Raamatukava

Posts Tagged ‘Arthur Conan Doyle’

“Sherlock Gnomes” Kanal2s pühapäeval, 9. mail kell 10.00

In raamatukava on 06/05/2021 at 14:30

Tutvustus: Romantiline animakomöödia viib meid aiapäkapikkude salajasse maailma. Gnomeo ja Juliet püüavad aeda kevadeks korda saada. Kui järsku kõik aiast kaovad, saab aidata vaid üks aiapäkapikk – Sherlock Gnomes. Kuulus detektiiv tuleb koos oma abilise Watsoniga olukorda uurima. Juhtum paiskab gnoomid põnevasse seiklusesse, mis viib nad põnevatesse ja seninägematutesse Londoni paikadesse. Filmi režissöör on John Stevenson, aiapäkapikele annavad hääle Johnny Depp, Emily Blunt, James McAvoy jt (USA, Suurbritannia, 2018)

Filmi on põhjalikult lahanud Kristin Vaarmann oma blogis Head uued ja vanad filmid1196. Sherlock Gnomes (Shrelock Gnomes, USA, 2018) [Gnomeo and Juliet]“.

Filmis tegutseva Sherlocki ja Watsoni tegelaskujude algne looja on tuntud šotlane Arthur Conan Doyle, kelle eestikeelsete teoste loetelu panid kokku Halliki Jürma ja Annika Aas raamatunäituse “Kirjanduslinn Edinburgh” tarbeks, see nimestik on Lugemissoovituse blogis postituse “Arthur Conan Doyle” alt ka kättesaadav. Kuna Arthur Conan Doyle on nii tuntud kirjanik, tema mitte nii tuntud külgede tutvustamine läheks aga liiga mahukaks, siis ma temast ja tema loomingust siin rohkem ei räägigi.

Küll aga tekkis mus huvi aiapäkapike vastu. Märksõna “aiapäkapikk” ei andnud mulle midagi, aga märksõna “aiaskulptuur” tõi lagedale Sigrid Saarepi 1999. a. ilmunud raamatu “Vaba stiil : arhitektuur ja aiaskulptuur = Free Style : architecture and garden sculpture“, mis on meie raamatukogus täitsa olemas.

Kunsti ja elu omavahelise põimumise toredaks näiteks on Õhtulehe uudisnupp “Aiapäkapikk seikles 12 riigis ja tõi omanikule kaasa fotoalbumi“, kus kajastatakse seda, kuidas filmis “Amelie” nähtud aiapäkapiku maailmaränd ka tegelikukkuses teoks tehti. Lihtsalt armas on üks teine Õhtulehe nupuke “Kes sokutas viimased 10 suve Lincolnshire’i aedadesse aiapäkapikke? Tõde selgus salapärase mehe matusel“, milles antakse teada, kuidas üks külaelanik salamisi naabrite aedadesse aiapäkapikke sokutas.

Aga aiapäkapikud võivad inspireerida hoopis teistsuguseid kunstižanre ja hoopis tõsisematel teemadel: möödunud suvel oli Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Lava tantsulavastus “Aiapäkapikk”. Lavastusest on pikemalt kirjutanud Kerli Ever Kultuur.info lehel “Logisev trepp kaotatud paradiisi” ning intervjuu lavastaja Kadri Sireliga ilmus ERRi lehel “Galerii: Fotografiska tagahoovis valmistutakse tantsuetenduseks “Aiapäkapikk”“.

Toredaid kohtumisi aiapäkapikega, ükskõik, mis vormis need teile siis ette juhtuvad, kasvõi tänavakunsti kaudu (kõrvalolev on üsna vana pilt, pärit lehelt Tartu Tänavakunsti Parimate Valimine 2011. aastal ja ma tõesti ei tea, kas see päkapikk veel alles on), ja vana ja head Arthur Conan Doyle’i lugemist, ka üsna ükskõik, mis parasjagu kätte juhtub, meelelahutust ja mõtlemisainet jagub igasse tema teosesse.

Tiina Sulg

“Noor Sherlock Holmes” pühapäeval, 15. aprillil kell 10:00 TV3-s

In raamatukava on 09/04/2012 at 13:26

Tutvustus: Sherlock Holmes ja Dr Watson kohtuvad lastena juba koolipingis. Holmes on juba siis tuntud oma loogilise mõtlemise poolest, hämmastades klassikaaslasi oma võimetega. Kui nad avastavad sarimõrvade vandenõu, mille käigus tapetaks mitu inglise ärimeest, püüavad nad mõrvu ära hoida… Režissöör Barry Levinson, osades: Nicholas Rowe, Alan Cox, Sophie Ward.

Muljed: Järjekordne maailmakuulsa detektiivi Sherlock Holmesi meelevaldne tõlgendus, paras soperdis. Film valmis USA ja Soome ühistööna 1985. aastal. Pigem meenutas see rohkem “Harry Potteri” filmi. Paras kokteil seiklus-, fantaasia-ja thrillerfilmidest kokku segatud. Film, mis oleks võinud pigem olemata olla.

Pööraste kaskadööritrikkidega ja eriefektidega täistuubitud actionfilm. Järjekordne klišeelik film, mis vähe pakkus psühholoogilist põnevust ja intellektuaalset pinget. Raske oli aru saada, kes neist 2 detektiivist kõige suurem geenius oli. Paistsid mõlemad üsna juhmide äpudena siia-sinna rabelejatena. 109 minutit ja kõik Inglismaa ja Egiptimaa saladused avastatud ja kurikaelad kinni püütud. Kõik käis kiirtempos ja ebausutavalt lihtsalt. Hämmastas, et nii noorhärral Sherlock Holmesil, kui ka Dr. Watsionil oli piip hambus, mis eriti kohatu tundus. Arvatavasti tol ajal ei kehtinud Euroopas nii ranged suitsetamisvastased piirangud

Aga: Arthur Conan Doyle’i loodud Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni võlu on aegumatu. Sherlock Holmesi seikluste põhjal on tehtud mitmeid mängufilme ja telefilme ning kirjutatud originaalist inspiratsiooni saades uusi raamatuid, muuhulgas ka “Sherloch Holmes. Mitteametlik elulugu“. Samuti on ta lühijutte ja romaane koondatud eri köidetesse ja avaldatud üha uuesti ja uuesti. Ekspressist võib lugeda väga huvitavat artiklit „Sherlock Holmesi muutumine”.

Isiklikult arvan, et Sherlock Holmesi ja endist sõjaväearsti dr. John H. Watsoni on kõige paremini kehastunud Vassili Livanov ja Vitali Solomin. Millised aristokraatlikud (inglise) härrasmehed! Peen psühholoogiline põnevusfilm, mida ei väsi aina uuesti vaatamast. Lausa kummitusliku tunnusmeloodia kultussarjale kirjutas Vladimir Daškevitš.Sherlock Holmesi kehastamise eest annetati Vassili Livanovile 2006. a 15. juunil Briti Impeeriumi teenetemärgi kavaleri rist MBE. Sarja venekeelne kodulehekülg.

Sherlock Holmesi on etendatud ka Eestimaa teatrilavadel. 1998. aastal 20. veebruaril etendati Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastust “Etüüd punases”. Peaosades olid Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis.

Sirje Suun

„Sherlock Holmes: Varjude mäng“ Cinamonis

In raamatukava on 11/01/2012 at 19:21

Arthur Conan Doyle`i kriminaalromaanidel põhinev film läbi ameeriklaste ja brittide silmade. Režissöör Guy Ritchie. Osades võib ära tunda juba tuttavad näitlejad: Robert Downey juuniori ja Jude Law. Lisaks esineb linateoses Naomi Rapace, kes on tuntuks saanud rootslaste filmist „Lohetätoveeringuga tüdruk“.

Filmis on rohkelt efekte, põnevust ja huumorit. Põnevust peaks jaguma kõigile. Huvitav on näha ajastukohaseid uurimistöös kasutatavaid abivahendeid ja muidugi ka püstoleid. Puuduseks on ehk see, et actionit on loos kõvasti rohkem kui Holmesi looja originaalteostes ning mõttetegevust jääb väheks.

Ära võib märkida Doyle`i kogumikus „Sherlock Holmesi memuaarid“ oleva jutustuse „Viimane juhtum“, sest just seda lugu on kasutatud filmis.

Kindlasti tasub veelgi enam vaatamist filmi esimene osa „Sherlock Holmes“, mis valmis aastal 2009 ning mis pakub rohkem krimiloole omast tõsist detektiivitööd ja peamurdmist.

Vaata ka treilerit või käi ära filmi kodukal ja muidugi käi filmi vaatamas.

Triin Võsoberg