“Raudne mask” pühapäeval, 14. veebruaril kell 12.10 TV3-s

Kuna olen ajalooliste filmide fänn, siis sätin ennast pühapäeval teleka ette.

Ajaloos pole just palju saladusi, mis oleksid äratanud nii suurt huvi kui üks vang. Kurikuulsas Bastille´s oli tõesti olemas vang, riiklik kurjategija, kes suleti Louis XIV tahtel vangistusse ja suri 1703. aastal pärast 34 aastat kestnud vangipõlve, mille vältel ta olevat pidanud kõikjal kandma raudset maski. Keegi peale saladusliku vangi valvurite ei tohtinud talle läheneda ega teada, kes ta on või mille eest vangi pandud. Selline fakt pani nii rahva, ajaloolaste kui ka kirjanike kujutlusvõime tööle. Välja mõeldi kümneid seletusi, üks üllatavam kui teine, kõige kuulsam neist oli tees Louis XIV kaksikvennast, kes sarnanes monarhiga nagu kaks tilka vett. Üks uuemaid vandenõuteooriate on, et see vang oli Louis XIV bioloogiline isa.  Ka Alexandre Dumas sulest jätkusid kolme musketäri ja saladusliku vangi seiklused. Ajalooline kostüümidraama on täis ajastu riiklik-poliitiliste ja olude ehedaid steene.

“Raudne mask” (The Man in the Iron Mask, Inglismaa, USA, 1998) — Elu on kuulsad musketärid lahku viinud – Athos (John Malkovich) elab enda mõisas, Porthos (Gérard Depardieu) naudib elu mõnusid ja Aramis (Jeremy Irons) on pöördunud kiriku rüppe. D´Artagnanist (Gabriel Byrne) on saanud kuninglike musketäride ülemus. Prantsusmaal tuleb võimule karm troonipärija Louis XIV (Leonardo DiCaprio). Tema juhtimise all ootab tervet riiki kaos. Neljal musketäril tekib plaan asendada praegune kuningas vangis oleva nimetu mehega, kes kannab raudset maski.

Piia Tuule

 

“Krahv Monte Cristo” esmaspäeval, 24. septembril kell 22.00 TV 3-s

Alexandre Dumas’ romaanid haaravad kaasa ning annavad kuidagi muretul meelel võimaluse osa saada arvukatest intriigidest, põnevatest olukordadest ja seiklustest. “Krahv Monte Cristo”  tegevustik paigutub 19. sajandi esimese poole Prantsusmaale, aga ulatub ka Itaaliasse ja Vahemere saartele. Igati tubli ja aus meremees, Edmond Dantès, lavastatakse süüdi riigireetmises, nii lõpeb tema senine kenasti kulgev elu ning ta mõistetakse elu lõpuni vangi. Sealt saab ta peale neljateist aastat põgenema ja leiab hiiglasuure varanduse, misjärel saab temast kättemaksuhimuline krahv Monte Cristo.

Selle süžee põhjal on tehtud arvukalt filme, Kevin Reynoldsi lavastatud versioon jõudis ekraanile 2002. aastal.

Triin Põldver

“Kolm musketäri” Cinamonis

Alexandre Dumas’ romaanil põhinev seiklus “Kolm musketäri” jõuab kinolinale 3D-s.

Athos (Matthew Macfadyen), Porthos (Ray Stevenson) ja Aramis (Luke Evans) on Prantsusmaa kuninga kolm parimat musketäri, kes saavad jälile kardinali (Cristoph Waltz) kurikavalale plaanile trooni vallutada. Musketärid võtavad oma tiiva alla noore ja edasipüüdliku kangelase d’Artagnani (Logan Lerman). Vapper nelik peab nurjama salaplaani, mis ei ähvarda üksnes Prantsuse trooni, vaid tervet Euroopat.

Osades Logan Lerman (“Percy Jackson ja Välguvaras”), Milla Jovovich (“Resident Evil”), Matthew Macfadyen (“Robin Hood”), Ray Stevenson (“Thor”), Luke Evans (“Blitz”), Mads Mikkelsen (“007: Casino Royale”), Gabriella Wilde (“Doctor Who”), Til Schweiger (“Vääritud tõprad”), Juno Temple (“Pimeduse rüütli tagasitulek”), Orlando Bloom (“Kariibi mere piraadid”), Christoph Waltz (“Vääritud tõprad”) jt.

Lavastaja: Paul W.S. Anderson (“Resident Evil”, “Surmaralli”)

Treiler.
Linastuajad . 
“Kolmest musketärist” wikis.

Kolm musketäri ja D’Artagnan on õilsad prantsuse mõõgamehed, kes usuvad, et kõike saab lahendada ühe ausa duelliga. See on see vana lugu. Siin on musketärid Indiana Jonesid, kes ei kohku tagasi sadade teaduspärlite hävitamise eest, et ainult oma tasu saada. Jah, siin on D’Artagnan, Mileedi ja kaelakee, mis vaja tagasi saada, aga no mitte mingit mõtet stsenaariumi taga pole!

Võib-olla on asi minus, kes on nii harjunud kord aastas nägema klassikaks kujunenud vene „D’Artagnan ja kolme musketäri”. Film, mis tegi peaosalistest Mihhail Bojarskist (d’Artagnan), Igor Starõginist (Aramise), Venjamin Smehhovist (Athos) ja Valentin  Smirnitskist (Porthos) üleöö superstaarid ning Maksim Dunajevski lauludest superhitid või Kiefer Sutherland/Charlie Sheeni 1993. aasta varianti, D’Artagnan (Chris O’Donnell), Aramis (Charlie Sheen), Athos (Kiefer Sutherland) ja Porthos (Oliver Platt) kuid 2011. aasta uusversioon tundub esiteks ebavajalik ja teiseks väga väär. Lavastaja Paul W.S. Anderson on osanud armastatud tegelastega filmi kihva keerata.

Buckinghami Hertsog (Orlando Bloom) saabub Pariisi suure õhulaeva peal, mille ehitamiseks vajalikud joonised said musketärid Da Vinci jooniste varakambrist, mille nad lõksudest mööda pääsedes seejärel uputavad, et kõik ülejäänud saladused märja haua leiaks. Mileedi (Milla Jovovich ) laskub (Versailles?) palee katuselt „Võimatust missioonist” laenatud nöörikaadervärgiga. Porthos on aheldatud seinte külge, kuid ta tõmbab end toorest jõudu kasutades kiviseinte küljest end vabaks. Jaburdusi on „Kolmes musketäris” palju ja küll! Jah, ma mõitsan, et tegu on filmiga, mis peaks pakkuma meelelahutust rohkem, kui kainet mõistust, kuid meelt lahutav film võib ju olla ka loogiline ja muheda huumoriga, mitte kohutavalt ülepaisutatud. „Kolm musketäri” on film, mis üritab tabada „Kariibi mere piraatide” soont, kuid kannatab kangesti Johnny Deppi suguse karismaatilise näitleja ja stsenaariumi puudumisest. Ideid on erinevatest filmidest kokku varastatud. Lõpptulemuseks ongi paras sigrimigri.

Samas on olemasolevad näitlejad kindlasti üheks filmi vähestest plussidest. Jättes kõrvale Jovovichi ja Bloomi ning ka kardinal Richelieu rollis oleva Christoph Waltzi („Vääritud tõprad”), siis ei saa film uhkustada ühegi suure nimega. Matthew Macfadyen on Athos, Ray Stevenson Porthos ja Luke Evans Aramis. Lisage juurde veel Lorgan Lerman D’Artagnanina ja ongi koos korralike tundmatute punt, kes annavad endast parima, et Hollywoodi tõsiste tähtede seas kohta kinnitada. Nad annavad endast parima, kuid arvestades, kui kahemõõtmelised on nende tegelased, ei ole mõtet neist liialt palju loota!

Positiivsele poolele võib märkida veel, et mõned märulistseenid on väga hästi lavastatud, aga arvestades, et terve film näib koosnevat ühest märulist teise otsa, siis „mõned” on kindlasti liiga väike osa.

Sirje Suun

“Kirjutanud Dumas” kolmapäeval, 5. oktoobril kell 21.30 ja neljapäeval, 6. oktoobril kell 22.55 ETV2-s

Midagi mõnusat prantsuse kultuuri austajatele, eluloofilmide armastajatele, kostüümidraamalembeile, kirjanike töömeetodite huvilistele ja Gerard Depardieu fännidele – 2010. a. valminud Safiy Nebbou film “L’autre Dumas”. Kas Dumas kirjutas ikka kõik oma teosed ise?

Hea põhjus otsida raamaturiiulist üles “Krahv Monte-Cristo” ja “Kolm musketäri” (ja ka järjed “Kakskümmend aastat hiljem” ja “Kümme aastat hiljem”) ja lasta end heal seikluslool kaasa haarata. Või lugeda Arturo Peréz-Reverte romaani „Dumas’ klubi”, kus on ka vihjeid, et Dumas ei kirjutanud kõike päris ise.

“Dumas’ klubist” kirjutasin pikemalt siin.

Tiina Sulg

“Neli musketäri” pühapäeval, 21. märtsil Kanal 2-s kell 15.00

“Neli musketäri” on järjekordne ebaõnnestunud katse tuua ekraanile üht minu lapsepõlve lemmikraamatut – Alexandre Dumas vanema “Kolm musketäri”.

Loe raamatut: “Kolme musketäri” on ilmunud eesti keeles viis trükki (viimane 2008. a.) , lisaks on kolm varianti lühendatult lastele.

Lisainfo filmi kohta.
Film meie raamatukogus.

Tiina Sulg

“Raudne mask” laupäeval, 13. märtsil kell 21.05 Kanal 2-s

 “Raudne mask”  on Alexandre Dumas vanema raamatu “Kakskümmend aastat hiljem” põhjal valminud seiklusfilm vapratest musketäridest, kes peavad päästma Prantsusmaa kõige saladuslikuma vangi. Võimule on tulnud noor julm kuningas Louis XIV (Leonardo DiCaprio), kes hoolib vaid rikkusest ja armuseiklustest. Musketäridel tekib üliohtlik plaan asendada türann saladusliku nimetu vangiga, kes kannab kuninga käsul igavesti raudset maski, et ükski hingeline tema nägu ei näeks.

Kui Gerard Depardieu ainult nomineeriti Euroopa filmiauhidade jagamisel Porthose osa eest, siis Leonardo DiCaprio Kuldvaarika halvima ekraanipaari kujutamise eest ka pälvis.

Loe filmi kohta IMDBst
Loe raamatut eesti keeles
Loe raamtut  inglise keeles
Meil on ka Austraalia animafilm

Kaja Kleimann