Raamatukava

Posts Tagged ‘dokumentaalfilm’

„Vaino Vahingu päevaraamat“ Tartu Elektriteatris laupäeval, 26. märtsil kell 17:15

In raamatukava on 23/03/2022 at 09:49

Veebruari keskpaigast saadik saab valitud kinodes vaadata Rainer Sarneti lavastuslikku dokumentaalfilmi kirjanikust ja psühhiaatrist Vaino Vahingust.

Filmi treiler:

Filmi ametlikus tutvustuses seisab: „Mis päästab – kunst või mäng –, kui armastus on suurim piin? Kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahing pidas aastatel 1968–1984 päevaraamatut, kirjutades Tartu kultuurielust, armuseiklustest, boheemlikest olengutest ja vaimsetest otsingutest. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piiride ületamine. Kunsti ja elu vahele ta piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. See oli tema kuulus Spiel ehk mäng. Disharmooniast inspiratsiooniallikat tehes tundis ta hirmu end armastuses kaotada. Tema päevaraamatut läbib idee ohverdada kunsti nimel elu. Kas see aga on üldse võimalik või tuleb püüda kõigepealt armastada? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm üritab valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb ta inimlikuks ja muudab tema loomingu võluvaks.“

Vastuolulised isikud tekitavad ikka vastakaid arvamusi, tõlgendusi, suhtumisi. Enda kaaslastest ja kaasaegsetest arvame tavaliselt, et neid teame ja tunneme, kuid kui palju on see tegelikult võimalik, kes seda teab! Tekivad jutud ja legendid, mõnikord lastakse need liikvele ka teadlikult ja meelega. Rainer Sarnet on üks põnevaid kaasaegseid filmitegijaid ja kindlasti tasub see film ühest legendaarsest tartlasest ühel kultuurihuvilisel tartlasel järgi vaatamist. Film ilmselt lükkab mõtted liikuma mitmes suunas ja muuhulgas võib tekitada huvi ka päevaraamatuid endid lugeda või sirvida. Tartu Linnaraamatukogust saab neid laenutada: „Päevaraamat I“ (1968-1973)  ja „Päevaraamat II“ (1974-1984), nagu ka teisi Vaino Vahingu teoseid.

Huvilistele veel viiteid: režissöör Rainer Sarnet ja näitleja Üllar Saaremäe külas saates OP.

Mai Põldaas

“Miks me loomingulised oleme?” teisipäeval, 15. märtsil kell 22.00 ja neljapäeval, 17. märtsil kell 23.35 ETV2-s

In raamatukava on 14/03/2022 at 14:25

Mis on loomingulisus ja miks mõned inimesed on loovamad kui teised?

Seekordne dokfilmi soovitus ei ole seotud küll ühegi konkreetse raamatuga, aga samas võib öelda, et see on kaudselt seotud kõikide raamatutega maailmas.

Saksa filmitegija Hermann Vaske käis 30 aastat kaameraga mööda maailma ja küsis kuulsatelt loovisikutelt ainult seda, miks nad on loovad. Nagu arvata, saab režissöör sama palju erinevaid vastuseid, kui on erinevaid vastajaid. Tema intervjueeritavate hulgas on David Bowie, Ai Weiwei, Björk, Wim Wenders, Philippe Stark, Yoko Ono, David Lynch, Nobuyoshi Araki, Quentin Tarantino, Bono, Nick Cave, Stephen Hawking, Dalai Lama, Marina Abramović, Vivienne Westwood, Takeshi Kitano ja paljud teised, kes kõik olid sellele pealtnäha naiivsele ning rumalale küsimusele vastates raskustes.

Lisalugemiseks on väga sobiv Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi blogis ilmunud vestlusring teemal „Looming päästab maailma”.

Raske on teha valikut teha filmis intervjueeritavate esinduslikust rivist, kuid lähtudes isiklikest eelistustest, lisan ühe video Björkilt, kes on loominguline nii muusiku kui näitlejana.

Anu Amor-Narits

Eesti lood. „Lokaalsed linlased” teisipäeval, 18. jaanuaril kell 21.30 ETV2-s

In raamatukava on 17/01/2022 at 19:32

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib esile aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. „Lokaalsed linlased” uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ning selle kvaliteedi pärast.

Režissöör Maria Uppin, produtsendid Maria ja Robi Uppin, toimetaja Merle Karro-Kalberg, tootja Black Plastic Media Productions.

Igapäevased liiklusummikud ja parkimisprobleemid pole kahjuks Eestis (eriti Tallinnas) mingi harv nähtus. Keskmine eestlane veedab ummikus umbes 18 tundi aastas, mis pole küll võrreldav suurlinnadega (nt Los Angeleses raiskab iga inimene keskmiselt 102 tundi liiklusummikutes ja 85 tundi parkimiskohta otsides), siis järjest suurenev sõidukite müük (juba uusi sõiduautosid müüdi 2021.a ligi viiendiku võrra rohkem kui 2020. aastal) annab kindla ohusignaali, et linnad täituvad järjest enam autodega. Seega tekib õigustatud küsimus, et kelle või mille jaoks linna planeeritakse? Kas autodele või inimestele?

Kaasaegsetes linnaplaneerimise teooriates kõneldakse siiski aina rohkem linnadest inimestele, kus luuakse soodsaid tingimusi jala käimiseks, rattasõiduks, istumiseks, kuulamiseks ja rääkimiseks. Et kõndida oleks mugav ning distantsid vastuvõetavad, on omakorda vaja rohkem ruumi. Ruumi, mille on hõivanud autoliiklus ja parkimine. (Jan Gehl „Linnad inimestele”)

Samas iga reis algab jalgsi liikumisest, olgu selleks kõndimine parklasse, bussipeatusse, jalgrattakuuri jne… Nendest käikudest saavad alguse sidusus linnaga, erinevad kontaktid naabruskonnaga. Jalgsi käidavus ja väiksem süsiniku jalajälg on ühed olulised tingimused elamisväärses linnas. (David Sim „Pehme linn : tihedus, mitmekesisus ja lähedus argielus”)

Millises linnakeskkonnas sooviksid elada Sina? 22. jaanuarini on Tartu Linnaraamatukogu peamaja näituseruumis võimalik vaadata näitust „Tark linn” ning selle küsimuse peale pikemalt mõtiskleda.

Klaari Tamm

“Sparksi vennad” reedel, 19. novembril kell 18.45 Elektriteatris

In raamatukava on 15/11/2021 at 13:09

Kui asnsambel “Sparks” korraga ette ei tule, siis järgnev video peaks küll kellukesed helisema panema.

Ja tegu pole ühe hiti imega, vaid 25 plaaditäit oma ajast pisut ees oleva muusikat salvestanud tänase päevani tegutseva duoga.

PÖFFi leht jutustab juurde:

Kuidas saab üks popbänd olla samaaegselt üliedukas, alahinnatud, ülimalt mõjukas ning kriminaalselt unustuste hõlma vajunud? Seda pärast umbes 50 tegutsemisaastat, 25 stuudioplaati ja 250 salvestatud laulu? Kuidas saab olla oma žanris teerajaja, kui Pet Shop Boys pole üheski intervjuus neid oma mõjutajana maininud, sellise küsimuse peale alati nina kirtsutades?

Nüüd saame vastused pea kõigile nendele küsimustele, sest selle ansambli suur fänn filmivirtuoos Edgar Wright („Shaun of the Dead“, „Hot Fuzz“) on kogunud kaamerate ette kõik omataolised fännid ning kaevanud end läbi üüratust kogusest arhiivimaterjalist, et natukenegi eemaldada salapäraloori koosluselt nimega Sparks.

Filmis saavad sõna bändi sellised suured austajad nagu Flea, Beck, Jason Schwartzman või Neil Gaiman ning Wright viib vaatajad ‒ kes muide ei pea üldse olema selle bändi austajad ega isegi mitte sellest kooslusest varem midagi kuulnud ‒ kummalisele odüsseiale läbi aastakümnete, teejuhtideks ekstsentrilised vennad Ron ja Russell Mael, kes on omalt poolt panustanud muusika värvikasse ajalukku ansambliga, mille puhul on väga suur tõenäosus, et tegu on sinu lemmikbändi lemmikbändiga… Kas on lihtsalt kokkusattumus, et „This Town Ain’t Big Enough For the Both of Us“ nägi ilmavalgust aastapäevad enne seda, kui näiteks Queen oma „Night at the Opera“ kauamängivaga rahva ette astus? Võib-olla…

Kohustuslik eelsoojendus enne seda, kui dünaamiline duo Ron ja Russell järgmisel aastal Tallinna saabub.

Film kuulub aasta parima dokumentaalfilmi Oscari soosikute hulka.

Režissöör Edgar Wright. UK, USA, 2021.

Mul on filmi suhtes hea eelaimus, sest ma kuulasin-vaatasin intervjuusid ja režissöör on ise Sparksi fänn ja tundis vendi juba enne filmimist ja vennad arvasid, et just on õige aeg see dokk ära teha ja et Edgar Wrighti filmikeel neile sobib ning külaliskõnelejaid oli üllatavalt lihtne saada, tuli ainult küsida ja ajas kokku leppida. Ja Wright lubas, et selles filmis on vaatamist nii Sparksi fännidele kui ka neile, kellest Sparksi muusika seni mööda on läinud.

Kuulake siis Sparksi ja Sparksi vendadelt mõjutusi saanud muusikuid ja Tallinnast saab kätte ka tosina aasta taguse bändi biograafia.

Üks filmiarvustus:

ja pikem intervjuu režissööriga:

Tiina Sulg

„Maailma kõige ilusam poiss“ PÖFFil pühapäeval, 14. novembril kell 15:30 Athena Keskuses

In raamatukava on 09/11/2021 at 15:56

Reedel algab Pimedate Ööde Filmifestival, sel sügisel juba 25. korda. Taas võimalus näha palju uusi ja huvitavaid linateoseid!

Pühapäeval, 14. novembril linastub Athena Keskuses Rootsi dokumentaalfilm „Maailma kõige ilusam poiss“. See on Kristina Lindströmi ja Kristian Petri film Björn Andresenist), noormehest, kelle Luchino Visconti kuulutas kunagi maailma kõige ilusamaks poisiks, kui valis ta kehastama Tadziot enda filmis „Surm Veneetsias“.

Dokumentaalfilmi „Maailma kõige ilusam poiss“ treiler:

Visconti „Surm Veneetsias“ treiler:

Luchino Visconti filmi „Surm Veneetsias“ (1971) aluseks on Thomas Manni jutustus „Surm Veneetsias“ (1912). Mõlemad räägivad loo Gustav von Aschenbachist, keda vaevab kinnisidee täiuslikust ilust. Nii Manni jutustusel, kui Visconti filmilool on oma moraal. Viimasega omakorda käib aga kaasas mõtlemapanev lisalugu, mis sai osaks filmis iluideaali kehastanud noormehele reaalelus – seda „Maailma kõige ilusam poiss“ käsitlebki. Kas ja kuidas ühel 15-aastasel on võimalik end kaitsta ärakasutamise eest? Ning kui sinust on mingit pidi teatav kuvand loodud ja see ei ole tegelikust sinust, kuidas siis edasi? Kui oled millegagi kuulsaks saanud, siis aastaid hiljemgi tuntakse huvi vaid selle vastu, mitte aga mida veel ja võib-olla pareminigi oled teinud.

Dokumentaalfilm ilus olemise, kuulsuse ja ärakasutamise hinnast.

Kel rohkem huvi, siis nii Visconti filmi kui Manni raamatut saab Tartu Linnaraamatukogust laenutada.

Mai Põldaas

Kunst on ainus pääsetee. Konrad Mägi eluloofilm kolmapäeval, 3. novembril kell 22.55 ja laupäeval 15.35 ETV-s

In raamatukava on 30/10/2021 at 11:10

Marianne Kõrveri dokumentaalfilm räägib maalikunstnik Konrad Mägi (1878-1925) elust ja loomingust. Autori sõnul huvitas teda filmi loomisel ennekõike Mägi vastuoluline ja kohati seletamatu isiksus, mille eri tahud kanduvad üle ka tema loomingusse. Filmi toimetaja on Eero Epner, kes on kirjutanud ka mitmesse keelde tõlgitud raamatu „Konrad Mägi”, millel koos reprodega mahtu üle 500 lehekülje, helilooja Lauri-Dag Tüür, tootja Konrad Mägi Sihtasutus.
Hanno Soans kiidab filmi, kuna „/—/nii pildis kui ka kommentaarides [on] jäetud suisa luksuslikult aega kunstile enesele”, samuti on sellel suurepärased operaatorid – Ants Martin Vahur, Jekaterina Ambramova ja Marianne Kõrver ise. Ilutsemata ilusad on isegi kaadrid intervjueeritavatest.
Hendrik Alla artiklist noppisin välja sellise teabe:
Sel sajandil on Mäge Eesti filmides heldelt kajastatud. 2001. aastal linastus Andres Söödi dokumentaal «Konrad Mägi», 2018. aastal tegi Jekaterina Ambramovna filmi kunstniku isikunäituse auks (mis käis ka Torinos ja sai seal sooja vastuvõtu) ning nüüd käesolev, mis esilinastus ETVs 1. novembril [2020], Mäe 142. sünniaastapäeval. Kahe viimase filmi taga seisab Konrad Mägi Sihtasutus. Oleks vaid teistelgi tähelepanuväärsetel Eesti kunstnikel nii andunud ja varakaid austajaid!

Žanri poolest nimetatakse seda eluloofilmiks, aga vorm on pigem peisaaž kui portree. Rohkem tuleb juttu maalidest ning nende mõjust paljudele inimestele kui mehest, kes need pildid maalis. Filmi koosneb kolmest liinist: aeglaselt liikuv kaamera, mis uurib Mäe maale, intervjuud ekspertide ja kunstiarmastajatega (filmis esinevad Tiina Abel, Tõnu Õnnepalu, Eha Komissarov, Veiko Õunpuu, Jaan Toomik, Hasso Krull, Lauri Sommer, Marek Tamm, Jaan Elken ja Kristi Kongi) ning kunstniku elukäiku konteksti asetavad animatsiooniga vääristatud (animaator Katariin Mudist) ajaloolised fotod ja filmikaadrid.

Eero Epneri raamatut saab Linnaraamatukogust laenutada, samuti on meil Maie Raitari ja Andres Söödi 2011. aastal ilmunud teost “Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg.”.Viimane raamat valiti aasta 25 kauneima raamatu hulka ja tehti ka köitenäitus erinevate nahakunstnike töödest, kes said köitmata poognaid oma nägemuse järgi vormida.

Ülevaate Konrad Mägist kirjutatud raamatutest koos kaanepiltidega saab siit.

Kaja Kleimann

„Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ laupäeval, 25. septembril kell 13.30 Tartu Kirjanduse Majas

In raamatukava on 22/09/2021 at 09:54

Laupäeval, 25. septembril kell 13:30 linastub Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) dokumentaalfilm „Stanisław Lem, „Solarise“ autor“ (rež Borys Lankosz), mis avab mitmekülgselt ja dramaatiliselt ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku elutausta ja mõttemaailma.

Linastus leiab aset kirjandusfestivali Prima Vista lõpuüritusena toimuval „Futuroloogilisel Kongressil“, kus Tartu Kirjanduse Maja muutub suurejooneliseks luksushotelliks (või pigem dekadentlikuks väikelinnahosteliks), mis on valmis vastu võtma külalisi ka kõige kaugemast universumi nurgast. Paljude tunnustatud eesti kirjanike osalusel leiab aset kirev ja kaleidoskoopiline ürituste plejaad, mis käsitleb KIRJANDUST  ja TULEVIKKU ning pühitseb pidulikult kuulsa poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva.

Jaak Tomberg

“Unustatud rahvaste jälgedes” reedel, 12. juunil kell 17.00 Elektriteatrid

In raamatukava on 16/06/2021 at 16:16

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 16.-18. juunil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Kongressi teema on “Kultuurimaastikud – meel ja keel”. Käsitletakse keelte arendamise, edasiandmise ning kakskeelsuse probleeme, kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele, kultuuriuuenduse küsimusi, traditsiooniliste ja uute meediakanalite kasutamist ja keeletehnoloogiat. Kongressi eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuuri ja keeli, edendada nende omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendusi. Kongressi korraldavad iga nelja aasta järel vaheldumisi Venemaa, Ungari, Soome ja Eesti.

Elektriteatris on kongressi puhul dokumentaalfilmide erilinastused. Üks (“Ivanna elu”) oli juba ära, aga teine, “Unustatud rahvaste jälgedes” on veel tulemas.

Filmijutt on lühike: Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale ja soome-ugri rahvastega koostööd edendav organisatsioon Fenno-Ugria käis 2017-2019 külas meie kuuel läänemere-soome sugulasrahval – liivlastel, vadjalastel, isuritel, ingerisoomlastel, vepslastel ja karjalastel, et laulda Veljo Tormise nende samade rahvaste folklooril põhinevat kooritsüklit “Unustatud rahvad” ja leida üles nende laulude sünnilood. Film uurib rahvaste hääbumise ajaloolisi tagamaid ja püüab toetada meie hõimlasi oma kultuuri elushoidmisel. Eesti 2021, režissöör Erle Veber.

Filmile järgneb arutelu – külas folkloristid Janika Oras ja Madis Arukask.

Filmi puhul soovitan eelkõige minna Eesti Rahva Muuseumisse ja kõik sugrimugri näitused üle vaadata, aga võib tulla ka Tartu Linnaraamatukokku ja vaadata Reet Moppeli koostatud raamatunäitus „Soome-ugri väikerahvad“, mis tutvustab soome-ugri riikideta väikerahvaid, uurimisretki nende aladele ning hõimurahvaste eesti keelde tõlgitud ilukirjandust. Inspiratsiooni, mida sealt koju lugemislauale tahta, peaks jätkuma. Näitus on avatud 25. juunini.

 

Täna õhtul saab aga minna Toomele seda muusikat kuulama.

Tiina Sulg

Fotod Tiina Sulg, Klaari Tamm

„Tagaotsitav: Banksy!“ Jupiteris

In raamatukava on 14/04/2021 at 14:45

Hetkel on Jupiteris vaadata eelmisel aastal valminud dokfilm „Tagaotsitav: Banksy!“, mis oli ka möödunud aastal Tartuffi programmis. Filmi treiler:

Banksy on Bristolist pärit tänavakunstnik ja poliitiline aktivist. Ta on enda tegelikku identiteeti varjav inimene, kes oma isiku eksponeerimise asemel eelistab, et pigem kõlaks need sõnumid, mida ta oma loominguga väljendab. Juba ligemale 20 aastat on Banksyl õnnestunud enda identiteeti varjata. Liikvel on oletusi ja spekulatsioone, kes võiks ennast selle kunstnikunime taga varjata, kuid paljastust ei ole toimunud. Selles dokumentaalfilmis keskendutaksegi ennekõike neile, kes Banksyt jahivad. „Tagaotsitav: Banksy!“ autorid on Aurelia Rouvier, Seamus Healey ja Laurent Richard Prantsusmaalt.

Banksyst on mitmeid dokumentaale, kuid nimetaksin siin veel ka eelmisel aastal valminud ja sügisel meiegi kinodes olnud „Banksy. Lindprii kunsti tõus“  filmi. Kui „Tagaotsitav: Banksy!“ keskendub rohkem sensatsioonile Banksy ümber, siis „Banksy. Lindprii kunsti tõus“ tutvustab tema loomingut ja selle mõju nii tänavakunstile, kui üldse laiemalt kunstimaailmale. Banksy tööd on tuttavad kõigile ja nende mõju näeme iga päev kasvõi Tartuski ringi liikudes. Siin üks klipp Banksy töödega:

Banksyst on muidugi ka kirjutatud, kuid linnaraamatukogus neid raamatuid saadaval ei ole (küll aga Eesti kunstikoolide raamatukogudes, näiteks „Wall and Piece“). Tänavakunstist saab eesti keeles lugeda Eesti autorite raamatust „Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist“.

„Tagaotsitav: Banksy!“ paneb aga mõtlema ka inimeste sensatsioonijanu peale. Sel teemal saab näiteks lugeda Mark Hughes’i raamatut „Buzzmarketing: kuidas panna inimesed asjast rääkima“ või Giles Miltoni „Veidram kui väljamõeldis: paeluvaid ajaloomärkmeid“.

Head vaatamist ja kaasa mõtlemist!

Mai Põldaas

Kirjandussõbra laupäev ETV-2s: “Jane Austeni austajad” ja “Betti Alver. Ilmauks on irvakil”

In raamatukava on 23/02/2021 at 15:24

Kirjandussõbral on laupäev sisustatud – ETV2-es linastub lausa kaks kirjandusliku sisuga filmi.

Esimene neist on “Jane Austeni austajad”. Ilmselt on vähe kirjandussõpru, kes poleks lugenud Jane Austeni klassikaks saanud romaane “Uhkus ja eelarvamus” ja “Mõistus ja tunded”. Film uurib seda, kuidas sai Jane Austenist, kes oma eluajal oli silmapaistmatu kirjanik, pea 200 aastat hiljem üks Briti hinnatumaid kirjandusfiguure. Tema raamatuid tõlgitakse paljudesse keeltesse, ilmuvad muudkui kordustrükid ja nende põhjal vändatakse filme ja seriaale.

Eesti keelde on tõlgitud 11 tema teost. Neist tuntuimad on “Uhkus ja eelarvamus”, “Mõistus ja tunded”, “Emma” ja “Mansfeld park”.

Õhtupoole linastub aga Enn Lillemetsa autorifilm luuletajast Betti Alverist: “Betti Alver. Ilmauks on irvakil”. Lillemets avab eesti luule ühe säravama ja köitvama isiksuse isiklike mälestuste ja loomingu kaudu. Filmis on kaasa tegevad näitleja Saara Nüganen, poeedid Viivi Luik, Eeva Park ja Mats Traat.

Enn Lillemets kõnnib vaatajaga koos läbi need majad ja aiad, kus Betti Alver elu jooksul viibis. Avab värava, astub sisse ja räägib kas loo või loeb luuletuse. Ei ole ühtegi kaadrit, mis poleks luuletajaga seotud.

“Jane Austeni austajad” laupäeval 27.02.2021 kell 14.35 ETV2

“Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ laupäeval 27.02.2021 kell 22.30 ETV2

Marite Lõokene

“Keelepäästja” Elektriteatris kolmapäeval, 20. jaanuaril kell 18.00 ja teisipäeval, 26. jaanuaril kell 20.30

In raamatukava on 17/01/2021 at 12:10

Eestist pärit Indrek Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle kümne aasta. Praegu kirjutab ta üles Missouri jõe ääres Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Indrekul on suur vastutus ja ta jookseb võidu ajaga – tema keelejuht, 84-aastane Edwin Bentson, on viimane mandani keele kõneleja. Mandani keele suhtes on Indrekul aga palju suurem eesmärk kui ainult selle jäädvustamine tulevastele põlvedele – ta on võtnud südameasjaks mandani keele elluäratamise, selle taastamise igapäevase suhtluskeelena. Keelepäästmise plaani õnnestumist ohustavad mitmed asjaolud. Hõimu senine helde materiaalne tugi keeleprogrammile võib kaduda – nafta langevate hindade juures ei pruugi kildanafta müügist sõltuv hõim enam suuta kulukat ettevõtmist toetada. Kõige suurem oht suurejoonelise plaani õnnestumisele on seotud selle algataja endaga. Indrek on väsinud pikaajalisest võõrsil elamisest ja soovib lähitulevikus kolida tagasi koju Eestisse, et luua perekond. Kas tal õnnestub ühendada keelepäästja vastutusrikas ülesanne rahuldust pakkuva isikliku eluga?

Dokumentaalfilm “Keelepäästja” räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Film näitab, milliseid jõupingutusi ja inimlikke valikuid kaduva keeleilma taaselustamine endaga kaasa toob ning tõstatab küsimuse keele tähtsusest inimese minapildi kujundamisel ja hoidmisel.

Režissöör Liivo Niglas, Eesti 2020.

Mida siis siia filmi kõrvale lugeda?

  • Võiks võtta vanu indiaanijutukaid:

Hall Öökull “Seidžo ja tema kobraste seiklused” (Eesti Raamat, 1967), Anna Jürgen “Sinine Lind : irokeeside kasupoeg” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958), Liselotte Welskopf-Henrich “Suure Karu pojad” (Eesti Raamat, 1976), Thomas Mayne Reid “Oceola, seminolide pealik” (Eesti Raamat, 1979), Karl May “Winnetou” (Kupar, 1990) (ja selle järjed), James Fenimore Cooper “Hirvekütt. Esimene sõjarada” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1956) (ja selle järjed)

  • Või siis uuemaid indiaanijutukaid:

Eden Robinson “Ahvirannik” (Hotger, 2002), Charles Frazier “Kolmteist kuud” (Eesti Raamat, 2009), Katja Kettu “Rose on kadunud” (Koolibri, 2019), Tiit Tarlap “Lõhestusjoon” (Varrak, 2012), Alec Butler “Rämeparadiis” (Paranoia, 2019), Reijo Mäki “Indiaanlane” (Eesti Raamat, 2015), Sandra Brown “Indiaanipealiku pantvang” (Ersen, 1998), Clifford D. Simak “Jumalate valik” (Fantaasia, 2017), Tony Hillerman “Must tuul” (Eesti Raamat, 2007), Tony Hillerman “Esimene kotkas” (Ersen, 2000), Charles de Lint “Kusagil lennata” (Varrak, 2001), Charles de Lint “Südame metsad” (Varrak, 2009)

  • Või viia end müstilisemale lainele ja lugeda pärimust ja/või luulet:

Indiaani luulet” (Tiivaalune, 2020), “Hinge vikerkaar : valimik indiaani tarkusesõnu” (Ilo, 2004), “Põhja-Ameerika indiaanlaste legendid” (Valge vaal, 2015), “Vembuvana. Jänes : Winnebago triksterilood” (Perioodika, 2004), Halliki Pihlap “Suve toomine : (indiaani muinasjuttude ainetel, indiaani viisidega põimitud) : lastenäidend” (Eesti Rahvamuusikakool, 2006), “Indiaani muinasjutte” (Noor-Eesti, 1931), Boris Kabur “Haiavata lood” (Eesti Raamat, 1990), “Suve tagasitoomine : Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte” (Kunst, 1986), Henry Wadsworth Longfellow “Laul Haiavatast” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)

  • Või asisemat lugemist indiaanlastest:

Dee Brown “Mata mu süda Wounded Knees : indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes” (Eesti Raamat, 1975), Larry J. Zimmerman “Indiaanlased : põlisameeriklased, nende uskumused ja rituaalid ” (Ilo, 2003). Eva Lips “Indiaaniraamat” Eesti Riiklik Kirjastus, 1963), Omar Volmer “Tomahookide aeg : peatükke Ameerika vallutusloost” (Eesti Raamat, 1980), David Murdoch “Põhja-Ameerika indiaanlased” (Koolibri, 1997), Judith Simpson “Põlisameeriklased” (Varrak, 1997), Kärgatav Kõu “Ühe indiaanlase autobiograafia” (Kultuurileht, 2010), John G. Neihardt “Black Elk jutustab” (Varrak, 2016), Jake Page “Suure vaimu rüpes : Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu” (Tänapäev, 2011)

  • Või siis hoopis toreda keeleraamatu:

Jean-Pierre Minaudier “Grammatika ülistus” (Varrak, 2017)

Intervjuusid Indrek Pargiga on ilmunud viimastel aastatel päris palju, nii teles, raadios kui paberlehes, guugeldage, milline teile ette jääb, mu meelest on nad kõik nii huvitavad, et paari-kolme sealt ise välja noppida ma ei suutnud, ükskõik, millise jutuajamise otsa te komistate, põnev kuulata/vaadata/lugeda on see kindlasti.

Juutuubist ülevaade/esitlus mandanitest:

Tiina Sulg

“Mephistopheles” Elektriteatris esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 21.00

In raamatukava on 15/01/2021 at 19:01

Manfred Vainokivi on oma Linnar Priimäest jutustva dokumentaalfilmi algideest kirjutanud nii: “See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles: “Manfred, sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama filmi sisu, mis oleks sama mõttetu tegu nagu puändi ärarääkimine enne veel, kui anekdoot kõlanud on. Ütlen ainult niipalju, et see film on revanšiks kõikide nende kibedat sõnade eest, mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud. Või nagu Goethe “Faustis” kirjutab: “Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.””

Kogu juttu saab lugeda siit. Lühidalt on filmist kirjutanud Iris Peil siin ning pikem artikkel Toomas Järvetilt on siin.

Eks Linnar Priimägi paras trikster ole, aga kirja on ta saanud nii mõndagi huvitavat:

  • Ariklite-esseede kogumikud:

Inimese foto” (2020), “Inimese ilu : kümme esseed” (2020), “Kommentaarium : kultuurikommentaare aastaist 1994-1996” (1997), “Luule ja tõde” (2019), “Minu Goethe” (2018), ” Minu sekundid : protokoll 2019” (2020), “Mälestusi Euroopast” (1995)

  • Doktoritöö:

Klassitsism. I osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005), “Klassitsism. II osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005) “Klassitsism. III osa, Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites : monograafia” (2005)

  • Reklaami ja propagandat lahkavad teosed:

Propaganda sõnastik” (2011), “Propagandasõda : teooria ja praktika” (2015), “Reklaamikunst” (1998), “Reklaam & imagoloogia : mõistevara” (2007) “Reklaam & propaganda : mõistevara” (2008)

  • Luulekogu:

Kelle tee on varjul” (2005)

Tiina Sulg

“Greta Thunbergi lugu” Elektriteatris reedeti (4., 11., 18. dets. kell 18.00)

In raamatukava on 02/12/2020 at 11:32

Dokumentaalfilm inspireerivast Rootsi tüdrukust, kes tuletab ikka ja jälle meelde, et keskkonnakaitse osas tuleb midagi tõsisemalt ette võtta ja me kõik peaksime sel teemal rohkem õppima, uurima, järeldusi tegema ja keskkonnasõbralikemaid otsuseid tegema.

Kliimaaktivisti Greta Thunbergi lugu, mis on vormitud läbi kaasahaaravate ja mitte kunagi varem ilmavalgust näinud kaadrite Rootsi režissööri Nathan Grossmanni intiimseks dokumentaalfilmiks. 2018. aastal alustas tollal 15-aastane Thunberg tähelendu aktivistina koolistreigiga Rootsi parlamendihoone juures, mille eesmärk oli tõmmata tähelepanu kliimamuutustele. Režissöör jälgib Greta – Aspergeri sündroomiga häbeliku teismelise tüdruku – teekonda ning mõju kogu maailmale. Film kulmineerub Greta palju kriitikat pälvinud purjereisiga üle Atlandi ookeani New Yorki, kus ta astus üles läbi aegade noorima esinejana ÜRO kliimameetmete tippkohtumisel. Rootsi 2020, režissöör Nathan Grossman.

Greta Thundbergi TEDxi kõne:

Greta Thunbergi kõne kliimakonverentsil:

2020. aastal ilmus eesti keeles Greta ja tema vanemate raamat “Meie maja on leekides : stseenid ühest perest kliimakriisi keerises“, 2019. aastal Zoë Tuckeri ja Zoe Persico lasteraamat “Greta ja hiiglased : inspireeritud Greta Thunbergist ja tema püüdlusest päästa maailm” ning 2020. aastal Anna-Lisa Aaviku bakalaureusetöö “Noorte aktivism globaalses poliitikas: Greta Thunbergi näitel“. Keskkonnateemalistest raamatutest on vast üks tuntumaid Epp Petrone “Roheliseks kasvamine“, sealt on hea edasi minna.

Tiina Sulg

„Meie unistuste talu” ETV2-s teisipäeval, 24. novembril kell 21.30 ja kordus neljapäeval, 26. novembril kell 23.15

In raamatukava on 23/11/2020 at 18:06

Dokumentaalfilm „Meie unistuste talu” ETV2-s teisipäeval, 24. novembril kell 21.30 ja kordus neljapäeval, 26. novembril kell 23.15

Tutvustus telekavas.

Kui John ja Molly Chester koera haukumise pärast oma tillukesest Los Angelese korterist välja visatakse, kolib terve kolmeliikmeline pere linnast välja maale, et rajada sinna roheline mahetalu. Kaamerad jälgisid neid kahte unistajat kaheksa aastat sellel utoopia loomise katsel. Põuasele kuiva mullaga maale istutatakse 10 000 viljapuud ja üle 200 erineva põllukultuuri, sinna võetakse nii sigu kui ka kanu. Kui farmi ökosüsteem hakkab vaikselt ilmet võtma, saabub ka teadmine, et loodusega koos elamiseks on vaja mõista selle keerukust ja omada parasjagu elutarkust.

Kuigi film kajastab ühe Ameerika perekonna püüdlusi rajada mahetalu, siis on ka Eestis olnud viimasel ajal nii kampaaniaid maale elama asumiseks kui ka on tunda inimeste üldist suurenevat soovi muuta oma kiiret elukorraldust aeglasemaks ja loodussäästlikumaks. Seetõttu on ka järjest populaarsem teabekirjandus, mis sisaldab mõisteid nagu maheaiandus, permakultuur ja segaviljelus.

Inimesed otsivad aina julgemalt erinevaid võimalusi, et elada loodusega rohkem kooskõlas ning tarbida enam kohalikel toorainel valmivat (mahe)toitu. Olgu siinkohal toodud näitena Kristina ja Tiit Efferti kokaraamat „Eesti maitsed“, mis kutsub kasutama kõigile tuntuid tooraineid ning samas avastama ka täitsa uusi maitseid, mis suudavad konkureerida kaugete võõramaiste toiduelamustega.

Tasub meeles pidada, et eelistades kodumaist toodangut toetad omakorda kohalikke tootjaid ning vähendad ökoloogilist jalajälge. Selle tulemusena oleme tervemad nii meie ise kui ka meid ümbritsev keskkond.

Klaari Tamm

„20 000 päeva maa peal” laupäeval, 19. septembril kell 22.30 ETV2-s

In raamatukava on 17/09/2020 at 15:02

Nick Cave on Austraaliast pärit laulja, laulukirjutaja, kirjanik (kaks raamatut) ja helilooja, kes aeg-ajalt ka näitleb. Austraalia lauljaks teda nimetada ei tundu päris õige, kuna ta peale 1980. aastat sinna oma jalgagi pole tõstnud. Kõigepealt seostub tema nimi muidugi ansambliga „The Bad Seeds” ja tema ülimaheda baritoniga, mis üliromantilise meloodia ja ülihirmsa sisuga laule surmast, armastusest ja vägivallast laulab. 1996. aastal ilmus sellistest terve plaat nimega „Murder Ballads”.
Esimene film, milles ta (koos ansambliga) osales, oli Wim Wendersi  „Taevas Berliini kohal”.
Iain Forsythi ja Jane Pollardi film  kirjeldab üht kujuteldavat päeva Nick Cave`i elust, kui ta on elanud maa peal 20 000 päeva. Sellesse ühte päeva mahub siiski kogu senine elu. Cave analüüsib oma loomeprotsessi, kohtub muusikutega, kellega elu on teda kokku viinud, nagu Kylie Minogue (Where the Wild Rosies Grow!) ja Blixa Bargeld, ning käib psühhoterapeudi vastuvõtul.

2014. aastal valminud film on võitnud ohtralt auhindu, sealhulgas Sundance’i filmifestivalil.

Intervjuude raamatut “Nick Cave : sinner saint : the true confessions” saab kahjuks  laenutada ainult  Tallinna Keskraamatukogust, aga meie raamatukogus on olemas albumid

The Good Son 1990. aastast

„Best of” Nivk Cave ja The Bad Seeds 1996. aastast.

Dig, Lazarus, dig! 2008. aastast

Enama info ammutamiseks sobib koduleht,

Kaja Kleimann