“Saabastega Kass: Viimane soov” Tartu kinodes

Ikka juhtub, et kirjanduslikud kangelased, muuhulgas muinasjututegelased, hakkavad oma elu elama. Selle oma eluga võib minna nii ja võib minna naa, aga mulle tundub, et Saabastega Kassil on enamjaolt hästi läinud.

Igatahes on Saabastega Kass jälle seiklemas ja kinokava annab sellest teada nii:

Kõigi poolt palavalt armastatud, parajalt edev, piima limpsiv kartmatu mõõgavõitleja on tagasi!

Saabastega Kass avastab ühel mitte üleliia heal päeval, et tema armastus riskide vastu ning hoolimatu suhtumine ohutusse on jätnud oma jälje. Nimelt on ta oma üheksast elust ära raisanud juba kaheksa! Alati oma edus kindel olnud seikleja pole lihtsalt arvet pidanud. Nende elude tagasivõitmine saab olema Saabastega Kassi senistest seiklustest suurim. Kuna alles on üksainus elu, peab ta alla neelama oma uhkuse ning palum abi endiselt parterilt/konkurendilt Kitty Siidikäpalt. Kolmandana liitub nende seltskonnaga väsitavalt rõõmsameelne lobamokk Perrito. Üheskoos peab kange kolmik andma endast kõi, et püsida sammu võrra eespool Kuldkiharast ja kolmest karust ning maailma kardetuimast pearahakütist, Suurest Kurjast Hundist.

“Saabastega Kass: Viimane soov” toob taas kinolinale kangelase, keda Seiklus sai eesti keelde stuudios Film Audio. Oma hääle andsid tegelastele Mait Malmsten (Saabastega Kass), Eva Püssa (Kitty Siidikäpp), Ott Sepp (Perrito), Kristel Aaslaid (Kuldkihar), Rasmus Kull (Jack Horner), Ülle Lichtfeldt (Karuema), Andres Dvinjaninov (Karuisa), Jarmo Reha (Karujõmm), Taavi Teplenkov (Hunt), Ülle Kaljuste (Mama Luna), Mihkel Raud (Moraalimutukas), Jaan Rekkor, Tarmo Männard, Mattias Naan ja paljud teised. Tõlkija Mihkel Mõisnik, dublaažirežissöör Tiina Andreas, laulude režissöör Jakko Maltis.

Kassiraamatuid on muidugi murdu, kõiki ei jõua siin ära nimetada, aga ma teen mingeid kolmeseid gruppe, puhtalt oma maitse järgi.

Nunnupildilised lastekassilood:

Holly Webb “Lumes eksinud“, Ilmar Tomusk “Kullakallis kass“, Tiia Kõnnussaar “Mäo, kasside kuningas“.

Kassiromaanid:

Hiro Arikawa “Rändava kassi kroonikad“, Sōsuke Natsukawa “Lugu kassist, kes püüdis päästa raamatuid“, Grigori Služitel “Saveli päevad“.

Kassikrimi:

L. T. Shearer “Kass, kes tabas tapja“, Frauke Scheunemann “Winston, salamissiooniga kõuts“, Catriona Ward “Needless Streeti viimane maja“.

Ulmeraamatuid, kus kaanel on kass:

Helju Rebane “Õige valik“,  Robert A. Heinlein “Uks suvesse“, Terry Pratchett “Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised“.

Asisemaid kassiraamatuid:

Tiina Toomet ja Triin Kass “Kas kass…?“, Andreas Schlieper ja Heike Reinecke “Legendaarsed kassid ja nende inimesed“, Vicky Halls “Kasside varjatud elu : lemmiklooma käitumise saladused“. 

Kolm luulekogu (nendest luulekogudest leitud kassiluuletusi saab lugeda siit ja siit ja siit):

Krafinna “Kasse täis linn“, Ilmar Trull “Jänese valitud palitud“, Jüri Kolk “Otse aia taga“.

Autoreid, kelle perekonnanimi on Kass:

Asta Kass “Pahupidi puhkus“, Kristiina Kass “Kasper ja viis tarka kassi“, Paul Kass “Kesklinn : Eesti politseiniku uskumatud seiklused 1990-ndate Tallinnas“.

Nurradi!

Tiina Sulg

 

Jõulukava III — 25. detsember (“Nõiutud” ja “Tuhkatriinu”)

“Nõiutud” TV3 25.12.2019 kell 12.00

Tutvustus: Printsess Giselle (Amy Adams) unistab oma lähenevatest pulmadest prints Edwardiga (James Marsden), kui õel kuninganna Narissa (Susan Sarandon) ta kaevu tõukab. Pärast pikka hulpimist väljub kaunitar mingisugusest luugist ja avastab end korraga Manhattani südames! Pärast saabumist küünilisse New Yorki hakkab Giselle muutma oma vaateid elule ja armastusele, tutvudes lähemalt sarmika advokaadi Robertiga (Patrick Dempsey). Samal ajal ajavad tüdruku jälgi nii prints Edward kui ka Narissa kobakäpast käsilane Nathaniel (Timothy Spall), kellele on tehtud ülesandeks Giselle surmata. Kas ilus muinasjutt suudab tänapäeva maailmas vastu pidada ja veel õnneliku lõpugi leida? “Nõiutud” on vaimukas, romantiline muinasjutt igas vanuses vaatajatele.

Miks jäi silma?: Millalgi oli väheke moes segada omavahel animatsiooni ja live-action filme ja näitlemist. See film langeb enam-vähem sellesse kategooriasse, aga on võrreldes mõne teisega küllaltki vaadatav kompott. Armas ja naiivne, aga nii hea, et vaatan meeleldi uuesti ja uuesti. Jõulude ajal pole võlukunsti kunagi liiga palju ning isegi laulud, mis tavaliselt häirivad, on praegu kuidagi kuulatavamad kui muidu.

“Tuhkatriinu” TV3 25.12.2019 kell 17.00

Tutvustus, mida vist tegelikult poleks väga vaja: Elas kord armas tüdruk nimega Ella, kelle kaupmehest isa abiellub pärast ta ema traagilist surma uuesti. Soovides isale igati toeks olla, võtab Ella nende kodus lahkelt vastu võõrasema, leedi Tremaine’i ning tolle tütred Anastasia ja Drizella. Aga kui isa ootamatult sureb, on Ella korraga armukadeda ja julma uue perekonna meelevalla all. Temast saab määrdunud riietes ja tahmase näoga teenijatüdruk, keda kutsutakse Tuhkatriinuks. Kõige selle peale võiks Ella hakata lootust kaotama, et elu veel kunagi paremaks muutuda võiks. Aga hoolimata võõrasema ja selle tütarde julmast käitumisest otsustab Ella talitada vastavalt oma ema viimasele nõuandele, “ole vapper ja lahke”. Ta ei anna järele meeleheitele ega põlga neid, kes teda halvasti kohtlevad. Aga ühel päeval…

Miks jäi silma?: Mul on kombeks vaadata Tuhkatriinu ekraniseeringuid ning see on vist ainuke Hollywoodis valminud versioon sellest muinasloost, mis mul veel nägemata on. Lisaks on Tuhkatriinu vist üks esimesi Disney printsesse, kes animatsioonist live-action uusversiooni sai. Äkki, kui saan selle vaadatud, siis julgen ka “Kaunitari ja Koletist” ning “Aladdin”i vaadata?

Irina Möldre

Jõulukava I — 23. detsember (“Pahatar”)

Jõulukava, ehk noppeid sellest, mida võib telekast leida jõulunädala jooksul

Jõulud on muidugi aeg olla koos perega, süüa-juua ning tunda ennast hästi. Nende tegavuste vahele mahutab enamik meist ka mõne raamatu või filmi. Heitsin minagi pilgu telekavva, et uurida, mida head sellel nädalal näha saab. Nagu ikka on kava üleküllastunud ja kui ma otsustaksin kirjutada kõigest, siis istuksin siin kindlasti järgmiste jõuludeni! Seetõttu valisingi need, mis mulle silma jäid, aga kindlasti on huvitavat veelgi, igaüks peab lihtsalt asja isiklikult lähemalt uurima!

“Pahatar” TV3 23.12.2019 kell 21.00

Tutvustus: Linateos, mis toob meieni Disney filmistuudio ühe värvikama ja kuulsaima kurikaela taustaloo. Selleks kurikaelaks on haldjas, kes pani igavese une needuse printsessile, keda kogu maailm teab kui Okasroosikest. Mis aga teda selleks üldse ajendas? Paha haldjas polnud siia ilma pahana sündinud. Vastupidi – ta kasvas üles rahumeelses metsakuningriigis imekauni, suuremeelse haldjana, kuni ühel mitte väga ilusal päeval inimeste armee ootamatu kallaletung tema kodukandis valitseva rahu ja harmoonia kõikuma lõi. Haldjast saab oma kodukandi kõige raevukam kaitsja, kuid lõpuks langeb ta armutu reetmise ohvriks. See on tegu, mis hakkab tema seni puhast südant ajapikku kivikõvaks muutma. Vandudes halastamatut kättemaksu, algab tema eepilistes mõõtmetes vastasseis inimeste riigi kuningaga ning ta võtab sihikule kuninga vastsündinud tütre, printsess Aurora. Jälgides aga kõrvalt Aurora kasvamist, mõistab aga haldjas, et väikeses tüdrukus on peidus see, mis vajalik kunagise rahu taastamiseks.

Miks jäi silma?: Ei hakka salgama – eks ikka Angelina Jolie kehastatud haldja pärast. Näitleja ja tema põsesarnad teevad võrratu töö! Pealegi on see film mul ikka veel nägemata ja ma tõesti plaanin seda vaadata. Lisaks tuli ju Pahatari järg selle aasta suvel ekraanile ning kuidas ma vaatan järge kui sellele eelnev film täitsa vaatamata on?!

Muinasjuturaamatuist võib kõrvale võtta vennade Grimmide “Okasroosikese” või Charles Perrault’ “Uinuva kaunitari” või lugematu hulga mõlemate ümberjutustusi.

Irina Möldre

„Kaunitar ja koletis” kinos Ekraan ja Cinamon ning „Kaunitar ja koletis” neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

„Kaunitar ja koletis” (USA 2017) kinos Ekraan ja Cinamon ning lastefilm „Kaunitar ja koletis” (Saksa 2012) neljapäeval, 23. märtsil kell 9.00 ETV2-s.

Igihaljas lugu kaunitarist ja koletisest on jõudnud taas suurel kinoekraanile. Seekordne film põhineb 1991. aasta Disney animafilmil, mis oma imelise pildikeelega on kummitama jäänud kindlasti paljude 90ndate laste ja noorte mäludesse. Nii ka mul endal… Kahjuks pole veel jõudnud kinno, et üle kontrollida, kas see lummus on jäänud ka uude mängufilmi. Seega saan toetuda üksnes teiste arvamustele. Eriti meeldis filmikriitiku Aurelia Aasa 19. märtsi artikkel Postimehes, kus ta kenasti leiab, et vahel on ju ilus muinasjutukangelaste juurde tagasi pöörduda ja kogeda taas seda lapselikku õhinat, võimet uskuda imedesse ja paremasse maailma.

Lähtudes viimasest, soovitangi kõigil imedesse uskujatel uuesti läbi lugeda nii Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’ i „Kaunitar ja koletist”  kui Charles Perrault’ oma kui ka Sergei Aksakovi „Tulipunast lillekest”. Kui sellest kõigest jääb siiski väheseks, siis tasuks veidi karastunumal fännil (kuigi konkreetne jutt ise pole jube, siis paratamatult tekib kiusatus ka teistele lugudele pilk peale visata) lisaks läbi lugeda ka „Härra Lyoni kosjalugu” Angela Carter’ i raamatust „Verine kamber”.

Õnneks on ka ETV2 koolivaheajal mõelnud igavlevatele koolilastele, sest neljapäeva, 23. märtsi hommikul kell 9.00 saab vaadata Saksa versiooni kaunitari ja koletise armuloost.

Klaari Tamm

„Saabastega Kassi tegelikud seiklused” laupäeval, 23. aprillil kell 8:00, Kanal 2

See on ju see tegelane, kes saab inimestest aru ja mõtleb välja kavalusi. Mida me siis nüüd tema kohta uut ja ennekuulmatut teada saame? No selleks tuleb muidugi sättida end laupäeva hommikul teleka ette ja asja jälgima hakata.

Kindel on see, et antud kassi seltsis ei hakka kellelgi igav. Kuidas saakski, kui tavaliselt neljal käpal kõndiv nurrulööja ei hooli teiste arvamusest, tõmbab jalga saapad ja käitub kahtlaselt sarnaselt inimesele.

Mida muud saaks soovitada selle filmi kõrvale – ikka tuntud lasteraamatut „Saabastega kass”, mille pani kirja prantslane Charles Perrault.

“Saabastega kass” Tess Pauskari esituses:

Triin Võsoberg

„Punamütsike“ neljapäeval, 17. septembril kell 21.30 kanal 12-s

Muinasjuttude ette lugemine unejuttudena on väga levinud. Seetõttu on aastakümnete jooksul algselt rahva hulgas suuliselt levinud jõhkrad hoiatus- ja noomituslood 21. sajandiks kallatud üle mannavahu ning musirullidega. Võib-olla me enam ei mõtlegi nende juttude sügavamale tähendusele, moraalile, mis peitub sõnade taga; võib-olla on loo tõeline mõte jutu lastesõbralikumaks muutumise käigus üldse kaduma läinud.

2011. aastal sai ühe kuulsa muinasjutu enda hambusse Catherine Hardwicke, kelle vaatajateni jõudnud käsitöö on üpris kõikuva tasemega. Hardwicke on nimelt „Videviku“ saaga filmiks saamise eest vastutav. Ja tegelikult on ka „Punamütsike“ suunatud rohkem sellisele publikule, kellele pakub huvi „minestav“ ja abitu kangelanna, ning lükantroopia. Hardwicke on töödelnud „Punamütsikese“ muinasjuttu äratundmatuseni muutes selle armukolmnurgaks Amanda Seyfriedi ümber. Filmis on libahunte ja libahunte jahtivaid võimukaid mehi (Gary Oldman). Filmi visuaalne pool on saanud kiita, kuid ületöödeldud lugu ja näitlejatööd mitte nii väga.

17. sajandil tõi Charles Perrault „Punamütsikese“ esimesena kirjaoskajateni, 19. sajandil ilmus juba vendade Grimmide töötlus. Tegemist on hoiatuslooga, kus pisike punase kapuutsiga (mütsiga) tüdruk saadetakse haigele vanaemale kooki ja veini viima, kuid tee peal kohtub ta näljase pajuvasikaga. Mis juhtub aga edasi, sellest saate lugeda raamatust, või küsida vanaema käest. Muinasjuttu on tõlgendatud erinevalt – see võib olla lugu, mille kaudu inimesed on kirjeldanud päeva ja öö vaheldumist; või lugu, mis imiteerib täiskasvanuks saamist; või lugu, mis vastandab loodust ja inimest jne. Igaüks saab sellest universaalsest muinasjutust leida endale sobiva moraali.

Külastage kindlasti oma kohalikku raamatukogu, kus leiate nii Perrault’ kui ka Grimmide töötlusi, samuti pehmemaid versioone, mida tillukestele uudishimust pakatavatele kõrvakestele ette lugeda.

Filmi kohta võib lugeda IMDb-st, muinasjutu ajaloo kohta aga Wikipediast.

Liis Pallon

„Tuhkatriinu” Cinamonis ja Ekraanis

Filmi ametlik esilinastus on 13.  märtsil, aga veel enne on filmi võimalik näha 10. märtsil Cinamoni Tüdrukuteõhtul.

Tundub, et kui kellegil on kange soov teha filmi, aga head süzeed kohe võtta ei ole, pöördutakse taas klassikaliste muinaslugude juurde. Seekord on ette võetud „Tuhkariinu” ja tutvustusest saame teada, et loomulikult on võrreldes algse looga tehtud ka mõned muudatused.

Osadesse on valitud näitlejad, kes laiemale vaatajaskonnale juba tuntud erinevate filmide ja seriaalide kaudu, nii et võib oodata suurejoonelist vaatemängu. Neil, kes armastavad kauineid muinaslugusid tasuks film ikka ära kaeda. IMDb-s on film saanud igatahes 7,9 punkti.

Filmi treiler:

Klassikaline muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, arvatakse algselt pärit olevat juba antiikajast. See lugu on tuntud paljude eri rahvaste juures. Euroopas sai munasjutt populaarseks Charles Perrault ja vendade Grimmide raamatute kaudu.

Raamatukogust leiab mitmeid erinevaid „Tuhkatriinusid” ja sellest loost inspireeritud jutte. Üks on näiteks Ketlin Priilinnu raamat „Peaaegu Tuhkatriinu”. Algsest loost on see küll sootuks erinev, aga olemas on nii võõrasema-motiiv kui õnnelik lõpp.

Eks igal põlvkonnal peabki ehk oma Tuhkatriinu-film olema. Seega lisasin lõpetuseks enda lapsepõlvelemmiku.

Anu Amor-Narits

“Kaunitar ja koletis” Cinamonis ja Ekraanis

On valmis saanud järjekordne linateos muinasjutusõpradele. Prantslased on nimelt ette võtnud teha film oma muinasjutuvestja Charles Perrault maailmakuulsa muinasloo järgi.

Tuntud muinasjutu uusim ekraniseering ühendab Léa Seydoux ja Vincent Cassel’i ajatus maailmas täis romantikat ja maagiat.

On aasta 1810. Laevahukk tõotab majanduslikku hävingut jõukale kaupmehele ja perepeale, kellel on kolm tütart ja kolm poega. Perekond kolib maale kitsikusse elama. Ainult pere pesamuna, imearmas Belle (kaunitar prantsuse keeles), suudab maaelust rõõmu leida. Ent saatusekell lööb taaskord valusalt, kui pereisa korjab Belle’ile roosi võlupalee keelatud aiast ning mõistetakse palee omaniku, Koletise, poolt surma. Kartmatu Belle on valmis ise paleesse minema ja ohverdama oma elu isa eest. Paleesse jõudes ei kohtu ta mitte surmaga, vaid imelise maailmaga täis maagiat, luksust ja kurbust. Belle einestab igal õhtul Koletisega. Ning igal ööl külastab Koletise kurb saatus teda läbi unenägude. Peletis hakkab ajapikku tundma üha suuremat lähedust neiuga, kes on valmis tegema kõik, et purustada must maagia, mis kammitseb tema austaja hinge. See on lugu sellest, kuidas Belle’st sai Kaunitar ja kuidas Kaunitar leidis Koletise ning kuidas sellest tekkis imeilus armastus.

Filmist IMBD-s.

Kaunitari ja Koletise loost on filmi teinud ja Walt Disney animastuudio, mis on ainus parima filmi Oscarile nomineerinud joonisfilm. Disneylt on ilmunud ka filmi põhjal valminud raamat väiksematele lugejatele. Lisalugemiseks suurematele soovitaks loomulikult Charles Perrault muinasjuttude kogumikku.

Anu Amor-Narits

 

 

“Saabastega kass” TV3s laupäeval, 28. septembril kell 19.30

Mõnus meenutus lapsepõlvest uudses kuues. See on Charles Perrault’ ainetel loodud animatsioon ja EESTI KEELES!

Ammu enne seda, kui Kass Shrekiga kohtus, sööstab meie osav siidikarvaline sangarkiisu peadpööritavasse seiklusse koos nupumehe Kuugel Alexander Muugeli ja tänavakass Kitty Siidikäpaga, et röövida maailmakuulus kuldmune munev hani.

Originaalis on peaosades Antonio Banderas ja Salma Hayek. Kuidas tulevad toime meie näitlejad kahe kuumaverelise kassiga: Saabastega Kass – Mait Malmsten, Kitty – Eva Püssa, saab laupäeval näha. Miks ka mitte meenutada seda esimest Saabastega kassi lugedes Charles Perraulti raamatut.

Piia Tuule