Raamatukava

Posts Tagged ‘Camille Caudel’

“Camille Caudel 1915” pühapäeval, 1. detsembril kell 19 Cinamonis

In raamatukava on 30/11/2013 at 10:02

CamilleFilmil on eesti-, vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Peaosas vapustav näitlejanna, Juliette Binoche, kes on ise skulptori tütar.

Film keskendub kolmele päevale ca 50-aastase hullumajja luku taha pandud Claudeli elus. Dramaatiliste sündmuste asemel näitab Dumont inimese traagikat, kes on ära lõigatud maailmast ja iseenda loomingust. Jälitusmaania all kannatav Claudel on tunduvalt adekvaatsem kui kes tahes teine teda ümbritsevatest lalisevatest hullumaja asukatest. See tähendab, et ta on suletud uste taga lõpmata üksildane ja tema ainsaks lootuseks jääb, et perekond ta ükskord ometi sealt ära viiks. Kirjeldatu võib kõlada raskepäraselt, ent nii veider, kui see ka poleks, ei mõju Dumonti film sugugi liiga masendavalt. See film pole mitte karm, vaid pigem karge. On arvatud, et režissööri seni kliiniliselt halastamatut käekirja pehmendab antud filmi puhul peaosatäitja Juliette Binoche oma inimliku soojusega. Vähestest tükati jagatud kildudest paneb vaataja aimamisi kokku Claudeli loo tausta. Kuid loost olulisem on luku taha pistetud looja tundevarjundid – üksildus, ootus, lootus ja lootusetus. Sündmustevaese filmi pinget kannab näitlejanna pisima pinnavirvenduseni väljendusrikas nägu, millest peegeldub tegelase viimse vindini ergas tundemaailm. Camille Claudeli roll Bruno Dumonti filmis on järjekordne tõestus sellest, et Juliette Binoche on näitlejana aukartustäratavalt intensiivne ja ilus. (Leenu Nigu)

Camille Claudel  oli eelmise sajandi üks andekamaid prantsuse kunstnikke, tunnustatud kujur ja graafik. Ta oli ka üks esimesi naiskunstnikke, kes sel ajal nii kaugele jõudis. Tema ande avastaja ja protežee oli Auguste Rodin, kes, nagu see sageli juhtub, purustas selle, mille ise lõi. Neid sidus aastatepikkune kirglik suhe, kus tööd, armastust ja sõprust oli võimatu eristada. Rodin aga oli abielus ja lahutada ta ei kavatsenud… Pärast suhte purunemist hakkas Camille kannatama klaustrofoobiliste hoogude all, kus talle viirastus, et Rodin tahab teda ka kui kunstnikku kadedusest hävitada. Tõsi aga on see, et surivoodil kutsus Rodin enda juurde mitte ametlikku naist, vaid Camille’i, kes sellest aga iialgi teada ei saanud, sest oli selle aja peale lukustatud oma venna, prantsuse diplomaadi Paul Claudeli poolt vaimuhaiglasse. Siit algab meie filmilugu… See on sisuliselt ühe inimese soolo, kus režissöör Bruno Dumont  on teinud õiged valikud: filmida originaalkeskkonnas, kasutada taustarollides amatöörnäitejaid jne. Kõik kokku aitas oma ehedas külmuses ja kalgis kõleduses veelgi reljeefsemalt välja tuua Camille Claudeli kannatusi ja Juliette Binoche’i erakordset mängu. (Tiina Lokk)

Filmi kohta Pöffi kodulehel.

Camille_Claudel_atelier

1988. aastal tegi ohtralt auhindu võitnud filmi Camille Claudelist  Bruno Nuytten, nimiosas oli Isabelle Adjani ja August Rodini kehastas Gerard Depardieu.

Raamatukogust saab lugeda Barbara Krause raamatut “Camille Claudel –  elu kivis”.

Kaja Kleimann