Raamatukava

Posts Tagged ‘aurupunk’

“Liiga” kolmapäeval, 20. sept. kell 21.30 ja neljapäeval, 21. sept. kell 11.00 TV6-s

In raamatukava on 19/09/2017 at 18:08

“Liiga”  — “The League of Extraordinary Gentlemen”, Tšehhi, Saksa, Inglise, USA, 2003. Märul. Režissöör Stephen Norrington, osades Sean Connery, Naseeruddin Shah, Peta Wilson, Tony Curran, Stuart Townsend, Shane West, Jason Flemyng, Richard Roxburgh, Max Ryan, Tom Goodman-Hill, David Hemmings, Rudolf Pellar, Robert Willox, Robert Orr, stsenasrist James Robinson, Alan Moore’i ja Kevin O’Neilli graafilise romaani alusel.

Filmist — “Liiga” ongi just selline film, et istud, lased end lõdvaks, vaatad ja lihtsalt naudid. Tagantjärele mõtled, et mis selles nüüd nii erilist oli… ja vaatad uuesti ning naudid jälle. — Jüri Kallas Sirbis “Dr. Jekyll, kapten Nemo, Dorian Gray ja Tom Sawyer“.

Graafilisest romaanist — Kellele see koomiksisari võiks meeldida? Kõigile, kellele meeldib aurupunk ja klassikaline kirjandus, kindlasti. Aga ka tänapäeva ühe tõsiseltvõetavama koomiksiautori loominguga tasub tutvust teha alustades just sellest sarjast. — Kauri Lepik Reaktoris “Koomiksiarvustus: Tähelepanuväärsete härrasmeeste liiga“.

Alan Moore’ist — Moore’i karjääri läbiv joon on olnud originaalsus ja koomiksite kui kuntsivormi täieliku potentsiaali esile tõstmine ja lugejatele maailma pakkumine, mis pole realiseeritav traditsioonilisemas kirjanduses ega televisioonis või filmides. Moore on korduvalt rõhutanud, et alates 1980ndatest üritas ta enda lugudes tähelepanu pöörata just sellele, mida on võimalik teha koomiksites, kuid mitte filmides või kirjanduses.  — Jüri Saar oma blogis “Alan Moore – kirjanik, looja, maag“.

Koomiksitest filmilinal Enamasti pole nende ekraniseeringute puhul tegemist otseste adaptsioonide, vaid pigem iseseisvate narratiividega kindlate fiktsionaalsete maailmade piires. Peavoolukoomiksite ristsiirdelisus on võimaldanud superkangelastel kujuneda hiiglaslikeks meediafrantsiisideks, kus ülekanded toimuvad mitmete meediumide vahel – filmidest tehakse paralleelselt arvutimänge, kangelastest iseseisvaid, siirdelisi või rööpnevaid animatsioone, telesarju, romaane, fännikirjanduskogumikke, pildikatalooge, kleepsukogusid, mänguasju, tarbekaubasarju jne. Filmiversioonid mõjutavad samas oluliselt kogu frantsiisi esteetikat, seda eelkõige staaride kaudu, kes superkangelasi kehastavad. — Mariann Tihane ZA/UMis “Järjestus- ja jäljenduskunst. Koomiksi adpteerimisest“.

Koomiksitest põhjalikumalt — Sõnad, pildid ja konventsionaalsed vormivõtted, mis kõik kannavad omas märgisüsteemis eraldi tähendusi, kombineeruvad lugemisprotsessi käigus üheks terviktekstiks. — Mari Laaniste ajakirjas Kunstiteaduslikke Uurimusi “Koomiks kui totaalne tekst“.

Aurupunk muusikas — Aurupungile kohaselt on valikus esindatud tumedad tungid, hullud teadlased, õhulaevad, tehisinimesed, palju hammasrattaid ja otse loomulikult ohtralt keevitajaprille. Muusikaliselt on tunda mõjutused industriaalist kantrini. — Veiko Belials Reaktoris “Aurupunk muusikas“.

Raamatunäitust, millest pool oli pühendatud aurupungile, oli võimalik näha paar aastat tagasi  Tartu Linnaraamatukogus ja HÖFFi ajal Haapsalu kultuurikeskuses. — Näituse nimestik Lugemissoovituse blogis “Küberpunk ja aurupunk“.

Alan Moore:

Tiina Sulg

 

 

Karel Zemani retrospektiiv Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil

In raamatukava on 26/04/2016 at 09:17

hõff
Ja jälle on aeg sealmaal, et Tartu kinode või telepurgi asemel tuleb soovitus seada sammud ja silmad Haapsallu — Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile.

Festivali kava.

Aurupungi klassiku Karel Zemani filmide sissejuhatuseks on festivali korraldajad kirjutanud järgmist:

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) pärjab postuumse elutööpreemiaga legendaarset filmimeest Karel Zemani. Oma efektsete filmide tõttu ka “Tšehhi Méliès’iks” kutsutud meistrile pühendab HÕFF kolmest filmist koosneva retrospektiivi ja tema loomingust inspireeritud ettekande ning töötoa.

Karel Zeman (1910 – 1989) kuulub Teise maailmasõja järgsesse legendaarsesse Tšehhi kineastide põlvkonda, mis hakkas kogu Euroopas tooni andma oma uuenduslike filmidega. Zeman oli üks esimesi filmimehi maailmas, kelle filmides võis näha aurupungi-žanri elemente, tuues suurele ekraanile nö retrofuturistlikud leiutised ülemöödunud sajandist.

Zemani esimesed nukufilmid 1940ndatel aastatel said kodumaal suure menu osaliseks, esimeste täispikkade filmideni jõudis animaator 1950ndatel. Rahvusvahelise läbimurde tegi Zeman 1958. a filmiga “Back-Capi saare saladus” (tuntud ka pealkirjade all “Hukatuslik leiutis” ja “Jules Verne’i imeline maailm”), mis on tänini Tšehhi kõige vaadatum mängufilm ja on restaureeritult taas leidnud tee tänapäeva publikuni. 1980. aastateni töötanud Zeman lavastas kokku üle 30. mängu- ja animafilmi. Zemani kaasaegsetest olid tema loomingu imetlejate hulgas ka Pablo Picasso, Charlie Chaplin ja Salvádor Dalí, tänapäevastest filmiloojatest on tema töödest tugevaid mõjutusi saanud Terry Gilliam, Tim Burton, Wes Anderson jpt.

“Just tänu mitmele Zemani filmile, mis 1970-80ndatel aastatel Eestis kino- kui teleekraanidele jõudsid, armusin ka mina sarnaselt tuhandetele eakaaslastele esimest korda filmimaagiasse nii jäägitult, et mälupildid kunagi nähtud filmidest tekitavad siiani meeldivaid külmavärinaid”, kommenteeris elutööpreemiaga pärjatava lavastaja olulisust HÕFFi programmijuht Helmut Jänes. “Andes postuumse elutöö auhinna Karel Zemanile, tähistame sellega mitte ainult suure meistri saavutusi, vaid kinomaagia tähtsust nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus”, lisas ta.

HÕFF toob publikuni Zemani loomingu kolm kõige legendaarsemat filmi.

1958. esilinastunud ja eelmisel aastal restaureeritud “Back-Capi saare saladus” loob erinevate montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu maagilis-poeetilise maailma, mis toetub režissööri lemmikkirjaniku Jules Verne’i vähetuntud romaanil “Isamaa lipp”.

1961. aastal valminud pöörane fantaasiafilm “Parun Münchhausen”, mis on samuti oma aja eriefektide musternäidis, on inspireeritud nii George Mélies’i varajastest ulmefilmidest, aga ka vene kosmonaudi Juri Gagarini esimesest kosmoselennust.

1966. a linateoses “Varastatud õhulaev” segab Zeman taas animatsiooni ja mängufilmi žanreid, jättes filmist mulje kui sajanditagusest liikuvast piltpostkaardist. Tänapäevalgi humoorikana mõjuv kogupereseiklus põhineb lõdvalt Jules Verne’i romaanil “Kaheaastane puhkus”.

Filmid linastuvad HÕFFi raames reedest pühapäevani ja on varustatud inglisekeelsete subtiitritega. Filmidele eelnevad sissejuhatused.

Nostalgialaks on garanteeritud! Vaata Zemani filmide retrofiilinguga treilereid:

“Back-up’i saare saladus”

“Imeline parun Münchhausen”

“Varastatud õhulaev”

Loe lisa Onu Kalveri blogist.

Ja lõppu veel üks reisisoovitus – Münchauseni muuseum Lätis.

Tiina Sulg