Raamatukava

Posts Tagged ‘ballett’

„Valge vares” laupäeval, 19. detsembril kell 21.30 ETV-s

In raamatukava on 17/12/2020 at 16:54

 

Koreograaf Teet Kask hindas filmi kõrgelt: “Minu arust oli see suurepärane film. Ma olen näinud mitmeid tantsufilme ja tantsijatele pühendatuid filme, aga see oli esimene kord, kus ma nägin, et film oli siiras, autentne, ta ei olnud üle mängitud.”

See film on suurepärase näitlejana tuntud Ralph Fiennesi kolmas lavastajatöö, stsenaariumi aluseks on olnud Julie Kavanaugh’ raamat “Rudolf Nureyev: The Life”, raamat, mida meie raamatukogus pole. Fiennes ka mängib filmis, ta on enda kanda võtnud balletiõpetaja Aleksander Puškini rolli. Nurejevit kehastab Kaasani Ooperi- ja Balletiteatri solist Oleg Ivenko, kes esimese kutse filmirolli katsetele kustutas, pidades seda spämmiks. Õnneks sai ta uue. Fiennes otsis peaosatäitjat kaua, sest ta vajas head tantsijat, kes samas poleks väga tuntud.

Filmi sisust: 1961. aastal otsustas Nurejev Pariisi gastrolli ajal paluda poliitilist varjupaika, teda aitas seltskonnategelane, tema elus hiljemgi olulist rolli mänginud Clara Saint (Adèle Exarchopoulos), keda KGB pidas CIA agendiks.

Üks ajaleheartikkel sellest, kui palju filmiversioon tegelikele sündmustele vastab, on leitav siit.

Filmi hinne 6.5 imdb.comis on üpris keskmine, kuid samas on Tokyo filmifestival nomineerinud selle parima filmi auhinnale, nii võib loota, et film on siiski üle keskmise, otsus jääb niikuinii iga vaataja enda teha.

Miks selline pealkiri? Me kõik teme selle väljendi tähendust ja just nii Nurejevit lapsena kutsuti.

Seda filmi saab DVD-lt raamatukogus vaadata.

Nurejevi seatud koreograafiaga „Romeo ja Julia” DVD saab koju laenutada.

Meilt saab raamatuid:

Carolyn Soutar „Tõeline Nurejev : intiimseid mälestusi säravaimast balletitähest”

Bertrand Meyer-Stabley „ Rudolf Nurejev : hüpe vabadusse : Vene balletitantsija ja ballettmeister : 1938-1993”

Colum McCann on Nurejevist kirjutanud romaani „Tantsija” .

Kaja Kleimann

 

“Must luik” laupäeval, 28. märtsil kell 23.35 TV3s

In raamatukava on 27/03/2020 at 12:19

Sellest filmist on siin blogis juba juttu olnud, vaadake üle, mida Klaari viis aastat tagasi kirjutas :)

Mina valisin kõrvale hoopis soovituse minna ilmsi või mõttes Haapsalu randa, vaadata merd ja heita pilk ka Tšaikovski pingile, kuulata Tšaikovski muusikat ning lugeda raamatuid Tšaikovski elust:  Jossif Filippovitš Kunin “Tšaikovski” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1963), Alo Särg “Tšaikovski : inimene, helilooja, legend” (Odamees, 2001), Henry Troyat “Paruness ja muusik : proua von Meck ja Tšaikovski” (Eesti Raamat, 2006).

Ja muidugi tasub vaadata ka “Luikede järve” salvestusi. Leningradi Kirovi ballett 1990. aastal:

Matthew Bourne΄i “Luikede järv” 2012. aastal:

Ja üks täispikk multifilm 1981. aastast:

Üks tore video, kuidas baleriin analüüsib tuntud filmide tuntud tantsusteene:

Ja et “Luikede järve” võib ka mittepadutõsiselt võtta:

Tiina Sulg

 

„Pähklipureja“ neljapäeval, 19. detsembril kell 19.00 kinos Cinamon

In raamatukava on 18/12/2019 at 11:36

On suurepärane võimalus vaadata Londoni Kuningliku Balleti balletietendust „Pähklipureja“.

Treiler:

Tekst Cinamoni kodukal: „Royal Ballet’ hiilgav „Pähklipureja“, mille koreografeeris Peter Wright 1984. aastal, on võrratu lavastus ühest kõigi aegade populaarsemaist balletist. On jõuluõhtu ning mustkunstnik Drosselmeyer võlub noore Clara seiklusesse, kus aeg peatub, pere elutuba muutub suureks lahinguväljaks ja imeline teekond viib ta läbi Lumemaa Maiustuste maale. Tšaikovski uhke muusika, suurepärased pidulikud lavadekoratsioonid ja Royal Ballet’ kütkestav tants, sealhulgas suhkruploomi haldja ja tema printsi kaunis pas de deux, teevad „Pähklipurejast” jõulude lahutamatu osa.„

Kes aga balletti vaadata ei soovi, võib astuda läbi raamatukogust ja selle aegumatu loo endale raamatu kujul nautimiseks laenutada :) Ernst Theodor Amadeus Hoffmannil on teisigi toredaid raamatuid: “Fantastilised lood“,  “Kuradi eliksiirid : kaputsiini, vend Medaruse järelejäänud paberid“, “Uneliivamees. Tõotus“, “Preili de Scuderi : jutustus Louis Neljateistkümnenda ajast” ja kõige tuntum on vast “Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest“. Lisaks on tema loomingut kogumikes “Saksa romantikud : näidendid ja saatused” ja “„Kuhu me siis läheme? – Eks ikka koju.“ : sajandivahetus saksa kirjanduses 200 aastat tagasi“.

“Pähklipureja” jääballetina:

Seili Ülper

„Must luik” esmaspäeval, 15. juunil kell 23.00 TV3s

In raamatukava on 14/06/2015 at 14:52

mustluik„Musta luige” (Black Swan, 2010) tutvustus: Nina (Natalie Portman) on New York City balletitrupi baleriin, kelle kogu elu kuulub tantsule. Ta elab koos oma eks-baleriinist ema Ericaga (Barbara Hershey), kes toetab oma tütre püüdlusi haiglase pühendumusega. Kui teatri kunstiline juht Thomas Leroy (Vincent Cassel) otsustab vabaneda priimabaleriinist Beth MacIntyre’st (Winona Ryder), et alustada uut hooaega ”Luikede järve” ning uue staariga, osutub tema esimeseks valikuks üllatuslikult just Nina. Aga tal on tõsine rivaal: San Franciscost saabunud uus tantsija Lily (Mila Kunis), kes suudab Leroyle kiiresti muljet avaldada. ”Luikede järv” nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist Valget Luike, ent samas sensuaalset ja pahelist Musta Luike. Nina sobib Valge Luige rolli ideaalselt, aga Lily on otsekui kehastunud Must Luik. Kahe baleriini rivaalitsemine muutub aga iseäralikuks sõpruseks, mille mõjul hakkab Nina uurima oma varjupoolt sellise innuga, et see ähvardab tüdruku hävitada.

mustluikposterSelle filmi kohta on väga raske sõnu seada, sest seda peab ise nägema ja tunnetama. Usun, et külmaks ei jää keegi, kuigi see pole just kerge film ning ei pruugi paljudele meeldida. Ometi annab see jõuliselt, hullumeelsuse piiril, edasi traditsioonilise hea ja kurja võitluse, seda nii tiheda baleriinide omavahelise konkurentsi kui ka oma sisemise võitluse tingimustes. Öeldakse, et tipus on tihti külm ja üksildane, kuid vahel võib see olla lausa hukutav… Kas kõik see higi, pisarad ja veri on alati väärt küünlaid tordil?

Seda parima naispeaosa Oscari ja Kuldgloobuse võitnud filmi tasub mitu korda (üle) vaadata, kuid kindlasti mitte konkreetselt balletimaalima tutvustava filmina, mille peale ka mina algul kinno seda vaatama läksin. Ühes oma intervjuus  ütles Eesti esibaleriin Age Oks, et kogu see film on suur fantaasia, nii need asjad ikka reaalselt teatris ei käi. Õnneks! Samas, olgu see meile kõigile meeldetuletuseks, et äärmused pole kunagi head ning seda ei tasu nõuda ka oma lastelt nagu filmis tehakse.

sininekõrbKui teleekraanil jääb film nägemata, siis vaata filmi raamatukogus kohalkasutusena.

Kui aga soovid teada saada, milline on esibaleriini elu tegelikult, siis leia muusikaosakonnast balletialast kirjandust või vaata Kaie Kõrbist dokumentaalfilmi „Sinine kõrb”.

Mõningaid filmiarvustusi blogides:
Südamelähedaselt;
Filmisahtel;
Malcolmi filmiblog.

Klaari Tamm

Ballett „Modigliani — neetud kunstnik” laupäeval, 28. märtsil kell 16.25 ETV-s

In raamatukava on 27/03/2015 at 14:35

Modigliani_315Tegelikult algab balletietendus kell 16.40, aga enne räägivad Toomas Edur ja helilooja Tauno Aints Estonia teatri laval balleti saamisloost ja Modigliani kunsti tähendusest.Amedeo-Modigliani-1905

„Modigliani – neetud kunstnik“ on Toomas Eduri lavastajadebüüt Rahvusooper Estonia laval. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust. Tema looming oli sillaks kubistide, eeskätt Pablo Picasso ja 1920ndate aastate art deco kunstnike põlvkonna vahel. Modiglianist räägitakse legende. Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood kirjanike Anna Ahmatova ja Beatrice Hastingsiga ning kunstnik Jeanne Hébuterne’iga, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine Picassoga, tuberkuloosist tingitud terviseprobleemid, mida ta üritas varjata ohtra alkoholi ja narkootikumide tarbimisega – see kõik on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.raamat mod

See on lugu kaunist ja andekast noormehest, kes tuleb Pariisi, et teostada oma unistus kunstnikuks saamisest, ent hukkub noorena suure kuulsuse lävel, olles lõhestatud oma deemonitest. Ballett räägib Modigliani tundlikust sisemaailmast ning lõpututest eneseotsingutest.

Muusika,  koreograafia ja lavakujundus moodustavad orgaanilise terviku ja jutustavad loo, mis haarab üleni kaasa.

Põhimõtteliselt saan ma aru ka  inimestest, kes ütlevad, et oleksid soovinud suuremat abstraktsust, et kõik on liiga otse jutustav, aga vaatasin eelmisel aastal sama etendust, mida salvestati, ja mina sain küll tõelise elamuse.!

Modigliani_611Tantsib Eesti Rahvusballett, peaosades Amadeo Modigliani – Anatoli Arhangelski, tema naine Jeanne Hébuterne – Alena Shkatula, kunstikaupmees Leopold Zborowski – Sergei Upkin. Rahvusooper Estonia orkestrit juhatab Risto Joost. Režissöör Ruti Murusalu

Sama salvestust saab laenutada ka raamatukogust.

Raamatukogust saab laenutada  ka filmi Modigliani elust , nimiosas Andy Garcia.

Ja muidugi lugege ka Vitali Vilenkini kirjutatud Modigliani elulugu  ning vaadake pilte.

Raamatu kohta on kirjutatud:

“Õnnitlen Teid kogu südamest: usun, et Teie monograafia on olemasolevaist üks parimaid. Te ei kujuta ette, kui väga õnnelik ma olen, et selline teos Modiglani kohta on ilmunud NSV Liidus. Tänan Teid veel kord, kallis sõber, ja braavo! Südamlikult tervitades, Jeanne (kunstniku tütar).” – Jeanne Modigliani kirjast raamatu autorile. 13. aprillil 1971. aastal.

Kaja Kleimann