„Normaalsed inimesed” 6. jaanuaril ja järgmistel neljapäevadel kell 21.30 ETV2-s

Algab 12 osaline samanimelisel raamatul põhinev Iiri telesari, mida näidatakse kahe osa kaupa, õhtu kestuseks poolteist tundi. Üks stsenaristidest on raamatu autor Sally Rooney.
Raamat meeldis mulle lõpuks väga, kirjutasin sellest ka lugemissoovituste blogisse, praeguseks on raamat ka eesti keeles olemas. Raamatukogus on sellele väike järjekord, mis võib seriaali tõttu muidugi kohe pikemaks muutuda.

Sari on võitnud hulgaliselt auhindu ja olnud mitmetes kategooriates nomineeritud nii Emmydele kui Kuldgloobustele, neid siiski kätte saamata. Küll aga on vaatajate reiting minu meelest ülikõrge, ulatudes mõne osa puhul 8,9 pallini, kõige madalam hinne on esimesel osal, 7,9 , mis on ikka ka ülikõva.
See on moodsa aja keerukas armastuslugu verinoorte inimeste vahel, näitlejad on meie jaoks õnneks tundmatud näod. Lisaks tekitas juba üksnes fotode vaatamine hirmsa igatsuse jälle Iirimaad näha, küllap pole ma ainuke, kes loodab ka kauneid loodusvaateid näha.

Kaja Kleimann

„Armastus ja sidrunid” kolmapäeval, 25. jaanuaril ETV+-s

Tänapäeva Rootsi filme meil väga sageli näha ei saa, selles mõttes võiks olla päris huvitav. Suurt kinokunsti ilmselt oodata mõtet ei ole, aga head meelelahutust loota võib ju ikka.

Kavas kirjutatakse: bestselleril põhinev mängufilm on ühtviisi vürtsitatud nii rikkaliku huumori, armastuse kui ka isuäratavate toidulõhnadega. Filmi peategelaseks on Rootsi väikelinnast pärit kahekümnendates Agnes,  kelle kutsumuseks on toiduvalmistamine ja osalemine kõrgklassi restorani töös. Paraku kaotab ta ootamatult oma töökoha ja põgeneb kuhjunud probleemide eest, mille hulka kuulub ka tema suhe eluvennast Tobiasega, turvalisse lapsepõlvekodusse. Just siis, kui mõnus argirutiin võtab tema üle võimust, saab Agnes telefonikõne, mis muudab tema elus nii mõndagi.
Oma unistuste püüdmisest rääkiva armastuskomöödia lavastanud Teresa Fabikule on see kolmas film. Tema loomingust peaks Eesti tele- ja kinopublikule olema  tuttav noortefilm „Ketšupiefekt” (2004). 
Kajsa Ingemarsson on  populaarne Rootsi kirjanik, kolumnist ja tõlkija, kelle kolme aastatel 2011-2014  eesti keelde tõlgitud raamatu enamus eksemplare on meie raamatukogus ikka veel välja laenutatud.
„Armastuse ja sidrunite” aluseks olev romaan „Väikesed kollased sidrunid” (2005) oli selle väljatulekuaastal Rootsi enim müüdud teos.
Ise olen ma lugenud ühte tema raamatut ja nagu siit selgub, eriline Ingemarssoni austaja ma ei ole.

Raamatukogust saab laenutada veel teoseid “Kõik sai alguse veest”  ja “Saatuse mäng”.  

Kaja Kleimann

„Kaks ema” pühapäeval, 20. novembril kell 21.05 Kanal 11-s

Kirjeldus telekavas: Suurepäraste osatäitmistega sensuaalne draama lapsepõlvesõbrannadest (Naomi Watts ja Robin Wright), kes leiavad ootamatu õnne suhetest, mis on vastuolus tavapäraste moraalinormidega. Ühel suvel tärkavad naistel ootamatud tunded üksteise noorte poegade suhtes. Tunded on vastastikused ning mõlemad naised anduvad joovastavale kirele, sööstes tagajärgedele mõtlemata pea ees tundmatusse. See on romantiline ja intelligentne lugu keelatud armastusest ja vankumatust sõprusest, suhetest emade ja poegade, meeste ja naiste vahel.

Sisukirjeldus kõlab ühtaegu pelutavalt ja intrigeerivalt, eks ole?
Mõne mu tuttava arvates on film paremgi kui liiga õhukeseks jäänud romaan.

Film valmis 2013. aastal Austraalia ja Prantsusmaa ühistööna Doris Lessingi lühiromaani „Vanaemad” 
põhjal.  Imdb.comi vaatajate hinne pole väga kõrge, 6,2 (ka hindajaid pole väga palju),  kuid näiteks Naomi Watts pälvis Austraalia filmikiitikute auhinna parima näitlejatöö eest. Auhindadele olid nomineeritud ka adapteeritud käsikiri, kostüümid jm.

Huvitav on jälgida pealkirju – raamat on eesti keeles „Vanaemad” ja film „Kaks ema”, mis annab hoopis teise rõhuasetuse. Filmi pealkiri originaalis on „Adoration”.

Donald Tomberg kirjutab filmist Sirbis.

Raamatust kirjutab Sirbis Kärt Hellerma.

Tallinna Keskraamatukogu blogis võrreldakse raamatut ja filmi.

Meie raamatukogu lugemissovituse blogis on ka raamatust kirjutatud.

Veidi rohkem analüüsitakse raamatut  selles blogis (Tõnise lugemispäevik).

Raamat on raamatukogus muidugi olemas.

Kaja Kleimann

“Noor Goethe” pühapäeval, 31. juulil kell 15.55 ETV+-s

Philpp Stölzli  film  Johann Wolfgang von Goethe (Alexander Fehling, selle rolliga Jupiteri auhind parimale saksa näitlejale) noorusaastatest ja esimesest suurest armastusest. Pärast seda, kui noor ja veel tunnustamata poeet Goethe  jättis unarusse juuraõpingud ülikoolis, saatis nooruki range isa ta Wetzlari väikelinna advokaadibüroosse praktikale. Wetzlaris kohtus Goethe 1772. aastal Charlotte Buffiga (Miriam Stein, pälvis selle rolliga uustulnuka preemia) ja armus kirglikult. Õnne see armastus noortele aga ei toonud, Charlotte oli juba lubatud naiseks diplomaat Albert Kestnerile (Moritz Bleibtreu).
1773. aastal avaldas Goethe oma esimese näidendi „Götz von Berlichingen”, mis tegi ta kuulsaks kogu Saksamaal. 1774. aastal ilmunud romaan „Noore Wertheri kannatused” tegi ta kuulsaks kogu Euroopas. Noor Werther on selles romaanis mõistagi Goethe ise ja tema armastatu prototüübiks on Charlotte Buff-Kestner.

Film on võitnud mõned auhinnad näitlejatööde eest ja saksa filmikriitikud esitasid selle aasta parima mängufilmi kandidaadiks. Auhind, millest ma sugugi aru ei saa, on Philadelphia filmifestivali publiku auhind uuele prantsuse filmile. Teistel aastatel on tõesti ikka prantsuse filmid selle saanud.

Apsakate loetelus on nimetatud, et Goethe laulab filmis Mozarti kaanonit, mille kirjutamiseni oli jäänud veel 16 aastat – sellest saavad aru küll ainult väga suured asjatundjad. Palju piinlikum lugu on muidugi, et ta hoidvat käes oma raamatut, mis on pehmete kaantega.

„Götz von Berlichingeni” ja teisi näidendeid leiab samanimelisest kogumikust.

Kaja Kleimann

“Bernarda Alba maja” reedel, 13. mail kell 21.35 ETV2-s.

Federico Garcia Lorca  näidend Eesti Noorsooteatri esituses, salvestatud 1983.a

Lavastanud Mati Unt, kunstnik Jaak Vaus, helilooja Erkki- Sven Tüür.
Mängivad Ago Roo, Hilja Varem, Ene Järvis, Helene Vannari, Katrin Saukas, Marje Loorits, Iivi Lepik ja Laura Baumverk.

“Bernarda Alba maja” on  ruraalse triloogia viimane näidend, mis kujutab kuue naise trööstitut elu.

Pärast abikaasa surma allutab võimukas ja ülivaga Bernarda oma tütred rangele leinale. See on lugu naistest, kes kannatavad tavapäraste käitumisnormide, armastuse puudumise ja piiride, mille saatus ja traditsioonid on neile määranud, tõttu. Kui vanimal lubatakse lõpuks kihluda, peamiselt materiaalsetel kaalutlustel, ei rõõmusta ta õed sugugi.  Näidendis põrkuvad omavahel olmeline ja poeetiline, psühholoogiliselt usutav ning romantiliselt ülemäärane.

Näidendist on mitmeid filmi- ja telefilmiversioone, nii inglise-, saksa- kui hispaaniakeelseid. Ka Eestis on seda lavastatud korduvalt , ERR arhiivist võib kuulata 1958. a salvestatud Raadioteatri etendust. Viimati oli näidend Vene Draamteatri laval, kus lavastaja tõlgendas karmi ema kui oma tütarde kaitsjat labase ja julma maailma eest.

Hispaania poeet, näitekirjanik ja teatridirektor Federico del Sagrado Corazón de Jesús García Lorca  sündis 5. juunil 1898 ning arreteeriti ja lasti maha paar päeva enne kodusõja puhkemist, siiani pole üheselt selge, miks ja kelle poolt, ehkki natsionaliste pakutakse hukkajatena sagedamini. Ka tema haud pole teada.

Näidend on meil olemas hispaania keeles.
Luuletusi saab lugeda kogudest „Kaneelist torn” ja
„Mu kätes on tuli”.

Kaja Kleimann

„Vahemees” reedel, 6. mail kell 21.40 ja pühapäeval kell 14.40 ETV-s

Tegemist on Pete Travise uhiuue, 2015. aasta (tele)filmiga. Osades  Joanna Vanderham, Ben Batt, Jack Hollington, Vanessa Redgrave jt.
On aasta 1900. 12-aastane Leo Colston veedab suve oma koolivenna Marcus Maudsley perekonna juures nende maamõisas Norfolkis. Leo sõbruneb Marcuse vanema õe, kauni Marianiga, kes veenab poissi vahendama salajasi „ärikirju“ Mariani ja kohaliku farmeri Tedi vahel. Mariani ema näeb tütre kaasana rikast, sõjas kannatada saanud aristokraat Hugh Triminghami, Mariani süda põksub aga Tedile. Nõnda satub pahaaimamatu Leo saladuste, kire ja pettuste keerisesse, armudes seejuures ka ise.
„Vahemees” on L. P. Hartley samanimelise tuntud romaani ekraniseering. Liigutav ja delikaatselt üles ehitatud draama kirest, klassivahedest ja hingelise süütuse kaotamisest, taustaks meeldejääv pilt 20. sajandi algusest. Samamoodi nagu uus sajand murdub varsti saabuvaks sõjaõuduseks, murdub ka Leo Colstoni lapsepõlv, kohtudes salaliku ja karmi täiskasvanute maailmaga.
BAFTA nominatsioon parima TV-draama kategoorias.

1971. aasta ohtrate auhindadega pärjatud filmis , mille stsenaariumi kirjutas Harlod Pinter,  mängis muide Vanesssa Redgrave’i isa sir Michael Redgrave. Filmi avalause “The past is a foreign country: they do things differently there” on muutunud  peaaegu vanasõnaks.
Vaatajate hinnang filmidele erineb õige vähe.
Raamatut ilmus 1998. a  eesti keeles  
Meil olemasolev ingliskeelne raamat paistab olevat adapteeritud väljaanne.

Kaja Kleimann

„Puhastus” pühapäeval, 14. juunil kell 23.15 TV3-s

Ma ise olen hoolega hoidunud sellest loost nii raamatu, filmi kui teatrietenduse kujul, aga siin me püüame juhtida tähelepanu erinevatele kirjandusega seotud asjadele, et kõigil oleks võimalik valida ja ise otsustada. Kui te ei kuulu nende 18 137 inimese hulka, kes 2012. aastal Eesti kinodes filmi vaatamas käisid, on nüüd võimalus. Arvustused, mida lugenud olen, väidavad, et teist korda seda küll vaadata ei tahaks, samuti pakutakse, et võiks olla keelatud alla 18 aastastele, ehkki ametlik piirang Soomes oli 16. Meil oli vanusepiiranguks kõigest 14 aastat.

2012. aasta septembris esitas Soome filmi Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia välja antavale Oscari auhinnale, kuid lõppnimekirja see ei jõudnud.

Filmi auhindu näete siit.

“Puhastus” (soome “Puhdistus”) valmis 2012. aastal Soome-Eesti koostöös, režissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni  2008. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSV-s Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. See on Oksaneni Eesti lähiajalugu käsitleva neljaosalise sarja teine raamat.

2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari, see on võitnud 2008.a Finlandia kirjandusauhinna, 2009.a Runebergi kirjandusauhinna, 2010.a Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ja Prix Femina étranger’i.

Erkki Bahovski arvustus filmile.

Filmi saab laenutada ka raamatukogust, samuti on olemas raamat Jan Kausi tõlkes.

Kaja Kleimann