Raamatukava

Posts Tagged ‘animafilm’

“Minu naaber Totoro” laupäeval, 23. mail ETV2s kell 17.00

In raamatukava on 22/05/2020 at 18:09

“Minu naaber Totoro” (Tonari no Totoro, Jaapan, 1988)

Minu naaber Totoro on igati õigustatult nimetatud üheks helgemaks ja ilusamaks animatsiooniks läbi aegade. Ja isegi kui ei oleks, siis mina arvaks ikka nii! Kuigi ma nägin Totorot esmakordselt juba täiskasvanuna, vallutas see väga kiiresti mu südame ja tõusis lemmik filmide hulka. “Minu naaber Totoro” on film, mis avas minu jaoks ukse Hayao Miyazaki maagilisse maailma ning ma olen selle legendaarse animaatori loomingu austaja juba mitu aastat.

Ülikooli professorist isa kolib koos kahe tütre, vanema Stasuki ja noorema Meiga, pisikesse majja suure künka kõrvale. Suure künka otsas kasvab hiiglaslik puu ja selles pühakohas elab Totoro. Totoro ei ole küll selle suure pehme karvakera päris nimi, lihtsalt õdedest noorem ei saa päris hakkama “troll” ütlemisega — nii sünnibki Totoro. Ja nii see pere elab seal rohelusest ümbritsetud maailmas. Juhtub küll seiklusi, aga eelkõige on tegu rahuliku kulgemise ja looduse ilu imetlemisega. Minu jaoks tähendab Totoro eelkõige rahu ja lõõgastumist.

Muidugi, nagu iga teise Miyazaki filmiga, kaasneb ka Totoroga hulgaliselt filosofeerimist ja teooriaid. Enamasti püütakse ikka välja lugeda animatsiooni sügavamat tähendust, leida autori tõelist sõnumit. Mina ennast sellega ei vaeva, sõnumit ei otsi ja vaatan seda filmi ikka ja ainult Totoro pärast. Totorot on võimalik ka Tartus kohata, vähemalt mõni aeg tagasi meeldis talle tervitada Elektriteatri külalisi!

Totoro loost on ka raamatu versioon, küll inglise keeles, aga ikkagi :)

Treiler:

Irina Möldre

“Nõialuud ja kõik muud” reedel, 1. mail kell 18.20 ETV2-s

In raamatukava on 29/04/2020 at 20:12

Tutvustus telekavas: Kui nõid ja tema kass luua seljas läbi tormise taeva tuhisevad, puhub tuul kõigepealt minema nõia mütsi, siis juuksepaela ning lõpuks võlukepi. Õnneks aitavad vastutulelikud loomad nõial kaotatud asjad üles leida. Vastutasuks paluvad nad luba luuale elama asuda. Muinasjutuloo jutustab Maria Annus.

Volbripäeval ja sellele eelneval ööl on sobilik üle vaadata kogu oma kodune nõiavarustus: kostüüm, kübar, luud, võlukepp ning muidugi vastav kirjandus. Kõige esimesena tuleb pähe saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri “Väike nõid”, millest on valminud vahva samanimeline etendus koos legendaarse lauluga “Nõia elu”. Vähemalt sama lõbus ja õpetlik on inglise lastekirjaniku Julia Donaldsoni raamat “Nõialuud”, mis ongi 1. mail linastuva animatsiooni aluseks. Värssjutt sõprusest ning headusest, mille on tõlkinud meie enda armastatud lastekirjanik Leelo Tungal.

Sellega kindlasti nii-öelda kohustuslike raamatute nimekiri nõidadele ei lõpe, eesti lastekirjanduses leiab veel mitmeid põnevaid tegelasi nagu Kristiina Kassi nõianeiu Nöbinina, Edgar Valteri Iika, Aino Perviku Kunksmoor või Siiri Laidla raamatukogunõid Rosaalie jne. Kes on Sinu lemmiknõid? Mõni nimetatutest või hoopis keegi teine maagiline olend? Ohutut lendu volbriööl, kallid nõiad, mis muud …

“Nõia elu” Marko Matvere esituses:

Klaari Tamm

„Sipsik” kinodes

In raamatukava on 03/03/2020 at 16:07

Kaua oodatud ning üllatavalt palju kriitikat saanud uus animafilm „Sipsik” on lõpuks jõudnud kinolinale. „Kellele ma ei meeldiks, ma olen ju Sipsik!” hüüab Sipsik filmis.

Erinevate arvustuste ning kommentaaride põhjal on üllatavalt paljud siiski arvamusel, et neile SEE SIPSIK ei meeldi. ERR-i toimetaja Mirjam Mäekivi arvab lausa, et Sipsik on tapetud. Õnneks lapsed kinosaalis on teisel arvamusel. Kohe esimesest kaadrist alates hõiskavad nad rõõmsalt Sipsiku nime ning laulavad usinasti laule kaasa. Kui aus olla, siis oli ka minu jaoks kõige kaasakiskuvam Ewert Sundja ja Liina Sumera muusik , mis elab kindlasti üle igasuguse kriitika filmi kohta ning jääb laste suudel kõlama aastakümneteks (loodetavasti tuleb peagi välja ka filmimuusika plaat). Teine eriliselt nauditav osa on filmi visuaalne pool, mida ilmestavad Edgar Valteri 1960.-1970. aastate stiilis joonistused. Nimelt valisid filmitegijad kunstniku varasema perioodi illustratsioonid eeskujuks „Sipsiku” filmi kujundamisel, et vastanduda tänapäevasele ülimalt elutruule animafilmile. Kui huvitab täpsemalt, kuidas sündis film ning kes kõik selles kaasa lõid, siis tasub ERRi portaalist järele vaadata saadet „Sipsiku lugu”.

Tagasi tulles SELLE SIPSIKU juurde, siis ei tasu heituda, et filmis pole täpselt need samad lood, mis meelde jäänud Eno Raua raamatust „Sipsik”, vaid tasub hoopis rõõmu tunda, et üks armastatud kodumaine lastekirjanduse tegelane tegutseb laste rõõmuks nüüd ka kinolinal, mida saadavad kummitama jäävalt vahvad laulud.

Sipsiku laul:

Klaari Tamm

„Tüdruk, kes muutis ilma“ esmaspäeval, 30. detsembril kell 17 Cinamonis

In raamatukava on 29/12/2019 at 22:39

Kuna ilma teema on hetkel äärmiselt aktuaalne, siis on sellise anime jaoks just õige aeg.

Filmi treiler:

Autori teistegi teoste kohta leiab rohkem infot siit.

IMDB link.

“Tüdruk, kes muutis ilma” (“Weathering with You”) on Jaapani praeguse aja kõige hinnatuima lavastaja Makoto Shinkai (“Your Name”, “Children Who Chase Lost Voices”) kõige uuem, rekordeid purustav film, mille Jaapan esitas Oscaritele Parima rahvusvahelise filmi kategoorias. Viimati sai sellise au osaliseks 1997. aastal samamoodi ökoloogilistele probleemidele vihjav Hayao Mizazaki film „Printsess Mononoke.“

Film räägib poisist nimega Hodoka, kes jookseb kodust minema ning leiab ennast varsti keset vihmaperioodi olevast Tokyost. Suurlinnas tutvub ta Hinaga, noore tüdrukuga, kellel tundub olevat võime muuta ilma. Looduse käiku muutmine ei tule aga ilma tagajärgedeta ning noored peavad oma seikluste käigus aru saama, kuidas loodusega harmoonias elada.

See film on lisaks visuaalselt imeilusale ja suurepärasele loole ka väga aktuaalne allegooria kliimasoojenemise teemal ning näitab, kuidas inimene oma tegevusega kliimat mõjutab ning millised tagajärjed võivad sellel olla. Filmi peetakse õigustatult üheks selle aasta parimaks filmiks üldse.

Mõned raamatusoovitused kliimaga seoses:

Seili Ülper

Jõulukava VI — 28. detsember (“Eia jõulud Tondikakul”, “Tuhkatriinulugu” ja “Lotte ja kadunud lohed”)

In raamatukava on 26/12/2019 at 00:17

“Eia jõulud Tondikakul” TV3 28.12.2019 kell 10.00

Tutvustus: “Eia jõulud Tondikakul” on seiklusrikas laste jõulufilm 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku viima kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Miks jäi silma?: Kui teised vaatasid eelmisel aastal seda filmi, olin mina kodus ja vaatasin „Visa hinge”. Ma lihtsalt ei tahtnud seda kinno vaatama minna ja vältisin igasuguseid kutseid ja meelitusi, mis mind sinna saaksid vedada. Nüüd on aasta möödas ja võiks vist isegi vaadata. Pealegi ilmus just Anu Auna raamat „Eia seiklus Tondikakul” ning seda on kindel plaan lugeda. Kindlasti on paljudele see raamat, nagu ka film eelmisel aastal, osa jõuluaegsest tegevuskavast.

“Tuhkatriinulugu” TV3 28.12.2019 kell 16.15

Tutvustus: Danielle (Drew Barrymore) on tüdruk, kellel on lisaks võluvale välimusele õlgadel tark pea. Ta ei ole sedasorti piiga, kes istuks vaikselt oma toas, oodates valgel hobusel saabuvat printsi. Danielle on otsekohene tegutseja ning nende esimesel kohtumisel Henryga (Dougray Scott) viskab tüdruk kuningliku troonipärija õunaga sadulast. Nagu arvata võib, soojenevad nende suhted kiiresti. Kasutütre õnnest ei oska aga rõõmu tunda õel võõrasema (Anjelica Huston), kes laseb Danielle´il teha kõige räpasemaid töid, hoides samal ajal oma tütreid väikseimate pingutuste eest. Pealegi loodab ta, et printsi väljavalituks saab hoopis ta ärahellitatud tütreke Marguerite (Megan Dodds).

Miks jäi silma?: See on mu lemmik Tuhkatriinu ekraniseering ja ma vaatan seda alati! Väga kaunis film, mis püüab muinaslugu ja selle tegelasi siduda ajalooliste sündmuste ja isikutega, ning, mis üsna hästi õnnestub. Tõesti, kui üldse mingit Tuhkatriinu versiooni vaadata, siis ikka just seda!

“Lotte ja kadunud lohed” ETV 28.12.2019 kell 18.40

Tutvustus: Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla saabuvad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel, mille peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata ja neid ootavad ees põnevad ning ootamatud seiklused.

Miks jäi silma?: Kõik need Lotted on minust kuidagi mööda hiilinud. Ei ole ma neid lugenud ega vaadanud, aga tahaks! Jõulude ajal on telekas palju, mida vaadata, aga kui midagi üldse, siis kindlasti sekka võtta ka mõni multikas. Eriti tore, kui see multikas on tuttav ja kodumaine. Eks minagi püüan nende jõulude ajal Lottele lõpuks pihta saada.

Irina Möldre

“Rango” laupäeval, 2. juunil kell 19.30 ja pühapäeval, 3. juunil kell 10.00 TV3s

In raamatukava on 28/05/2018 at 12:52

Ma filmi näinud ei ole, aga mul tuli seda pealkirja nähes silme ette üks jabur fännivideo Les Piresi laulule “Совы нежные”, selline asi siis:

Ja hakkasin edasi uurima, et jah, stsenaristi John Logani nimega kaanel on “Rango” raamatuid ilmunud päris mitu, kas need on olnud enne või pärast filmi, niikaugele ma uurimisega ei jõudnud, samuti mitte sellega, kas see John Logani luulekogu, mis on praegu Tartu Ülikooli raamatukogus remondi ajaks pakitud, on just selle mehe oma, küll aga sain ma jälile, et John Logan on andekas ja auhinnatud stsenarist ja näitekirjanik, niiet see nimi tasuks endale meelde jätta  küll.

Eeldatavalt on see paartund teleka ees üsna lõbusalt veedetav, tutvustus räägib nii: Kameeleon nimega Rango, kes unistab elust vesternikangelasena, satub pärast autoavariid Pori-nimelisse väikelinna, mida kimbutavad bandiidid. Nüüd peab ta end kokku võttes saama reaalses elus just selliseks tegelaseks, kes ta on alati oma unistustes olnud. Rango on üks omanäolise huumorimeelega animakomöödia, mille lavastajaks Gore Verbinski ning mille tegelased hakkavad rääkima ka sulaselges eesti keeles. Dublaaži lavastajaks on Peeter Urbla, eestikeelses versioonis annavad tegelaskujudele oma hääled Märt Avandi, Elina Pähklimägi, Mati Palm, Egon Nuter, Indrek Ojari, Tõnu Aav, Aleksander Eelmaa, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Raivo E. Tamm, Väino Aren, Andres Ots jt.

Miskipärast tuli seda tutvustust lugedes Cervantes ja “Don Quijote” meelde, no vaadake siis, kas see paralleel filmi ka jõudis.

Tiina Sulg

„Peeter Pikk-kõrv” kinodes Cinamon, Ekraan ja Apollo

In raamatukava on 16/04/2018 at 16:42

 

Filmitutvustus. Põlvkondi lugejaid võlunud üleannetu ja seiklusjanuline kangelane Peeter Pikk-kõrv on sel korral peaosatäitja omaenda särtsakas tänapäevases komöödias. Peetri vaen hr McGregoriga (Domnhall Gleeson) jõuab filmis uuele tasemele, kui nad asuvad konkureerima naabermajas elava südamliku loomaarmastaja (Rose Byrne) tunnete pärast.

Tõesti, Beatrix Potter avaldas loo üleannetust jänesepoisist Peterist (ehk eestipäraselt Peetrist) juba 1901. aastal ning esmalt lausa oma säästude eest. Kaunite illustratsioonidega õpetlik lugu muutus ruttu nii populaarseks, et aasta hiljem kirjastuses ilmunud 8000 eksemplari müüdi ära enne, kui need poodi jõudsid. Beatrix Potter kujunemisest kirjanikuks on 2006. aastal tehtud ka mängufilm „Miss Potter”  Renée Zellwegeriga peaosas, mida saab vaatamiseks laenata raamatukogust.

Kes ootab ka hetkel kinodes jooksvast filmist sooja ja armast lugu, siis peab kahjuks pettuma. Edasi on antud küll olulised teemad nagu sõprus, üksteisest hoolimine ning elamine loodusega kooskõlas, kuid kõik see on, nagu ka ametlikus filmitutvustuses kirjas, tänapäevase särtsaka komöödia võtmes. Puudu ei ole rohketest sõuelementidest nagu jalaga tagumikku naljad, plahvatused ning mitmed teised täiskasvanute komöödiadest tuttavad klišeed.

Õnneks ei pea siiski ka klassikalise Peeter Pikk-kõrva lugude austajad pettuma, sest eestis keeles ilmus sel aastal äsja uus raamat — „Peeter Pikk-kõrv. Kaunid lood”. Seal on lisaks nimitegelasele veel originaalillustratsioonidega lood tema sugulastest ja sõpradest Benjamin Nudisabast, Tupsu-jänkukesest ja proua Tilluhiirest. Raamatukogus on olemas ka varasemad eestikeelsed lood Peeter Pikk-kõrvast, Benjamin Nudisabast ning Orav Käbikäpast. Lisaks on võimalik neid toredaid lugusid lugeda ka inglise kui ka vene keeles. Kui kõigest selleks väheseks jääb, siis saab ETV2-s vaadata filmiga samanimelist animasarja, mis kannab oluliselt rohkem orginaalteosega sarnaseid väärtusi kui hetkel kinodes jooksev täispikk animafilm.

Klaari Tamm

JAFF ehk Jaapani Animatsiooni Filmifestival Cinamonis 25. aprillist 1. maini

In raamatukava on 24/04/2017 at 11:43

Jaapani animatsiooni ja elustiili filmifestival JAFF on iga-aastane festival, mis toob Tallinna, Tartu, Pärnu ja seekord ka Narva kinodesse värskeid animatsiooni-, mängu- ning dokumentaalfilme Jaapanist. Sellel aastal toimub festival juba 11. korda, 21. aprillist 1. maini ning Tartus on Jaffi filme võimalik vaadata Cinamonis 25. aprillist 1. maini.


Teisipäeval, 25. aprillil „Unustatud häälte püüdjad”. Makoto Shinkai värskeim animafilm on jutustus tüdrukust Asunast, kes võtab ette pika teekonna, et jätta hüvasti oma isaga.

Kolmapäeval, 26. aprillil „Pilvede taga”. Jaapani on enda vahel ära jaganud USA ja NSVL. Aomori prefektuuris, Ameerika kontrolli all olevas tsoonis kasvavad kaks poissi Hiroki ja Takuja. Mõlemaid poisse köidab NSVL’i okupeeritud saarel olev hirmuäratav Tornning nad ehitavad salaja lennuki, millega loodavad ühel päeval lennata Tornini.

Neljapäeval, 27. aprillil „Eva aeg”. Ühel päeval avastab Rikuo, et tema kodune android Sammy on hakkanud tegutsema isepäi. Roboti tegevuslogides avastab mees imeliku kirje „Kas te naudite aega Evaga?“. Rikuo otsustab koos oma sõbra Masakiga androidi jälitada ning üsna pea avastavad nad eriskummalise kohviku „Eva aeg“.

Reedel, 28. aprillil „Hing anumas 2: Süütus”. Kultusliku animefilmi „Hing anumas“ loonud Mamoru Oshii teine suurejooneline teos on jätkuks 1995. aastal ilmunud filmile. Käes on aasta 2032. Jaapani politsei 9. osakond uurib hulluks minevate gynoidide (lõbunaistest robotid) juhtumit.

Laupäeval, 29. aprillil „IA. Party A Go-Go”. „IA“ on virtuaalne artist, mis elab VOCALOID nimelises programmis. IA teosed „IA – Aria on the Planetes“ ja „IA Rocks – Aria on the the Planetes“ on jõudnud Jaapani muusika edetabeli tipus. Videod IA osalusega on kogunud üle 100 miljoni vaatamise.

Pühapäeval, 30. aprillil „Surmavihik: Valgusta uut maailma”. Surmavihiku traagilistest sündmustest on möödunud 10 aastat. Korraga niidab surm börsimaaklereid igas maailmanurgas: Wall Street’il, Londonis ja Moskvas. Need sündmused viitavad sellele, et keegi on taas avanud Surmavihiku.

Esmaspäeval, 1. mail „Punane kilpkonn”. Prantsuse multifilmikunstnike ja legendaarse Jaapani animatsioonistuudio Ghibli koostööna valminud õpetliku sisuga film, mida saatis mulluse Cannes’i filmifestivalil erakordne edu. Lugu on asustamata saarele jäänud merehädalisest, kes on kaotanud igasuguse lootuse kuni ilmub välja hiiglaslik punane kilpkonn, kes muudab meremehe elu.

Lugemissoovituseks sobivad siia juurde loomulikult mangad, mida ka pisut meie raamatukogus saadaval. Eesti keeles küll mangasid eriti pakkuda pole, esimese hooga meenus kohe „Amulett”, mida on ilmunud viis osa.

Anu Amor-Narits

Hayao Miyazaki retrospektiiv Elektriteatris 20.04-24.04

In raamatukava on 20/04/2017 at 11:07

Hayao Miyazaki on jaapani animatsiooni suurkuju. Tema loodud on tegelased ja maailmad, mida armastavad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sel kuul on võimalus kiigata tema fantaasiasse Elektriteatris ning muidugi oleks patt sellist võimalust mitte kasutada.

Näha saab ühteteist Miyazaki täispikka filmi: „ Lupin III: Cagliostro loss” (1979); „Tuulte oru Nausikaa” (1984); „Taevane loss” (1986); „Minu naaber Totoro” (1988); „Kiki kulleriteenus” (1989); „Porco Rosso” (1992); „Printsess Mononoke” (1997); „Vaimudest viidud” (2001); „Howli liikuv kindlus” (2004); „Ponyo mäe otsas” (2008) ja „Tuul tõuseb” (2013).

Valik on suur ja ega see otsustamine kerge ei ole. Pisematele soovitaks kindlasti ära vaadata “Totoro” – tegu on Miyazaki kõige ikoonilisema tegelasega ning paljud peavad seda üheks kõige helgemaks ja heatahtlikumaks ekraanilooks üldse. „Printsess Mononoke” ja „Tuul tõuseb” on sobilik veidi vanematele. Ja otseloomulikult ei saa vaatamata jätta parima joonisfilmi Oscariga pärjatud „Vaimudest viidut”.

Juhiksin tähelepanu ka joonisfilmides kõlavale muusikale – Miyazaki koostöö helilooja Joe Hisaishiga pole seni mulle veel pettumust valmistanud!

Mõne aasta eest teatas Hayao Miyazaki, et läheb pensionile. Nüüdseks on ta juba jõudnud pensionilt ära tulla ning on lootust, et varsti saame näha ka vanameistri kaheteistkümnendat filmi!

Täpsem kava Elektriteatri koduleheküljelt https://elektriteater.ee/

Muusikat:

Irina Möldre

„Väike draakon Kokosaurus“ laupäeval, 21. jaanuaril kell 17.30 ETV2-s

In raamatukava on 19/01/2017 at 14:11

krokosaurusfilmLaupäeval näidatakse ETV2-s animafilmi „Väike draakon Kokosaurus“ (Saksamaa, 2014).
Filmi tegelased pärinevad Ingo Siegneri populaarsest lastesarjast. Selle kaks esimest osa ilmusid detsembris, kolmas raamat Kookospähklist ja vägevatest viikingitest näeb ilmavalgust veebruari alguses, neljas Kookospähklist ja võimsast võlurist Holunderist tuleb mais ja hiljem lisandub kindlasti veel raamatuid:kokosaurusraamat
“Väike lohe Kookospähkel läheb kooli”
Väike lohe Kookospähkel. Ära karda!
Mõlemad originaalteosed ilmusid saksa keeles 2004. aastal, tänaseks on lasteni jõudnud 24 raamatut. Film ei järgi otseselt ühegi raamatu tegevustikku, paljud raamatutest tuntud tegelased saavad uueks seikluseks kokku. Vahvad tegelased ja hoogsalt arenevad sündmused pakuvad mõnusat kaasaelamist, aga annavad kindlasti mõtte- ja jutuainest teemadest nagu sõprus, ausus, õppimine, järjekindlus ja lojaalsus, mis on olulised nii suurte kui ka väikeste jaoks.

Ave Põlenik-Schweiger

“Lumekuninganna 3: tuli ja jää” kinodes Cinamon ja Ekraan

In raamatukava on 13/01/2017 at 12:52

snowqueen3Filmitutvustus kinokavas: “Lumekuninganna 3: tuli ja jää” (“Снежная королева 3”)
Kangelanna Gerda sai võitu nii Lumekuningannast kui ka Lumekuningast, kuid ei suuda ikka rahu leida. Ta unistus on leida vanemad, kelle kord Põhjatuul kaasa viis, ja taas perekond olla. Nii asubki Gerda ühes sõpradega põnevale rännakule, et leida vanemad ja teel uusi raskusi seljatada. Nad avastavad trollide iidse võlueseme – Tule ja Jää kivi. Sellest peale ei lähe miski enam algse plaani järgi. Kas Gerda suudab võluväe alistada ja pere tagasi saada? Vastus selgub peagi loos, kust ei puudu lahkus, vaprus, sõprus, salapära, perearmastus ja muidugi õnnelik lõpp!

Venemaa filmitööstus on oma Lumekuninganna animafilmi järgedega USA ametivendadest ette jõudnud. Kinolinale on jõudnud juba kolmas osa, tegelikult oligi esimene osa neil veidi varem (2013) kui Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” ehk „Frozen”(2014). Samas ei saa öelda, et see seeria mingil moel oleks väikeste tüdrukute hittmultikast kuidagi kehvem. Eriti palju põnevust, seiklust, komöödiat ja visuaalselt ilusaid stseene on just hetkel kinolinal olevas kolmandas osas. H. C. Anderseni algsest muinasjutust on jõutud küll pigem põhjamaiste trollide legendideni, kuid see ei takistada kaasa elamisele ( „Frozen” oli samuti põhimõtteliselt uus lugu algse muinasjutu ainetel). Olemas on ka Lumekuningannaks muutunud Gerda sarnasus pisikeste piigade lemmiku Elsaga, mis muudab loo sihtrühmale veel haaravamaks. Ära ei jää ka loo moraal, mis rõhutab perearmastust ja vaprust vastukaaluks eneseimetlusele ja ahnusele. Puudub üksnes köitev orginaalmuusika, mis kindlasti on ka üks põhjus, miks Hollywoodi versioon nii tohutult populaarne on.

lumekuninganna7Seega soovitan kõigil väikestel ja suurtel „Frozeni” fännidel uue filmi ootuses (esialgsete plaanide kohaselt 2018. aastal) vaadata hoopis kinolinal Venemaa Gerda ja Kaj järjekordseid seiklusi, teatris onu Eskimoks kehastunud jäise “Lumekuninganna” hooaja viimast etendust ning muidugi lugeda H. Chr. Anderseni sulest kirja pandud klassikat.

Loe filmiblogist ka “Lumekuninganna” esimese osa kohta ning animafimist “Lumekuninganna ja igavene talv”.

Lumekuninganna raamatute ja filmide kohta leiad infot Lugemissoovituse blogis olevast soovitusnimekirjast „Elas kord …”.

Klaari Tamm

„Minu naaber Totoro” esmaspäeval, 21. märtsil kell 9.00 ja 14.30 ETV2s

In raamatukava on 21/03/2016 at 11:43

totoroKuna sel nädalal on koolivaheaeg, hoolitsetakse eriti hästi nooremate televaatajate eest. Esimese koolivahejafilmi näol on tegu Jaapani animelegendi Hayao Miyazaki (“Vaimudest viidud“, „Howli liikuv kindlus“) neljanda täispika filmiga, mis võitis juba esimesel linastusnädalal nii kriitikute kui ka publiku südamed. Sageli on seda vägivallatut ja helget linateost nimetatud ka maailma parimaks koguperefilmiks, mis iial kinolinale jõudnud.

Satsuki ja tema noorem õde Mei kolivad koos isaga linnast uude maakodusse, et elada lähemal haiglas olevale emale. Peagi avastavad tüdrukud, et vanas majas pesitseb peale nende veel keegi, kes osutuvad kummalisteks, kuid heasoovlikeks vaimudeks. Uudishimulik Mei püüab vaimude elu kohta juurde uurida ja see viib ta maja ääres kasvava suurte puude saluni ning täiskasvanute silmadele nähtamatuks jääva Totoroni, hiiglasliku metsaisandani. Ääretult sõbralik ja rahumeelne metsavaim võtab tüdrukud ruttu omaks ja viib nad vastu ootamatutele seiklustele.

Oma 2008. a. Jaapani animefestivali kajastavas artiklis kirjutab Mathura muuhulgas ka sellest filmist.

IMDb-s  on filmil ootuspäraselt kõrge hinne.

metsavaimu heateguLugemislauale soovitaks aga hoopis värsket eesti muinasjuttude kogu, kus teiste hulgas lugusid ka meie metsade vaimolenditest. Risto Järv on ära teinud väga suure töö ja Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu, mille tulemuseks on raamat „Metsavaimu heategu: sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”.

Anu Amor-Narits

“Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” laupäeval, 13. veebruaril kell 8.40 Kanal2-s

In raamatukava on 09/02/2016 at 19:29

lumivalgekePLaupäevahommik vanade heade Vendade Grimmide ja teiste muinasjutuvestjate kangelastega uues kuues ja ühes multifilmis koos — “Igavesti ja õnnelikult: Lumivalgeke” (Happily N´Ever After 2, 2009).

Muinasjutud segunevad, kui Mambo ja Munk taaskord kallutavad hea ja kurja kaalu. Seekord on printsess Lumivalgeke segaduses teismeline, kes pigem pidutseb oma sõpradega Punamütsike, Kuldkiharake ja Väike Lambakarjus, kui aitab lihtrahvast. Lumivalgekese isa kavatseb abielluda õela Leedi Edevaga, kes tahab kuningriiki valitseda. Leedi Edev petab Lumivalgekest levitama kuulujutte külarahva kohta ning sunnib teda seetõttu põgenema. Seitsme pöialpoisi abiga saab Lumivalgekesest tõeline kuninganna.

lumivalgekeRLeidub hulgaliselt arvustusi, et kuidas ei tohiks ja ei peaks ja on kriminaalne kõike ümber teha. Siin tooks välja Krista Kumbergi arvamuse muinasjuttudest: “On ju muinaslood see universaalne pinnas, kust võrsuvad nii kirjanduse sõbrad kui kirjutajad, kelle lugemusest ning lapsepõlve-elamustest sõltub suuremal või vähemal määral nende tulevane looming” (ettekanne “Õnnetud lood õnnelike lõppudega” 2012. a. Tartu Linnaraamatukogu Lastekirjanduse päeval). Ja alati on võimalus raamatukogust võtta originaallood ning meenutada mis tegelikult oli.

Treiler:

Piia Tuule

“Jussikese seitse sõpra” esmaspäeval, 8. veebruaril kell 15:50 ETV2-s

In raamatukava on 06/02/2016 at 15:43

jussikeneNädal algab kohe pisikese meenutusega lapsepõlvest. Nimelt paljud meist on lugenud esimeses klassis väikesest poisist kes õpib nädalapäevi tundma. Lõbus lugu valmis Silvi Välja samanimelise jutustuse ainetel 1967. a. ja režissöör oli Heino Pars.

Piia Tuule

“Kosmosekoerad Belka ja Strelka” neljapäeval, 7. jaanuaril kell 15.00 ETV2-s

In raamatukava on 06/01/2016 at 19:52

belkastrelkafilmFilmi tutvustus: Belka ja Strelka kosmoselennu 50. aastapäevaks valminud Vene animafilmi tegevus leiab aset 1960. aastal. Saatuse tahtel satuvad trotuaaritõugu koerad Belka ja Strelka kosmonautide koolituskeskusse. Koerad seavad enesele eesmärgi: lennata kosmosesse ja tulla tagasi. 

belkastrelkaKosmoselendude ajaloost huvitujatele ja kosmoseooperite austajatele on nii lai valik lugemist pakkuda, et ei hakka sealt ükshaaval midagi välja noppima, tulge ja avastage. Maakeelne artikkel “Koerad ulmes” on vist ikka veel kirjutamata, aga raamatuid, mida sel teemal lugeda, on.

pikkerÜks kummaline asi on ühiskonna üldine meelsus. Kuuekümnendatel olnud usku teadusesse ja uudishimu tähtedevahelise ruumi vastu on suht raske praegu ette kujutada, aga minu jaoks annavad seda ajastut ja meeleolu kõige enam edasi  vanad “Pikrid” (ja ootamatul kombel Silvia Rannamaa 1965. a ilmunud “Kasuema” — hilisemates trükkides on see viimane peatükk välja jäetud) ning tolleaegsed laulud.

Vennaskonna versioon laulust “On Marsilgi kord õites õunapuud”.

Tiina Sulg