Raamatukava

Posts Tagged ‘dokumentaalfilmid’

Jaak Lõhmus esitleb: Tartu tähistamine filmikimbuga teisipäeval, 29. juunil kell 17.00 kinos Ekraan

In raamatukava on 28/06/2021 at 10:35

Tartu linna päeva lehel on selline huvitav info:

Tartu linna päeval linastuvad peagi suletavas Tartu kinos „Ekraan“ meeleolukad Tartu-ainelised dokumentaalfilmid ja Eesti halvimaks mängufilmiks tituleeritud „Tappev Tartu“.

Tartu kui Eesti filmi sünnilinn oli sajandi ja enama eest Eesti filmi südameks ning Tartust on filmilindile jäädvustunud märkimisväärselt palju. Eks muidugi alati sooviks, et kaamera jõudnuks kõikjale, ehkki ajad olid sellised, et filmilint oli luksuskaup. Seda hinnatavam on see, mis meil on.

Vanade filmide keel ja värv annavad aimu, milline oli meie linna nägu läinud sajandi esimeses pooles, kuidas elasid inimesed, millised olid linnavaated ja kuidas kulgesid linnatänavad ja nägi välja linnaruum. Film jäädvustab ja aitab meil võrrelda eilset tänasega – see on tänuväärne dokument, mille juurde tagasipöördumine ja taoliste ajastudokumentidega tutvumine aitab meil paremini mõista Tartut ja meie linna lugu.

Kinos „Ekraan“, mis on ju Tartu ja tartlaste jaoks ka legendaarne filmisüdamik, linastub Tartu linna päeval kimbuke vanu dokumentaalfilme, milles näha Eesti legendaarsete filmimeeste silma ja käekirja. 29. juunil astuvad meie ette dokumentaalfilmid ja ringvaated „Tartu linn ja ümbrus“ (1912), „Alma Mater Tartuensis“ (1932), „Tartu linn“ (1939), „Vanemuise uue teatrihoone avamine“ (1939), „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“ (1939) ja „Emajõe kaldal“ (1936). Nende filmide autoriteks on toonase Eesti parimad filmimehed Johannes Pääsuke, Konstantin Märska, Theodor Luts ja Vladimir Parvel jt.

Filmiõhtu lõpetab Eesti halvimaks mängufilmiks nimetatud mängufilm „Tappev Tartu“ (1998), mille režissööriks on Ilmar Raag. Film räägib kahest tudengist, kes leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnal. Filmis mängivad suur plejaad toonase sajandikümnendi näitlejaid ja tartlasi. Omaette kultuuri- ja ajastudokument nii Eesti filmiloos kui ka Tartu kultuuriruumi jaoks.

Filmiõhtul tutvustab kõiki dokumentaalfilme hea Tartu sõber ja tartlasest filmiloolane, Eesti filmi parim tundja Jaak Lõhmus. Filmiõhtul saab Jaak Lõhmusele esitada ka küsimusi.

Tartu linna päeval näidatavad filmid ei ole muidugi ainsad filmid Tartust. Neid on kordades rohkem ja ehk aitab esimene Tartu-aineliste filmide õhtu teed sillutada edasistele filmiõhtutele, kus peategelase roll Tartul ja tartlastel. Võimalik, et meil on veel nii filmiarhiividest kui koduriiulitelt leidmata need Tartu filmi pärlid, kuid eks tule nendegi avastamise ja vaatamise aeg. Elu on nii näidanud.

Filmiõhtu on tasuta ja kinosse „Ekraan“ on oodatud kõik tartlased, Tartu sõbrad ja linna külalised.

Meeldivat filmiõhtut ja toredat Tartu linna päeva soovides
Indrek Mustimets
Tartu linnavalitsuse nõunik

17.00

🎥 „Tartu linn ja ümbrus“
Johannes Pääsuke, Estonia Film 1912; 6 min

🎥 „Alma mater Tartuensis“
Theodor Lutsu Filmiproduktsioon ja Tartu Ülikool, 1932; 32 min

🎥 „Tartu linn“
Eesti Kultuurfilm 1939; 10 min

🎥 „Vanemuise uue teatrihoone avamine“
Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 66, 1939; 1 min 33 sek

🎥 „E. V. President K. Päts külaskäigul Tartus“
Vladimir Parvel jt operaatorid. Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 68, 1939; 8 min

🎥 „Emajõe kaldal“
Konstantin Märska, 1936; 1 min 22 sek,

Paus (mõned minutid)

🎥 „Tappev Tartu“
1998, Ilmar Raag

Siia juurde sobiks suurepäraselt valik Tartu-teemalisi raamatuid, aga ma ei tee seda valikut teie eest seekord ära, vaid soovitan uurida Tartu Linnaraamatukogu andmebaasi “Tartu ilukirjanduses“, millest Lugemissoovituste blogis on üks kutsuv postitus. Ja kui ilukirjandus nii väga ei huvita, siis II korruse erialasaalis on kodulooriiulilt kindlasti midagi põnevat kaasa võtta.

Tiina Sulg

„Päikese lapsed – metsmesilased” ETV2s, teisipäeval, 18. mail kell 20.40 ja laupäeval, 22. mail kell 12.05

In raamatukava on 17/05/2021 at 16:37

Tutvustus telekavas: Mesilastest rääkides peab enamik inimesi silmas meemesilasi. Vähesed teavad, et Euroopas elab ligi 2000 ja kogu maailmas 20 000 liiki mesilasi. Enamjagu neist teeb märkamatult oma igapäevast tööd, lennates õielt õiele ja toitudes nektarist ning meest, kuid mõned “kuritarvitavad” teisi putukaid ja osa neist on koguni mõrtsukad. Jan Hafti dokumentaalfilm näitab Saksamaa mesilaste suurt mitmekesisust ja kohanemisvõimet.

Kes on mesilased? Mesilased on mesilaselaadsete (Apoidea) ülemsugukonna need taimtoidulised liigid, kes toituvad nektarist ja õietolmust. Eestis on kuus mesilasesugukonda, kellest tuntuim on sugukond pärismesilased (Apidae), kuhu kuulub Eestis 79 liiki, sealhulgas hästi tuntud ühiselulised putukad, nagu kimalased (perekond Bombus) ja meemesilane ehk kodumesilane (perekond Apis). (Villu Soon „Eesti mesilased”, ajakiri Eesti Loodus 6/2019, lk 24-28)

Kes on metsmesilased? Metsmesilased on rahvapärane nimetus kimalasele. „Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonda kuuluvad putukad.” „ Maailmas on üle 250 liigi kimalasi, neist Euroopas leidub 66 liiki. Kimalased võib jagada päriskimalasteks ning nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Eestis esineb 21 liiki päriskimalasi ning 8 liiki kägukimalasi.” („Eesti kimalased 2017”)

Jan Haft on mitmete auhindadega pärjatud Saksamaa loodusfilmimees, keda hindab kõrgelt ka Eesti publik. Dokumentaalfilm „Päikese lapsed – metsmesilased” linastus 2017. aastal Matsalu loodusfilmide festivalil ning sai kiituskirja kategoorias „Loodus”. Antud film (Matsalu loodusfilmide festivali leht, 16. september 2017, lk 3) keskendub Saksamaa looduslikele mesilastele, kes pesitsevad nii maa sees, kuivanud puudes, tühjades teokarpides kui ka inimeste ehitatud mesilashotellides. Mesilaste elu pole üksnes idüll, kuna niitudelt ja põldudelt kaduvate õistaimedega väheneb ka mesilaste arvukus.

Raamatuid meemesilaste ja nende pidamise kohta leiab raamatukogus mitme riiuli jagu, kui aga huvitavad pigem looduslikud sugukaaslased ehk kimalased või mesilased üldisemalt, siis on valik veidi tagasihoidlikum ning tasub uurida ka erinevaid putukaraamatuid. Alljärgnevalt on ära toodud valik populaarteaduslikke teoseid, kust muuseas leiab ka ideid kuidas muuta oma kodukoht putukarikkamaks (nt putukahotelli ehitamine, meeaia ja lilleniidu rajamine).

Lõpetuseks ka üks ilukirjanduslik romaan — Maija Lunde “Mesilaste ajalugu –, mille kohta kolleeg Annika Aas kirjutas raamatukogu lugemissoovituse blogis, et see raamat pole ulme, vaid tõesti hoiatusromaan, kuna autor näitab meile ühte üpris usutavat tulevikustsenaariumi, kus pestitsiidid, kliimamuutused ja domineerivad üheviljakultuurid viivad ühel hetkel paratamatult katastroofini.

Klaari Tamm

 

„Tšernobõli varjus” esmaspäeval, 26. aprillil kell 22.15 ETV-s

In raamatukava on 24/04/2021 at 13:20

Tšernobõli katastroofist on möödunud juba 35 aastat, kuid on katastroofe, mida muidu sageli liigagi lühikese mäluga tänapäeva inimene ei suuda unustada. Ja hea on, et mõned asjad ka meeles püsivad. Võib ju optimistina loota, et tehakse ka midagi selleks, et keegi maailmas ei peaks midagi taolist uuesti läbi elama.

Erinevaid filme on Tšernobõlist aegade jooksul palju tehtud. Seekordne Välisilma dokk „Tšernobõli varjus” räägib sellest, kuidas keelutsooni on asunud tagasi vallutama stalkerid ja paljud teised.

30 aastat pärast maailma kõige kurikuulsamat tuumakatastroofi on loodus inimasustuseta keelutsooni tagasi vallutanud. Kuid ala pole siiski inimtühi. Stalkeritena tuntud loata seiklusmatkajad, ekstreemspordifanaatikud, kunstnikud ja tuurikorraldajad on asunud kummituslikku apokalüpsisejärgset maastikku uuesti avastama.

Hiljutises saates „Hommik Anuga” rääkisid eesti muusikud Marju Länik, Heini Vaikmaa ja Andres Oja, kuidas neid sunniti pärast katastroofi Tšernobõlisse esinema minema, et seal töötavate meeste meelolu tõsta.

Raamatuid on katastroofist kirjutatud mitmeid ja erinevaid. Siinkohal soovitaksin seekordeks lisalugemiseks Sergei Plohhi „Tšornobõl : tuumakatastroofi ajalugu”. Erinevalt varasematest Tšornobõli katastroofi käsitlustest seadis Sergi Plohhi eesmärgiks panna lugu kirja nii, nagu seda keegi teine veel teinud ei olnud. Ta otsustas rääkida loo inimlikust vaatenurgast, lastel lugejal jälgida sündmuste kulgu. Kirjutada see lahti põnevikuna, kirjeldades katastroofi käiku mõjutanud inimeste otsuseid ning selle tagajärgede all kannatanute tegevust ja võitlust.

Anu Amor-Narits

“Lugu toidu raiskamisest” teisipäeval, 28. aprillil kell 15.55 ETV+-s

In raamatukava on 28/04/2020 at 12:11

Tutvustus telekavas: Kolmandik maailmas toodetavast toidust läheb prügimäele, samal ajal kui 800 miljonit inimest nälgib. Toiduraiskamisele tuleb lõpp teha, aga kuidas? Meisterkokad Anthony Bourdain, Dan Barber, Mario Batali, Massimo Bottura ja Danny Bowien näitavad, kuidas valmistada hõrgutavaid roogi sellistest toiduainetest, mille enamik inimesi ära viskab. Film rõhutab, et toiduraiskamine on kuritegu, ja näitab, kuidas väikeste muudatustega saab kaasa aidata 21. sajandi suurima probleemi lahendamisele.

Dokumentaalfilm on tehtud juba kolm aastat tagasi, kuid temaatika pole aktuaalsust kaotanud, vaid vastupidi. Järjest enam pööravad sellele probleemile tähelepanu nii erinevad organisatsioonid, liikumised kui ka poed ning inimesed ise. Eriti teravalt tuli toiduraiskamise teema päevakorda eriolukorra kehtestamisega, kui Keskkonnaministeerium kutsus inimesi üles toitu varuma mõistlikult. Mida siis teha, et prügikasti maanduvad (toidu-)kogused oleks minimaalsed?

Kui ideedest puudu jääb, siis tasub uurida säästlikku tarbimist tutvustavaid raamatuid, mida ilmub järjest enam. Eelmisel aastal ilmus eestikeelsena jäätmevaba elustiili eestkõneleja Bea Johnson’i raamat “Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?”, kus ta läbi viie lihtsa sammu suunab lugejaid keskkonnasõbralikuma elustiili juurde.

Lisaks on võimalik lugeda sarnaseid raamatud ka inglise keeles. Näiteks Erin Rhoads “Waste not : make a big difference by throwing away less” ja Shia Su “Zero waste : simple life hacks to drastically reduce your trash”. Kokandusele ning konkreetsetele retseptidele on pühendunud Giovanna Torrico ja Amelia Wasiliev’i raamat “The zero waste cookbook : 100 recipes for cooking without waste”.

Lisaks ei tasuks ära unustada oma lemmikkoka raamatuid, et äkki saab sealt inspiratsiooni. Olgu siinkohal ära toodud käesolevas filmis säästlikult toitu valmistava USA tippkoka Anthony Bourdain’i (1956-2018) eestikeelsed teosed: “Koka rännakud : täiusliku eine otsinguil”, “Avameelselt köögist, ehk, Seiklused kulinaarses allmaailmas” ja “Keskmiselt küps : verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad”.

Klaari Tamm

„Schindler. Tõeline lugu” reedel, 24. aprillil kell 20.05 ETV2-s

In raamatukava on 22/04/2020 at 13:49

Meile näidatav dokumentaalfilm võib saada mõnevõrra üllatuseks, sest telekava andmed ei klapi omavahel hästi kokku.
Kui nüüd võtta tõesena pealkirja ja sisututvustust, siis on tegemist selle filmiga, mis võitis BAFTA dokumentaalfilmi auhinna 1984 ja valmis 1983, ehk kümme aastat enne mängufilmi.
Aga kui uskuda ilmumisaastat, on tegemist hoopis dokumentaaliga „Schindleri nimekiri : 25 aastat hiljem”, mis arvestades osatäitjate nimekirja (Steven Spielberg, Liam Neeson, Ben Kingseley) peab rääkima mängufilmi „Schindleri nimekiri” tegemisest.
Ükskõik kumb film see on, vaatamist väärivad kindlasti mõlemad. Ma ise vist tahaksin rohkem filmitegemise oma näha, aga kardetavasti on ilmumisaastaga kergem eksida kui pealkirjaga.
Arvatavasti on väga paljud inimesed, vähemalt need, kes pole enam verinoored, näinud 1993. aastal valminud ja 7 Oscarit võitnud Spielbergi filmi „Schindleri nimekiri”, mille vaatajareiting on imdb.com-is lausa 8,9 punkti ja mida Spielberg pidas 2005. aastal antud intervjuus oma parimaks filmiks. Võib-olla peab siiani, vaatajad igatahes ühelegi hilisemale filmile nii kõrget hinnangut andnud ei ole.
Aa, ja neile kes ei tea: Oskar Schindler oli Tšehhi-Saksa tööstur, kes võttis alates 1940. aastast tööle juudi töölisi. Ta rajas omaenda koonduslaagri, kus tema töölised olid väliste õuduste eest kaitstud. Kasutades sõprussuhteid SSi, Wehrmachti ja sõjaväeluurega, päästis Schindler Hitleri surmalaagritest üle tuhande juudi. Ma tõesti tahtsin siia panna tegeliku Schindleri pilti, aga turvakaalutlustel polnud see lubatud, niiet peate ise google’ist otsima.
Kahjuks ei ole meie raamatukogus mängufilmi, küll aga on see soovijatele saadaval Telia videolaenutuses.
Tugev film toetub tugevale stsenaariumile (sai ühe Oscaritest) ja see omakorda tugevale raamatule,  filmi aluseks olnud raamat on saanud  Bookeri preemia . Lugege Thomas Keneally samanimelist raamatut.

Kaja Kleimann

„Vaba vaimu saadik” neljapäeval, 28. novembril kell 13.05 ETV-s

In raamatukava on 23/11/2019 at 12:31

Portreefilm Juhan Viidingu elust ja loomingust. Režissöörid Jaanus Nõgisto ja Aile Ellmann, stsenaristid Mariina Mälk ja Jaanus Nõgisto.
Juhan Viiding on kahtlemata minu põlvkonna üks olulisematest poeetidest ja veel meie lapsed õppisid tema luulet vabatahtlikult, mitte kooli käsul,  pähe. Tema tekstidle on loodud ka ohtralt laule, samuti on ta ise olnud laulev näitleja. Praegu pidavat luule lugemine üldse drastiliselt vähenenud olema, seega soovitan filmi põhiliselt selleks, et soovitada (Viidingu) luule lugemist. Meil on raamatukogus kõik olemas! Alates 1974. a ilmunud „Selges eesti keeles” ja lõpetades 2008. aastal ilmunud Hasso Krulli koostatud 646 leheküljelise tellisega „ Kogutud luuletused: Jüri Üdi ja Juhan Viiding”. Tõsi, veel hiljem, 2014. aastal ilmus näidend „Olevused”, mis samuti väga lugemist väärib. Kahtlemata võib lugeda ka tema õe Mari Tarandi raamatut „Ajapildi sees : lapsepõlv Juhaniga”, või kogumikku “Juhan Viiding, eesti luuletaja : artikleid, esseid, mõtisklusi”, aga eelkõige tuleb lugeda ikka luulet.

Kaja Kleimann