Minu noorusajal oli Tarkovski kultusautor ja tundub, et suur osa kultust on säilinud tänapäevani. Tema kui looja teele veeretati nõukogude ajal takistusi üksteise järel ja kodumaal sai tema filme näha sageli hiljem kui mujal maailmas, näiteks „Peegel” sai osaleda Cannes´i festivalil, kuid mitte Moskva filmifestivalil ja selle näitamisõigused müüdi väga suure raha eest välismaale, kus see kujunes kassahitiks.
Kultuuriportaal soovitab aja maha võtta ja vaadata 2019. aastal valminud dokfilmi “Andrei Tarkovski. Film kui palve”, mis kõnnib koos režissööri endaga läbi tema karjääri, ent tegeleb samal ajal ka palju suuremate ja keerulisemate küsimustega. Andrei Tarkovskist on üsna mitmeid dokfilme, selle on teinud režisööri poeg Andrei Tarkovski, kes on varem osalenud oma isast tehtud filmides „Auf der Suche nach der verlorenen Zeit. Andrej Tarkowskijs Exil und Tod” (1988) ja „Andrey Tarkovskiy. Vospominanie” (1996)
Meie raamatukogus on teema juurde nii filme kui raamatuid: muusikaosakonna
st leiate Ella Agranovskaja dokfilmid
“Tarkovski. Eesti süžee” ja „Tarkovski. Ristumised” ning Tarkovski mängufilmid „Ohverdus” (videokassetil)„Peegel”, ´”Ivani lapsepõlv”, „Solaris”, „Andrei Rubljov” ja Stalker”.
Mullu ilmus Arvo Iho koostatud (foto)raamat „Stalkeri võtted Eestis = Съемки “Сталкера” в Эстонии = Shooting of Stalker in Estonia”.
Lugeda saab mitmes keeles -näiteks režissööri ja tema isa, poeet Arseni Tarkovskit käsitlevat raamatut „Тарковские : отец и сын в зеркале судьбы” , raamatuid “Kummardus Andrei Tarkovskile” , mis sisaldab vene keelest tõlgitud tekste kinoajakirjadest ja Tarkovskist kirjutatud raamatutest, Tatjana Elmanovitši juba 1980. aastal ilmunud „Ajapeeglit” ning filmimehe enda päevikut „Time within time : the diaries, 1970-1986”
Kaja Kleimann
Grigori Kozintsevi „Kuningas Leari“ (1971) loetakse parimate Shakespeare’i ekraniseeringute hulka kuuluvaks. Järvet valiti filmi peaosatäitjaks pärast aasta kestnud peaosatäitja otsinguid, kusjuures esialgu ei toetanud režissööri ootamatut valikut eriti keegi. Filmi saatis menu nii Nõukogude Liidus kui välismaal ja Jüri Järvet sai 1972. aasta Teherani filmifestivalil parima meesnäitleja preemia. Tema ebatavaline Lear sai paljudele avastuseks, sest paljud ei osanud arvatagi, et selles kõhetus ja omapärase välimusega tegelases peitub nii palju kuninglikku võimu ja inimlikku meeleheidet. Pärast võtteid kirjutas Kozintsev, et tal pole olnud kunagi varem olnud võimalust töötada nii suurepärase artistiga.
Andrei Tarkovski kutsus Järveti „Solarisesse“ (1971) Kozintsevi soovitusel. „Sain Järvetiga kokku,“ kirjutas Tarkovski Kozintsevile, „ning leidsin, et näitlejana on ta lihtsalt geniaalne.“ Hollywoodi kosmoseseiklustele vastulausena mõeldud „Solaris“ võitis 1972. aasta Cannes’i filmifestivalil žürii eripreemia ning sellest sai kinolegend, mis pole siiani hääbunud. Metafüüsilisi ja inimlikke küsimusi tõstatav film püsib ulmefilmide tippude seas väärikal kohal ja nii mõnegi jaoks on tegemist žanri parima filmiga üldse. Teisi, vastupidi, segavad selle aeglane kulg ja teravad tunnetuslikud dilemmad. Ent igal juhul on „Solaris“ on tõenäoliselt legendaarseim film, milles mõni eesti näitleja on mänginud. Küllap leidub inimesi, kelle jaoks Eesti ongi maa, kust pärineb Tarkovski “Solarises” mänginud Jüri Järvet. Kui nad muidugi Järveti Eesti-päritolu üldse teavad.
Kui Veljo Käsperi „Viini postmark“ 1967. aastal ekraanile tuli, hinnati seda tänases vaates ebaõiglaselt karmilt. Filmi sünnis oli oluline osa Jüri Järveti rollil samanimelises menukas näidendis, ent kuna film lavaversioonist erines, peeti tulemust ebaõnnestumiseks. Aeg on hinnanguid muutnud ja tänaseks kuulub „Viini postmark“ kindlalt eesti komöödiafilmide klassikasse. Film mugandumisest ja konformsusest ühiskonnas, kus inimesi ideaalis taheti tiražeerida nagu šablooni järgi kaste, kõnetab huvilisi ka nüüd. Ühiskonnakriitikast rohkemgi on aga vaatajaid ilmselt köitnud filmi suurepärased näitlejatööd ja vaimukad detailid. Režissöör Veljo Käsper ütles peaosatäitja kohta: „Jüri Järvetit võib kahtlemata nimetada maailmaklassi kuuluvaks näitlejaks. Ta tunneb suurepäraselt oma võimeid ja töötab väsimatult selleks, et end absoluutsesse häälestusse viia. Selline “häälestus” ongi tema kui näitleja suurvorm”.
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 