Raamatukava

Posts Tagged ‘animafilm’

“Kosmosekoerad Belka ja Strelka” neljapäeval, 7. jaanuaril kell 15.00 ETV2-s

In raamatukava on 06/01/2016 at 19:52

belkastrelkafilmFilmi tutvustus: Belka ja Strelka kosmoselennu 50. aastapäevaks valminud Vene animafilmi tegevus leiab aset 1960. aastal. Saatuse tahtel satuvad trotuaaritõugu koerad Belka ja Strelka kosmonautide koolituskeskusse. Koerad seavad enesele eesmärgi: lennata kosmosesse ja tulla tagasi. 

belkastrelkaKosmoselendude ajaloost huvitujatele ja kosmoseooperite austajatele on nii lai valik lugemist pakkuda, et ei hakka sealt ükshaaval midagi välja noppima, tulge ja avastage. Maakeelne artikkel “Koerad ulmes” on vist ikka veel kirjutamata, aga raamatuid, mida sel teemal lugeda, on.

pikkerÜks kummaline asi on ühiskonna üldine meelsus. Kuuekümnendatel olnud usku teadusesse ja uudishimu tähtedevahelise ruumi vastu on suht raske praegu ette kujutada, aga minu jaoks annavad seda ajastut ja meeleolu kõige enam edasi  vanad “Pikrid” (ja ootamatul kombel Silvia Rannamaa 1965. a ilmunud “Kasuema” — hilisemates trükkides on see viimane peatükk välja jäetud) ning tolleaegsed laulud.

Vennaskonna versioon laulust “On Marsilgi kord õites õunapuud”.

Tiina Sulg

 

„Väike prints” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 07/12/2015 at 12:18

vaikeprintsfilmPole just palju inimesi, kes pole midagi kuulnud väikesest printsist. 1943. aastal Antoine de Saint-Exupéry sulest ilmunud „Väike prints” on prantsuse loetuim ja tõlgituim jutustus, mis on ilmunud enam kui 250 keeles. Prantslased hääletasid selle 20. sajandi parimaks prantsuse raamatuks.

Aegade jooksul on valminud„Väikese printsi” erinevaid filmiversioone, praegugi on lastel võimalus jälgida ETV2-s samanimelist multifilmi sarja.

Alates novembri lõpust on võimalik Eesti kinodes näha taas uut animatsiooni „Väike prints”. Selle loo peategelane on Väike Tüdruk, kelle ema teda süstemaatiliselt eriti täiskasvanulikuks maailmaks ette valmistab. See tähendab, et tuleb järgida ema antud päevaplaani, ei mingeid kõrvalekaldeid, sest ometigi peab ju laps õppima pääsema linna parimasse kooli. (Kas pole mitte väga aktuaalne teema ka meie ühiskonnas?) Ei mingit aega sõpradele ja inimsuhetele.

vaikeprintsraamatÕnneks teeb tüdrukuga sõprust nende ekstsenrtiline ja südamlik naaber Aviaator, kes tutvustab Väikesele Tüdrukule Väikese Printsi imepärast universumi, kus kõik on võimalik.

Suurepärane lugu jõulueelsesse aega, et mõelda järele, selle üle, mis tõeliselt tähtis ja mis on see, mille meie täiskasvanutena lastele ellu kaasa soovime anda. Võib kõlada klišeelikult, aga olen kindel, et koos veedetud õhtu küünlavalguse ja lugude saatel kaalub üles jõulueelse tormlemise ja kallite kingituste kuhjad. Tasub kodusest või raamatukogu riiulist „Väike prints” üles otsida.

IMDb-s on film saanud soliidsed 7,8 punkti.

“Postimehes” kirjutab filmist Esme Kassak.

Treiler:

Anu Amor-Narits

“Aja meistrid” teisipäeval, 6. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 05/01/2015 at 10:18

aja-meistrid-dvdFilmi tutvustus: Kui sa oled mõtisklenud, milline võib näha välja animeeritud dokfilm, siis “Aja meistrid” on sinu jaoks. Nukufilmi ja dokumentaali põimiv linalugu viib meid nendeni, kellest kõik alguse sai. Hoogsas ja humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925-2014). Nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid .Filmi autor on “Lisa Limone ja Maroc Orange’i” pöörase armastusloo ekraanile toonud Mait Laas. Muusika lõi Tõnu Kõrvits.aja meistrid

Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) aasta filmi 2008 auhind Neitsi Maali läks Mait Laasi dokumentaalfilmile «Aja meistrid» aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest.

jalutuskäik-läbi-sajandiAgne Nelk on filmi pikalt lahanud Teater.Muusika.Kinos.

Filmi on võimalik laenutada ka meie raamatukogust. Raamaturiiulitelt lisa otsides leiab Heino Parsi filmiraamatu “Operaator Kõps seeneriigis” ja Elbert Tuganovi mälestusteraamatu “Jalutuskäik läbi sajandi”.

Mait Laasi üks lugu:

Tiina Sulg

“Kivid minu taskutes” esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 04/01/2015 at 16:24

kivid_posterFilmi tutvustus: Läti animaatori Signe Baumane film „Kivid minu taskutes“ (“Rocks in my Pockets” / “Akmeņi manās kabatās”) oli Läti selleaastane kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile. Sügavalt isiklikus ja autobiograafilises teoses sukeldub autor oma suguvõsa vaimsesse ajalukku — päriliku, naisliini pidi edasi kanduva vaimuhaiguse lukku. Minajutustajast autor räägib oma vanaema Anna loo, kelle hingeheitlustes ta iseend ära tunneb. Vaestest oludest pärit, aga kiire taibuga ja andekas Anna saadetakse linna õppima, kuid lisaraha teenimiseks sekretärina töötades armub noor ja naiivne tütarlaps oma ülemusse, kelle lõputu energia ja suured ideed tüdrukut võluvad. Elu praktiline pool ja Lätit raputavad okupatsioonid rikuvad aga unistused säravast tulevikust. Kui Anna lapselaps Signe aastaid hiljem vanaema kohta küsimusi esitama hakkab, on sugulased tõrksad ja vaikivad, kuid peagi peavad Signe suguvõsa noored naised ning ka tema ise üksteise järel peas kõlavate häältega võitlusesse astuma.

kividd-poster-idea„Kivid minu taskutes“ ei räägi aga sugugi vaid vaimuhaigusest. See on lugu tugevate, andekate ja ambitsioonikate naiste murdumisest, kui nende unistused purunevad totalitaarse riigikorra või sellele järgneva postsotsialistliku konservatiivsuse surve all. Naistest, keda surutakse jäikadesse rollidesse, mis toodavad vaid võõrandumist, lagunevaid suhteid ja tühjusetunnet. Samas on see lugu hakkamasaamisest ja vastupidamisest, oma sisemiste deemonitega koos elama õppimisest ning nende rakendamisest loomingu ja eneseväljenduse teenistusse.

Filmile järgneb Skype’i teel vestlus režissöör Signe Baumanega.

Filmi treiler ja netist leitud arvamuskatked lubavad, et see on huvitava pildikeelega humoorikas film depressioonist.

varesele-valu-harakale-haigusLäti kirjandust eesti keeles on viimastel aastatel ilmud häbematult vähe. Pisut filmiga haakuvad (suguvõsa lugudega tegelevad ja naispeakangelastega) on vast Nora Ikstena teosed “Neitsi õpetus” ja “Elu pühitsus”. Depressiooni lahkavat kirjasõna on üksjagu, tooksin välja raamatu, mis muidu märksõnaga otsides välja ei tule – Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi käe all näidendiks vormunud “Varesele valu, harakale haigus… :lugusid depressioonist ja tervenemisest”.

Tiina Sulg

“Minu naaber Totoro” neljapäeval, 25. detsembril kell 20.00 ETV2-s

In raamatukava on 22/12/2014 at 19:52

Millal siis veel, kui mitte jõulude ajal rääkida sellest, kas lastele ikka maksab mei-my-neighbor-totoro-crawling-through-bushjama ajada. Muinasjutud ja fantastilised kujundid mängivad olulist rolli väikelaste väärtuskasvatusel. Laste usaldus vanemate inimeste vastu, ei lase neil läbi näha peidetud moraali, mis teatavasti võib tekitada trotsi iseteadlikus mõistuses. Kas eesmärk õigustab abinõu, just selle küsimusega tegeleb Studio Ghibli varasemaid animafilme “Minu naaber Totoro” põneval moel, kus objekt kattub vahendiga.

Perekond, isa koos kahe tütrega (Satsuki ja Mei) kolivad majja, mis on pikalt omanikuta seisnud ja mida loodus on hakanud tagasi nõudma. Talad on pehkinud, laest sajavad sisse tõrud ja pimedatesse nurkadesse on keegi end elama seadnud. Vanemad inimesed teavad, et parim moodus tontidest vabanemiseks on valju kõlav naer. Kuid kui midagi põnevat ja salapärast on leidnud tee lapse fantaasiamaailma, ei tule sellest vabaneda, vaid rohkem teada saada. Niimoodi jõuab väike Mei looduse pisikeste ja suuremate saladuste jälile. Muuseas leiab ta lahenduse lapse hinge närivale murele ja asub üksipäini päästemissioonile, et aidata oma haiget ema. Ometi on hea tahe suurem, kui tüdruk ise ja kõik ei lähe päris nii nagu plaanitud. Fantaasia võib tekitada palju pahandust ja südamevalu, kuid see võib pakkuda vaimujõudu ja kindlust olukordades, kus midagi teha lihtsalt ei ole võimalik.

tumblr_static_searching-for-mei-my-neighbor-totoro-33302188-3147-17641

Studio Ghibli loodud maailmades on väga tähtsal kohal animism (“Printsess Mononoke”, “Ponyo mäe otsas”, “Vaimudest viidud”). See ei ole moodsa aja leiutis nagu päkapikud. Ida religioonis on noorte kultuuride fenomen seni säilinud. Aastatuhandete pikkune praktika näitab, et inimesed oskavad loodust paremini hoida, kui nad saavad lapsepõlvest kaasa usu, et kõik puud ja ojad, metsad ja mäed, loomad ja isegi tuul – kogu loodus on hingestatud.

Studio Ghibli teisi animafilme on võimalik laenutada Tartu Linnaraamatukogust. Studio Ghibli ja animismi kohta võib lugeda Wikipediast. Filmi kohta IMDB-st.

Sander Kaasik

“Kaasasündinud kohustused” (2008) laupäeval, 6. detsembril kell 21.20 ETV2-s

In raamatukava on 01/12/2014 at 09:41

kkrh10-minutiline “Kaasasündinud kohustused” (2008) pilab moodsat reality-ühiskonda.

Animafilmis on korraga ja läbisegi ekraanil näitlejad – Marika Korolev ja Peeter Oja – ning kümned nukud.

Film näitab meile häirivat pilti kaasaja meediast ja kultuurist. Pilti, mis paneb meid ühtaegu naerma ja mõtlema. Linateose hüpnotiseeriv rütm naelutab vaataja tähelepanu ekraanile esimestest kaadritest viimasteni ning selles on meisterlikult kasutatud erinevaid animatehnikaid.

Lühidalt peaks film olema meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Näeme, kuidas meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korralduses. Kuidas üha täpsemaid tulemusi saadakse arvamusuuringutes. Kuidas üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbija soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Selle kõige tulemuseks on labane ja jõhker moodne maailm.

Rao Heidmetsa film “Kaasasündinud kohustused” võitis 2008 aastal Norra Fredrikstadi filmifestivali Grand Prix` ehk peaauhinna Kuldse Gunnari. Samal aastal Itaalias Siena lühifilmide festivalil pälvis see animafilmide kategoorias peapreemia.

Film YouTubes

Huvitavat lugemisvara:

ajupesu-mõtete-kontrollimise-teadusRaivo Palmaru “Meedia võim ja demokraatia: Eesti kogemus : valimiskommunikatsiooni ja ajakirjanike rollikäsituse empiiriline uuring” (Akadeemia Nord, 2001)
Agu Uudelepp “Propagandainstrumendid poliitilistes ja poliitikavälistes telereklaamides” (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008 )
Kathleen Taylor “Ajupesu : mõtete kontrollimise teadus” (Pilgrim, 2012)
Garh S. Jowett, Garth S. “Propagandast ja mõjustamisest : uusi ja klassikalisi käsitlusi” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus  “Kui teed nii, nagu mina tahan : raamat mõjutamisest” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus “Mõtete lugemine : kuidas mõista teisi ja neid märkamatult mõjutada” (Tänapäev, 2010)
Ivar Soone  “Kliendilojaalsuse kuldraamat : kuidas võita ja hoida kliente” (Äripäev, 2010)

Sirje Suun

“Ninasarvik Otto” Cinamonis

In raamatukava on 19/06/2014 at 13:49

ninasarvikfilmTaanlased on jälle kord valmis saanud ühe animatsiooni oma kuulsa kirjaniku Ole Lund Kirkegaardi  raamatu põhjal.

Tublil 10-aastasel Topperil on elav kujutlusvõime. Ta igatseb väga oma isa, kes pidevalt merd künnab ning seepärast räägib poiss pööraseid lugusid isa kangelaslikest seiklustest. Kuna klassikaaslased seda merekaru kunagi näinud pole, peavad nad Topperit valevorstiks.

Suvevaheaja esimesel päeval juhtub Topperiga kummaline lugu. Nimelt oma lemmiktüdrukule sünnipäevakinki otsides leiab ta pliiatsi, mis varjab endas maagilist saladust. Algul arvab Topper, et pliiats teeb joonistused nähtamatuks. Kui ta aga koos sõbra Viggoga kollast ninasarvikut kohtab on selge, et pildid ärkavad hoopis ellu.ninasarvikraamat

Sõbraliku, aga suure isuga ninasarviku pidamine osutub päris keeruliseks ja nii algab uskumatu seiklus, mis keerab mereäärse külakese elu korralikult pea peale.

Filmi rezhissöör on Kenneth Kainz

Raamat on loomulikult meie raamatukogus huvilistele saadav.

Anu Amor-Narits

“5 sentimeetrit sekundis” ja teised Jaapani animefilmid ETV2-s alates 2. aprillist

In raamatukava on 02/04/2014 at 17:21

Rahvusringhäälingu kultuuriuudistest:

11. aprillil algab kaheksas Jaapani Animatsiooni Filmifestival JAFF ning selle eel vallutavad animefilmid ka ETV2 eetri. Jaapani animefilme näeb ETV2-s tänasest kuni 14. aprillini esmaspäeviti kell 22.25, kolmapäeviti kell 22.00 ja laupäeviti kell 17.00.

viissentimeetritsekundis2. kuni 14. aprillini näeb ETV2 eetris kuut Jaapani animafilmi. Jaapani anime programm algab juba täna õhtul kell 22.00 (kordusena laupäeval kell 23.50) Makoto Shinkai 2007. aasta filmiga “5 sentimeetrit sekundis”. Viis sentimeetrit sekundis on kirsiõite puult langemise kiirus. Samanimeline joonisfilm on realistlik ja poeetiline lugu armastusest ja unistusest, lähedusest ning ületamatuks jäävatest kaugustest. Film koosneb kolmest segmendist, igaühe keskmes Takaki Tono – poisi, noormehe ja täiskasvanuna. Takaki armastab Akarit, aga armastajate vahel on nii ruumilised kui ka ajalised takistused.

5. aprillil kell 17.00 on ETV2-s eetris legendaarne 1988. aasta film “Minu naaber Totoro” (Hayao Miyazaki), mis räägib uude kodusse kolinud laste seiklustest koos metsavaimudega. Sageli on seda vägivallatut ja helget linateost nimetatud ka maailma parimaks koguperefilmiks, mis iial kinolinale jõudnud.

7. aprilli õhtul näeb ETV2-st legendaarse Hayao Miyazaki 1984. aasta filmi “Tuulte oru Nausikaa”, mis räägib tulevikust planeedil Maa, selle kuningriikidest ja hõimudest ning sõjast.

9. aprillil linastub ETV2-s Goro Miyazaki üsnagi värske film “Moonikünka nõlvadel”, mis viib vaataja aga hoopis minevikku, aastasse 1963, kui Jaapanis valmistutakse Tokyo olümpiamängudeks. Nostalgiline ja romantiline, teravaid teemasid (sõjaarmid, olümpiamängudele eelnenud tudengiprotest, moderniseerumine) leebelt ja poeetiliselt käsitlev film valiti 2011. aasta Jaapani parimaks animafilmiks. Režissöör Goro Miyazaki on Jaapani animetööstuse legendi Hayao Miyazaki poeg, vanameister Hayao on aga filmi üks stsenaristidest.

12. aprillil kell 12 on ETV2-e lastefilmide rubriigis eetris “Tüdruk, kes hüppas läbi aja”. Mamoru Hosoda 2006. aasta filmis avastab teismeline tüdruk Makoto, et suudab hüpata minevikku. See on päris mugav, sest saab valmistuda untsu läinud kontrolltööks, vältida riiduminekut sõpradega või lihtsalt puhata pärast rasket päeva. Peagi saab Makotole selgeks, et läbi aja hüppamine toob kaasa ka väga ebameeldivaid üllatusi.manga 2

14. aprillil lõpetab ETV2-s animeprogrammi Tomomi Mochizuki 1993. aasta film “Ookeanilained”, mis andis tõuke nüüdseks ülipopulaarseks saanud jaapani koolianime žanrile ja on teetähiseks sadadele sama žanri esindajatele.

Jaapani animafilmide kõrvale sobib muidugi sirvida mangasid. Neid meil on mõned raamatukogus ka täitsa olemas. Neile, kes veel ei tea, väike teade, et mangasid loetakse tagantpoolt ettepoole.

Tiina Sulg

“Lumekuninganna ja igavene talv” Cinamonis

In raamatukava on 24/02/2014 at 10:53

Selleaastane talv just igavese mõõtu välja ei anna, kui leidub keegi, kelle jaoks lund ja jääd on tänavu liigagi vähe olnud, Lumekuninganna ja igavene talvvõib suure ekraani vahendusel kauneid talvekaadreid imetleda, sest film “Lumekuninganna ja igavene talv” on visuaalselt tõesti kaunis ja veebruar veel “talvefilmide” jaoks paslik. Animatsiooniloojad said muinasloo tegevusruumi kujundamisel inspiratsiooni norra loodusest ja kultuurist—väljamõeldud Arendelli kuningriik paikneb keset suurejoonelist loodust, mida ilmestavad nii siniveelised fjordid kui kaljused mäed. Kuigi  ekraaniloo algidee pärineb Hans Christian Anderseni muinasjutust, areneb selle animamuusikali süžee täiesti omas suunas. Muinasjuttudele iseloomulikult on siingi filmis tegelasteks printsid, printsessid ja rääkivad loomad, tegelaskujud on aga hoopis mitmetahulisemad kui muinasjuttudele tüüpiline.

Printsess Elsal on maagiline võime ära jäätada ja lume alla matta kõik, mida ta puudutab, kuid ta ei oska oma võimeid kontrollida; selleks, et teisi mitte kahjustada, elab printsess isolatsioonis. Kroonimispidustustel pääsevad Elsa üleloomulikud võimed valla ja kuningriigis algab “igavene talv”. Printsessi õde Anna koos mägilase Kristoffi ja tema põhjapõder Sveniga võtavad ette seiklusrikka teekonna, et Elsat ja kuningriiki päästa.

Suunitluse poolest on see parimas mõttes koguperefilm; lõbus ja hoogne lugu haarab kaasa lapsi ja on huvitav vaadata ka täiskasvanutele. Eestikeelses filmiversioonis andsid põhilistele tegelaskujudele oma hääle Hanna-Liina Võsa, Hele Kõrve, Kaspar Velberg, Karol Kuntsel ja Andero Ermel. Üks Kuldgloobus on juba võidetud, Oscarid jagatakse märtsi alguses, eks näis, kas tuleb auhindadele lisa.

Filmiinfot saab vaadata imdb.com-ist.

Triin Põldver

“Siil udus” pühapäeval 23. veebruaril kell 10.25 Kanal 2-s

In raamatukava on 18/02/2014 at 12:50

siil_udus“Siil udus” vaimustab kindlasti paljusid, kelle lapsepõlvelugude hulka see kuulub. Loodetavasti on ka tänapäeva kiiresti liikuvate piltidega harjunud laste hulgas neid, kellele meeldib aeglasem ja filosoofilisem lugu.

siiludusraamatMultifilm, mis maailma tuntuimal animafilmide festivalil Tokyos kõigi aegade parimaks tunnistati, kannab oma ajastu pitserit. Nõukogude perioodile omaselt pidi nii filmikunst kui ka lastekirjandus olema üdini optimistlik. Sergei Kozlov kirjutas aga omapärase mõtlike muinasjuttude tsükli, kus peategelasteks on Siil ja Karupoeg. Need lood rääkisid sellest, et ka lapsed võivad vahel olla kurvameelsed ja vaiksed. Juri Noršštein vaimustus nendest lugudest ning võttis ühe muinasjutu oma filmistsenaariumi aluseks.

Raamat eksinud siilikesest on saadaval ka meie raamatukogus.

Anu Amor-Narits

“Rapuntsel” TV3s laupäeval, 15. veebruaril kell 19.30

In raamatukava on 10/02/2014 at 12:21

rapuntselfilmHoplaa! Midagi hoogat ja lõbusat!

Arvamusi blogidest:

“Nii hea film.” – KiKy
“Aga film oli väga armas.” – Kristiina
“Sellest sai nüüd küll mu lemmikmultikas.” – Südamelähedaselt
“Tekkis tahtmine kohe teisigi multikaid näha.” – Anne
“Tegelased on sellised nagu ühed tõelise (ja natuke moodsama) muinasjutu tegelased peavad olema.” – Veraprimarapuntselplakat
“Enamus ajast oli mul igav ning ebamugav ja see enamus ajast oli ikka väga-väga enamus ajast. Sellest ka moraal – ainult kuldselt sädelevate juustega ikka täispikkust ära ei sisusta.” – MNC

Grimmide muinasjutte loete te kõik ilma soovituseta niikuinii, eks ole.

Lauluks Lenna Kuurmaa esitatud “Rapunzel”.

Tiina Sulg

Taylor Denningi versioon filmiplakatist on pärit siit.

“Pettson, Findus ja mälukaotus” reedel, 3. jaanuaril kell 15.20 ETV2-s

In raamatukava on 02/01/2014 at 16:40

malukaotusKoolivaheaja puhul näidatakse lastele hulgaliselt filme, mille hulgast mitmed ka kirjandusega seotud. Seekordne parim leid on kahtlemata Petssoni ja Finduse lugude hulgast, seninähtud filmid on kõik olnud väga toredad ja raamatud oma sõbralike ja armastust täis lugude ning ülimalt detailirohkete piltidega on kõigi minu tuttavate laste kindlad lemmikud.
kuidas-väike-findus-kaotsi-läks
Sisu kohta telekavast: Masinasse sattunud liiv ja kohutav õnnetus juhivad vanamees Pettsoni ja tema kassi Finduse vastu uutele seiklustele. Kiviviskemasinaks ümber ehitatud vana ujumismasin põhjustab mälukaotuse ja hea nõu on kallis. Nappide pääsemistega lõppenud seikluste meenutamine näib olevat ainus võimalus, kuidas Pettsoni mälu tagasi tuua.

Kahe sümpaatse tegelase tutvumise lugu on praegu ka Vanemuise mängukavas.

vaene-pettsonMeie raamatukogust saate lugeda kokku üheksat Sven Nordqvisti raamatut Pettsoni ja Finduse elust.

On ka üks videokassett Pettsoni ja Finduse looga.

Kaja Kleimann

“Suur maalritöö” teisipäeval, 24. detsembril ETV-s kell 18.55

In raamatukava on 23/12/2013 at 16:25

suurmaalritoofilmSuur rõõm, et see tore lugu, mis mitmete põlvkondade lapsepõlve lugemis(vaatamis)varasse on kuulunud, nüüd filmi kuju on saanud.

suurmaalritooraamat“Suur maalritöö” on uus Eesti joonisfilm, mis põhineb 1971. aastal ilmunud samanimelisel populaarsel lasteraamatul ning elustab suurel ekraanil illustraator Edgar Valteri võrratu pildikeele. Ellen Niidu luuleread on meeleolukalt lauluvormi seadnud Vaiko Eplik, kelle muusika annab sellele loole mitmeid lisavärve ja -varjundeid. Meeleolukaid laule esitavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel. Filmi režissöörid on Aina Järvine ja Meelis Arulepp.

Raamatust on ilmunud aegade jooksul juba mitu trükki.

Anu Amor-Narits

“Mörr” 24. detsembril ETV-s kell 12.00 ja 26. detsembril ETV2-s kell 18.00

In raamatukava on 23/12/2013 at 11:24

morrfilm“Mörr” on Julia Donaldsi muinasjutu ja Axel Scheffleri joonistuste ainetel sündinud lugu hiirekesest, kes läheb metsa jalutama ning pähklit otsima. Ta kohtub oma teel kolme vaenlase – rebase, öökulli ja maoga, kes kõik tahavad teda ära süüa. Ellujäämiseks peab hiireke kavaluse appi võtma ning nii hirmutab ta oma vaenlased ära looga, et kohtus kohutava koletise Mörriga. Seepeale tunneb hiireke, et metsas pole enam midagi, mis teda hirmutaks, kuid siis kohtub ta oma fantaasia sünnitise Mörriga. Filmist saab lugeda IMDb-st.grühvel

Eesti keeles on see lugu ilmunud pealkirja all “Grühvel”, mille suurepärase ja meeleoluka eestinduse autor on Villu Kangur. Raamatut saab laenutada meie raamatukogust.

Eesti Päevalehes on raamatust kirjutanud Mari Peegel, samuti on raamat ära mainitud Mari Kleini artiklis, milles ta teeb kokkuvõtte 2013. aastal ilmunud parimatest lasteraamatutest. 

Anu Amor-Narits

“Konnanägu Freddy” ETV2-s laupäeval, 9. nov. kell 17.00 ja pühapäeval, 10. nov. kell 9.00

In raamatukava on 05/11/2013 at 19:41

freddyTuntud lastekirjaniku Ole Lund Kirkegaardi lastelugude ainetel valminud Taani kogupere animaseiklus Viktorist, kel õnnestub oma sõprade abiga üle kavaldada linna ülbikust kiusupunn Freddy ning seda õige leidlikul ja ootamatul moel.

See, et oled väike, ei tähenda sugugi, et su mured oleksid pisikesed. 10-aastane Viktor peab navigeerima kohati tobedana tunduvas täiskasvanute maailmas ning tulema toime ka linna ülbikust kiusaja Konnanägu Freddyga. Kuuldes, et unisesse väikelinna saabub rändtsirkus, põleb Viktor soovist osaleda etenduses oma andeka krantsi Vorstikesega. Kahjuks on aga Freddyl omad plaanid ja need ähvardavad Viktori unistuse nurjata. “Konnanägu Freddy” on lugu sellest, kuidas väike võib olla suur. Samuti annab film targa õppetunni neile, kel komme teisi kiusata.freddyfilm

Kõige tähtsam sõnum on aga see, et julgus, nutikus ja suur sõprus aitavad ületada kõik raskused. Ja need teadmised kuluvad ära nii väikestele vaatajatele kui ka meeldetuletamiseks suurematele inimestele.

kummitarzanOle Lund Kirkegaardi lustakatest raamatutest on eesti laste hulgas kõige tuntum kindlasti “Kummi-Tarzan ja teised”. Lisaks on eesti keeles ilmunud “Albert”“On üks ninasarvik Otto” ja “Väike Virgilius”.

Need raamatud on kõik saadaval ka meie raamatukogus ja sobivad lustlikuks vahepalaks ka täiskasvanutele, kellele praeguseks aastajaks juba nagunii kaamos ligi hiilib.

Anu Amor-Narits