Raamatukava

Posts Tagged ‘Ameerika Ühendriigid’

“Avastamata arvud” laupäeval, 13. juunil kell 23.30 TV3-s

In raamatukava on 11/06/2020 at 16:35

Tõestisündinud lool põhinev film, mis räägib kolmest vapustavast naisest, kes tõusid NASA karjääriredelil hüppeliselt, kuna nad lahendasid kosmoselendude suurima probleemi: kuidas turvaliselt õhku tõusta ning  Maale naasta. Ületades kõik raskused, suutsid Dorothy Vaughan, Mary Jackson ja Katherine Johnson teha tõeks midagi ennenägematut ning kirjutada end mitte ainult USA, vaid kogu maailma ajalukku.

Kas tänapäeval suudab keegi ette kujutada, et need naised mitte ei töötanud arvutiga, vaid töötasid arvutina. Kosmoseajastu alguses tehti kõik arvutused käsitsi! Kui NASA juba hakkas arvuteid kasutama, teatas kosmonaut John Glenn, et ta usub neid alles pärast seda, kui Katherine Johnson arvutused üle kontrollib.
Vaatajatelt filmile antud hinne on 7.8 , see on võitnud hulga auhindu ja nomineeritud veel rohkematele, sh kolmele Oscarile. Film on valminud samanimelise raamatu ainetel, raamatu autori Margot Lee Shetterly isa oli NASA teadlane, kes töötas koos raamatu peategelastega. Raamatut lugedes saab ilmselt hoopis teistsuguse (ja suurema) pildi, sest nagu kirjanik isegi möönab, saab ta aru, et filmi ei saa teha kolmesaja tegelasega, kes kõik sama asja heaks töötavad, kuid film peaks olema väga inspireeriv vaatamine.

Raamatut saab lugeda vaid võrguteavikuna Tallinna Keskraamatukogus.

Väike sissejuhatus kolme naise elulugudesse:
Dorothy Vaughan (1910-2008) oli esimene afroameeriklanna, kes saavutas juhtiva koha NASA-s. Alustas ta oma tööd NACA-s (National Advisory Committee for Aeronautics) 1943. aastal, hiljem juhtis West Computersi nimelist üksust Langley uurimiskeskuses. Teise maailmasõja ajal läks armeesse nii palju mehi, et oldi sunnitud tööle võtma ka naismatemaatikuid, isegi mustanahalisi, nemad asusid kompleksi lääne- ja valged idaosas, sellest ka nimi. Kui 1935. aastal oli uurimiskeskuses tööl 5 naist, siis 1946. aastaks oli naissoost inimarvuteid juba umbes 400. Neile anti teine ametinimetus ja maksti samaväärse töö eest peaaegu kaks korda vähem kui meestele. Dorothy Vaughan töötas Langelys 1948-1971, kuni pensionileminekuni. Postuumselt anti talle 2019. aastal Kongressi kuldmedal ja tema nimi anti ühele Kuu kraatrile. Tal oli kuus last.
Mary Jackson (1921-2005) alustas samas osakonnas, temast sai 1958. aastal esimene afroameeriklannast insener NASAs ja 2019 sai ta samuti Kongressi kuldmedali. Kahe lapse ema.
Katherine Johnson (1918-2020) alustas 1953. aastal samuti inimarvutina lennuandmete analüüsimisel, kuid pärast seda kui ta oli teises (meeste) osakonnas ajutiselt abiks olnud ja oma analüütilise geomeetria oskusega muljet avaldanud, „unustati” ta vanale tööle tagasi saata. 1958-1986 töötas ta NASAs, arvutades lennutrajektoore erinevatele lendudele. Tema arvutatud on Ameerika esimene mehitatud kosmoselend 1961. aastal, samuti Apollo 11, Apollo 13 jt.  2019. a sai ta Kongressi kuldmedali. Tal oli kolm last. Filmi tutvustuse kohaselt on põhirõhk just tema tegelaskujul. Ta lahkus meie hulgast tänavu talvel 101 aasta vanuselt.

Lisaks võiks ju lugeda ka eesti tublidest naistest – näiteks Ene Ergmast on kirjutatud raamat “Kosmosemutt”.

Kaja Kleimann

“Mängumuutja” reedel, 31. oktoobril kell 21:40 ja pühapäeval, 2. novembril kell 13:00 ETV-s

In raamatukava on 01/11/2014 at 17:50

Värskendav film kõigile valimisealistele, eriti neile, kes on Game_Change_2012_postersahkerdamisest ja räpastest mängudest tülpinud ning arvavad, et poliitika on rahvast kaugenenud. Iga poliitiku elus jõuab kätte aeg, vähemalt demokraatlikes riikides, kus ta mõistab iga inimese väärtust – nimelt valimistel. Vaataja ette tuuakse maailma suurima show telgitagused. Ameerika Ühendriikide 2008. aasta presidendivalimiste eel olid inimesed väsinud Bushi pikast valitsusajast ja liberaalselt meelestatud. Rahva tunnetel surfates, staarkandidaadi Barack Obama juhtimisel ning sotsiaalmeedia kanalitest viimast võttes, sai demokraatide kampaaniast võimas edulugu. Obama kogus Facebookis üle 2 miljoni toetaja, 100 000 jüngrit Twitteris ja tema kampaania materjale vaadati Youtube’i vahendusel kokku üle 14,5 miljoni tunni.

Kuid hoopis kaotajate meeleheitlikest otsustest hukule määratudGame_change_book_cover lahingus räägib meie tragikoomiline film. Vabariiklaste leer valis John McCaini kõrvale asepresidendi kandidaadiks laiemale üldsusele peaaegu tundmatu ja veel mustamata nimega Alaska senaator Sarah Palini. Karismaatilise naisfiguuri mõjul püüti võita õrnema soo esindajate hääli, mis on omavahel öeldes väga nutikas käik, arvestades naiste suuremat osakaalu valimisealises elanikkonnas ja soovi leida esindaja huvigrupi hulgast (Obama toetus mustanahaliste valijate seas oli 95%). Kuidas sai trumbist vabariiklaste käes Poti-Leenu ja mitu palli ta omade väravasse lõi.. vaatame telekast.

 

Film on tehtud politoloogide John Heilemanni ja Mark Halperini raamatu “Game Change: Obama and the Clintons, McCain and Palin, and the Race of a Lifetime” kolmanda osa põhjal. Raamatukogus seda kahjuks saadaval ei ole. Huvilised võivad edasi liigelda IMDb-sse või Wikipediasse.

Sander Kaasik

„Ameerika nuhkimisühendriigid“ esmaspäeval, 13. oktoobril kell 22.10 ja teisipäeval, 14. oktoobril kell 13.55 ETV-s

In raamatukava on 13/10/2014 at 08:51

anuMa ei tea, kui palju poliitilise olukorra huvilisi meie lugejate hulgas on, aga isegi kui neid on ainult üks, soovitan ma esmaspäeval peale „Välisilma“ ETV kanali vaatamist jätkata. Dokumentaalfilmidele tuleks alati läheneda teatava skepsisega, kuigi nendelt nõutakse žanrimääratluse järgi täielikku neutraalsust ja mitte-sekkuvat lähenemist lahatavasse materjali, siis võivad paljud vandenõuteooriaid pooldavad hundid end siiski dokumentaal-lammaste hulka ära peita. „Välisilma“ dokkide puhul ma seda eriti märganud pole, sest tegemist on Eesti Rahvusringhäälingu saatega, aga ettevaatust ei tasuks ikkagi varakult voodisse saata.

Riik, kus ajalehepoisist saab miljonär ja teletähest koristaja, kuulutab end tervele maailmale ikka veel, kui vabade inimeste maa. 2001. aasta traagiliste sündmuste tagajärjel hakkas aga see kuvand muutuma, ning viimase löögi makku andis (kuri-)kuulus Edward Snowden, kes paljastas ameeriklastele endile ning teistele planeedi Maa kodanikele, mis toimub tegelikult Vaba Maa tagatubades. Reaalsus on kurb, sest iga valitsus nuhib suuremal või vähemal määral oma elanike järele. Meie ainukeseks võimaluseks privaatsuse kaitsmisel on kustutada oma Facebooki konto, lülitada mobiil välja, eemaldada aku, mis asetada koos pangakaardi ja isikut tõendava dokumendiga happevanni, pakkida naine ja lapsed autosse, ning kolida metsa. Või siis leppida ja elada sellises tegelikkuses, kus teatavad valitsusorganid teavad sinu kõige tumedamaid saladusi (mäletad seda reede öist koogiga maiustamist!) ja helgemaid unistusi (sellise kaaluga sinust enam küll priimabaleriini ei saa!).

Tartu Linnaraamatukogus leiab antud teemal lisalugemist või siis põhjalikumaid käsitlusi küll. Kindlasti on lähiaastatel oodata ka uusi asjakohaseid kirjatükke. Pöörduge oma koduraamatukogu lemmikraamatukoguhoidja poole, kes juhatab teid kindlasti õige riiulini, kui ta just ise nuhk ei ole…

Liis Pallon