aastal sündinud näitlejal on praeguseks kirjas 42 filmirolli, 19 nominatsiooni ja 14 erinevat auhinda. ostakodukas_130610083

Kardetavasti on kogu film siiski rohkem noorte vaatajate jaoks, kahtlane, kas täiskasvanutele see erilist huvi pakuks.

Raamat on raamatukogus täiesti olemas.

Kaja Kleimann