Raamatukava

Posts Tagged ‘düstoopia’

„Bird box“ Netflixis

In raamatukava on 11/02/2019 at 14:52

Ma ei olnud tükil ajal kinokavade vastu huvi tundnud, ja kui ma nüüd hiljuti nendega tutvust tegin, siis olin ma hämmastanud sellest, kui palju väärtusetut, odavat ja ajutist vaatajatele pakutase. Postiivne üllatus oli muidugi eesti filmide rohkus, millele peagi lisandub Tanel Toomi „Tõde ja õigus“.

Juba pikemat aega olen ma hoopiski kasutanud filmide ja sarjade vaatamiseks Netflixi, mis on tunduvalt praktilisem, kasutaja sõbralikum ja odavam kui senised traditsioonilised pakutud teleteenused. Netflixi vahendusel olen ma näiteks saanud tutvuda suure hulga Lääne-Euroopa ja Skandinaavia krimisarjadega.

„Bird box“ tuli välja 2018. aasta viimasel kuul väga suure kisa ja käraga. Õige pea leidsid filmist pärit pildid tee sotsiaalmeediasse meemide kujul, millel on kombeks teadlikema kasutajate puhul avada tee metavestlusteks, mis sageli viivad algmaterjalile uute tähenduste loomiseni. Filmi tegevus toimub maailma lõpu järgses ühiskonnas, kus inimeste tervemõistuslikkust ohustavad nähtamatud deemonid, kelle mõju alt pääsemiseks peavad kõik liikuma kaetud silmadega. Ajaliselt on film jaotatud kolmeks – olevikus püüab peategelane Malorie (Sandra Bullock) oma kahe lapsega põgeneda ohutusse pelgupaika, kus ootavad ees teised inimesed; minevikust tuuakse vaatajateni kaks perioodi – katastroofi algus, kui Malorie on olnud 4 kuud rase, ja sünnituse aeg, kui toimuvad pöördelised sündmused, mis selgitavad mitmeid olevikus esinevaid peategelase psühholoogilisi seisundeid. Traumasid ja pidevaid kriisiolukordasid läbi elanud inimese psüühika areng ongi filmi keskne uurimisobjekt, ja see, et žanrimääratluseks on õudusfilm, on tegelikult sekundaarne. Näitlejatest teevad kaasa lisaks Bullockile ka sellised meistrid nagu Sarah Paulson ja John Malkovich.

Film kuulub selliste põnevus- ja õudusfilmide traditsiooni, kus tegelastelt on ära võetud üks meel (nägemine, kuulmine, rääkimine), millele me tavaelus väga palju toetume, ning seejärel asetatakse nad mingisugusesse piirisituatsiooni, mille kaudu saab otsetee inimpsüühika muidu varjatud salakäikudesse.

Josh Malermani samanimeline romaan ilmus 2014. aastal, ning nagu ikka erinevad film ja raamat omavahel tuntavalt. Filmide kahjuks räägib alati ajaline piirang. Raamat on kahtlemata psühholoogiliselt sügavam ning dramaatilisema lõpuga, nii et soovitan raamatut lugeda alles peale filmi vaatamist.

Liis Pallon

„Preester“ neljapäeval, 25. veebruaril kell 21.30 Kanal 12-s, kordus laupäeval, 27.veebruaril kell 17.00

In raamatukava on 22/02/2016 at 17:42

priest2Kui isamaa ees on oma kohused täidetud – poliitikute naised häbistatud nende riietuse valiku tõttu – ning hangud ja tõrvikud jälle kuuri alla uut Jüriöö ülestõusu ootama seatud, siis on aeg oma vana hea soe lohk diivanil üles otsida. Kuigi tegemist on rahvusliku nädalaga, ei ole filmi soovitustel sellega midagi pistmist. Meelega või meeleta.

priest1Scott Stewarti vändatud ja 2011. aastal kinodesse jõudnud „Preester“ on huvitav segu põnevusest, õudusest ja fantaasiast. Tegevus toimub alternatiivses maailmas, kus käib sõda inimeste ja vampiiride vahel. Sõda, mis peaks läbi olema. Sõdalasest preester (Paul Bettany) asub noore sugulase tõttu uuesti võitlema pimeduse sigidikega, aga kas tema hoogtööd päädib triumf – seda ei tohi ma teile öelda. Resultaadi peate ise järgi vaatama.

priest3Filmi kirjeldus tundub üpris „tavapärane“ tänasel filmimaastikul. Kas pole nii?! Miks siis seda vaadata? Põhjus peitub alusmaterjalis. „Preester“ põhineb samanimelisel Hyung Min-woo manhwal (Korea koomiksil), mis on paistnud silma tugevate läänelike mõjutuste ja filigraansete illustratsioonidega. Autor lisab, et inspiratsiooni koomiksiks sai ta hoopiski arvutimängust „Blood“. Koomiks on tsipake teistsuguse tegevustikuga kui linateos (võideldakse deemonitega), ja suurema potentsiaaliga, mida kahjuks autor ei ole kunagi realiseerinud. Koomiksit meie raamatukogus ei ole, aga seda saab lugeda/vaadata selliselt leheküljelt nagu http://www.mangatown.com.

Huvitavat lugemist koomiksi ja filmi võrdlusest siit, Vikipeediast koomiksi ja filmi kohta.

Liis Pallon

“Labürindijooksja” Cinamonis ja Ekraanis

In raamatukava on 26/09/2014 at 16:57

labürindifilmJust eelmises tutvustuses kirjutasin, et ulmefilmid saavad imdb.com-is harva kõrgeid hindeid. “Labürindijooksja” hinne on lausa 7.6! Kuna tegemist on uhiuue filmiga, peab auhindu alles ootama hakkama. Kas on põhjust, selgub vaatamise käigus.

Cinamoni linastusajad leiate siit   ja Ekraani omad siit.the-maze-runner

Peategelane Thomas ei mäleta midagi peale oma nime, kuid suures labürindis koos teiste poistega lõksus olles hakkab tal tekkima tunne, et ta on seal juba varem olnud. Raamat oli üsna sünge, tekkisid seosed “Kärbeste jumala” ja kreeka mütoloogiaga – Minotaurose aset täitsid erikujulised koletised. Ja kus on Minotauros, seal peab olema ka Ariadne lõngakeraga. Lõngakera asemel on küll tätoveering käel.

James Dashneri  samanimelist raamatut saab raamatukogust praegu vaid järjekorraga.
Kino kodulehel on kirjutatud, et stsenaariumi autoriks on James Dashner ise, imdb.com –i lehel on märgitud siiski 3 erinevat stsenaristi.

Ja nagu tänapäeval kombeks, tuleb nii raamatule kui filmile oodata järgesid – raamatuid on kirjutatud neli ja viies peaks ilmuma 2016. aastal.

Kaja Kleimann