Raamatukava

Posts Tagged ‘depressioon’

„Whitney lugu“ laupäeval, 19. mail kell 15 Kanal2s

In raamatukava on 17/05/2018 at 08:17

Ma loodan, et kõik on jõudnud juba taastuda Prima Vista kirjanduslikest bakhanaalidest, ning on valmis uuteks vallutusteks linade peal ja vahel. Mai on vaimse tervise kuu, ja sellest lähtuvalt valisin ma ka filmi.

Millegi pärast on meie ühiskond kujunenud selliseks, et Vallo süüfilise ravi ja Mare emaka eemaldus tunduvad sotsiaalses suhtluses kergemini seeditavad olevat, kui Imbi pihtimus, et tal on eluisu otsas. Viimase välja ütlemisel võib kuulda lausa 2 kilomeetri kaugusel olevat südamestimulaatorit. Nii piinlikult vaikseks jääb siis kõik. Tõsi on aga see, et enamike inimeste vaimne tervis võib nende elu ajal nõrgeneda – sellele tuleb tähelepanu pöörata ja sellest tuleb rääkida. Mida rohkem me võtame sõna teemadel, mis tekitavad meis häbi (sõltuvusprobleemid, depressioon, toitumishäired, lähisuhtevägivald jne), seda kiiremini julgevad inimesed abi küsida.

Whitney Houston oli üks läbi aegade kuulsamaid ja edukamaid naislauljaid. Mustanahalise naisena läbi lüüa valdavalt valgetest koosnevas muusikamaailmas on mõõtmatult raske. Suurema publiku ette jõudis ta 80ndatel ning see teekond kestis 2012. aastani, kui ta õnnetul kombel ühes hotellis vanni uppus. Kuidagi melodramaatiline lõpp nii suurele diivale?! Ja ikkagi välditav…

2015. aastal Angela Basseti lavastatud telefilm „Whitney lugu“ kirjeldab perioodi lauljanna elus aastatel 1989-1994. Määrava tähtsusega saatuslikul eluperioodil kohtus ta oma (endise)abikaasa Bobby Browniga, astus üles filmis “Ihukaitsja” ning saavutas selle kaudu rahvusvahelise kuulsuse. Sellesse eluperioodi jääb ka kokaiinisõltuvuse algus ja nurisünnitus ning sellega kaasnenud vaimne trauma, mis jäid Whitneyt kurva meloodiana elu lõpuni saatma. Probleeme, mida film puudutab, on mitu — sõltuvus, lähisuhtevägivald, depressioon, söömishäired.

Film ise on saanud väga keskpäraseid hinnanguid, kuid vahelduseks ületreenitud ja ülespuhutud superkangelastele ning oma naba imetlevatele valgetele meeskunstnikele, kes millegi pärast on ikka veel relevantsed, sobib ta imehästi.

Whitney Houstonist on kirjutet raamatuid, kuid eestikeelseina neid pole ilmunud. Meedia vahendusel saab endale aga kujundada teatud narratiivi tema elust ja tööst. Wikipediast saab lugeda lisaks filmi  ja väga põhjalikult tema elu, karjääri kohta. Soovitan kolada ka sellisel leheküljel nagu http://peaasi.ee/ , kus saab lisainformatsiooni erinevate vaimsete häirete kohta, kontrollida testi abil enda vaimset heaolu, küsida ja saada adekvaatset abi. Emotsioonaalset tuge leiab ka leheküljelt https://www.eluliin.ee/, kus on väljas erinevad telefoninumbrid, kuhu vajadusel helistada.

Liis Pallon

“Kivid minu taskutes” esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

In raamatukava on 04/01/2015 at 16:24

kivid_posterFilmi tutvustus: Läti animaatori Signe Baumane film „Kivid minu taskutes“ (“Rocks in my Pockets” / “Akmeņi manās kabatās”) oli Läti selleaastane kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile. Sügavalt isiklikus ja autobiograafilises teoses sukeldub autor oma suguvõsa vaimsesse ajalukku — päriliku, naisliini pidi edasi kanduva vaimuhaiguse lukku. Minajutustajast autor räägib oma vanaema Anna loo, kelle hingeheitlustes ta iseend ära tunneb. Vaestest oludest pärit, aga kiire taibuga ja andekas Anna saadetakse linna õppima, kuid lisaraha teenimiseks sekretärina töötades armub noor ja naiivne tütarlaps oma ülemusse, kelle lõputu energia ja suured ideed tüdrukut võluvad. Elu praktiline pool ja Lätit raputavad okupatsioonid rikuvad aga unistused säravast tulevikust. Kui Anna lapselaps Signe aastaid hiljem vanaema kohta küsimusi esitama hakkab, on sugulased tõrksad ja vaikivad, kuid peagi peavad Signe suguvõsa noored naised ning ka tema ise üksteise järel peas kõlavate häältega võitlusesse astuma.

kividd-poster-idea„Kivid minu taskutes“ ei räägi aga sugugi vaid vaimuhaigusest. See on lugu tugevate, andekate ja ambitsioonikate naiste murdumisest, kui nende unistused purunevad totalitaarse riigikorra või sellele järgneva postsotsialistliku konservatiivsuse surve all. Naistest, keda surutakse jäikadesse rollidesse, mis toodavad vaid võõrandumist, lagunevaid suhteid ja tühjusetunnet. Samas on see lugu hakkamasaamisest ja vastupidamisest, oma sisemiste deemonitega koos elama õppimisest ning nende rakendamisest loomingu ja eneseväljenduse teenistusse.

Filmile järgneb Skype’i teel vestlus režissöör Signe Baumanega.

Filmi treiler ja netist leitud arvamuskatked lubavad, et see on huvitava pildikeelega humoorikas film depressioonist.

varesele-valu-harakale-haigusLäti kirjandust eesti keeles on viimastel aastatel ilmud häbematult vähe. Pisut filmiga haakuvad (suguvõsa lugudega tegelevad ja naispeakangelastega) on vast Nora Ikstena teosed “Neitsi õpetus” ja “Elu pühitsus”. Depressiooni lahkavat kirjasõna on üksjagu, tooksin välja raamatu, mis muidu märksõnaga otsides välja ei tule – Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi käe all näidendiks vormunud “Varesele valu, harakale haigus… :lugusid depressioonist ja tervenemisest”.

Tiina Sulg