Raamatukava

Posts Tagged ‘Eesti ajalugu’

“Seltsimees laps” reedel, 10. mail kell 22.00 Pargiraamatukogus

In raamatukava on 03/05/2019 at 10:19

Prima Vista ja Pargiraamatukogu ja välikinoõhtu :) Seekord näidatakse südalinna pargis reede õhtul Moonika Siimetsa filmi „Seltsimees laps“ (2018). Filminäitamine saab teoks koostöös Tartu Elektriteatriga.

Kui ma tihtipeale siin blogis soovitan pigem raamatut ja lugemist ning film on pigem ettekääne või ajend raamatuist kirjutada, siis siinkohal lähevad mu soovitussõnad mõlemale — nii filmile kui raamatutele — mõlemad on väga südamlikud ja kaasa elama panevad väljendused inimsaatustest ajaloo keerulistel aegadel. Suurimad kiidusõnad lähevad minu poolt loo autorile Leelo Tunglale ja peaosatäitjale Helena Maria Reisnerile.

Pikemalt põhjalikumalt kirjutas Irina sellest filmist siin, vahepeal on nii palju uut infot, et film on saanud Eesti filmiauhinna Neitsi Maali, peapreemia Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad audiovisuaalse kunsti valdkonnas, lisaks parima naisnäitleja preemia Helena Maria Reisnerile,  EFTA filmi ja televisiooniauhinna parima mängufilmi, parima režissööri (Moonika Siimets) ja parima heliloomingu (Tõnu Kõrvits) eest, nominatsioonis olid veel Helana Maria Reisner kui parim naisnäitleja, Tambet Tuisk kui parim meesnäitleja, Jaagup Roomet kui kunstnik ja Kristiina Ago kui kostüümikunstnik.

Ilusat hingeminevat filmiõhtut ja häid hetki raamatu seltsis!

Tiina Sulg

 

Pilt on pärit siit.

 

 

„Seltsimees laps” Cinamonis, Ekraanis, Apollo Kinos

In raamatukava on 19/03/2018 at 19:09

Tutvustus: On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. “Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ikka koju. Nii sugeneb lapse hinge hirm, et just tema on ema äraviimises süüdi. Mõistmatus aina süveneb, sest “heal” ja “halval” pole sellel segasel ajal justkui enam õiget tähendust. Miks on sinimustvalge ühtäkki keelatud? Kes on rahvavaenlane ja miks hirmus enkaveedeelane ümber nende kodu luusib? Kas pioneer olla on au- või häbiasi? Selles kummalises kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid satub üha uutesse sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab. Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel “Seltsimees laps ja suured inimesed” ja “Samet ja saepuru”. Paralleelselt filmiga valmib kirjanikul triloogia viimane osa. Osades: Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja.

Minul oli erakordne õnn näha „Seltsimees lapse” eellinastust veebruaris ning kuigi ma pole raamatut lugenud, oli film minu jaoks ainulaadne kogemus. Paraku on praegu üsna raske raamatut raamatukogust kätte saada, millegipärast tahavad kõik nüüd seda korraga lugeda :)

Enamvähem ma loo sisu teadsin, aga filmilt väga paljut ei osanud oodata, sest puudus täiesti võrdlusmoment raamatuga. Siis kui millalgi ka raamatu läbi loen, julgen ehk öelda, kas film on sama hea. Praegu piisab vast teadmisest, et lõpus tulid pisarad silma ja terve päev muutus kuidagi kirkamaks.

Leelo Tungal ise filmi stsenaariumi kirjutamises ei osalenud, kuid tal oli võimalus valmis tekst üle vaadata ja vajalikes kohtades parandused sisse viia. Moonika Siimets on ka öelnud, et mõned momendid filmis on tema isikliku mõttetöö tulemus – eks need, kel raamat loetud märkavad neid paremini kui mina.

Huvitavaks faktiks selle filmi puhul oli minu jaoks väikese Leelo kehastaja leidmine. Siimetsa sõnade kohaselt otsiti Helena Maria Reisner algselt vaid castingu perioodiks, et täiskasvanud näitlejatel oleks keegi, kelle vastu mängida. Pärast tehti ka peaosalise leidmiseks eraldi casting ning jõuti lõpuks tagasi sama tüdruku juurde, kes sai oma rolliga suurepäraslet hakkama.

Eks igaüks leiab ise, mis tema jaoks filmis oluline on, aga minu jaoks oli esikohal just lapse ja täiskasvanute maailma ning käitumise erinevus. Mida tähendab olla hea laps ning kuidas võib sellest arusaamine erineda lapse ja täiskasvanu mõttemaailmas? Hea laps ei valeta kunagi, samas on aga inimesed, kellele isa ja tädide-onude sõnade kohaselt peab valetama. Kõige lihtsam selles olukorras vast ongi olla seltsimees laps ja mitte midagi teada.

Treiler:

Irina Möldre

 

„Puhastus” pühapäeval, 14. juunil kell 23.15 TV3-s

In raamatukava on 05/06/2015 at 13:11

puhastusMa ise olen hoolega hoidunud sellest loost nii raamatu, filmi kui teatrietenduse kujul, aga siin me püüame juhtida tähelepanu erinevatele kirjandusega seotud asjadele, et kõigil oleks võimalik valida ja ise otsustada. Kui te ei kuulu nende 18 137 inimese hulka, kes 2012. aastal Eesti kinodes filmi vaatamas käisid, on nüüd võimalus. Arvustused, mida lugenud olen, väidavad, et teist korda seda küll vaadata ei tahaks, samuti pakutakse, et võiks olla keelatud alla 18 aastastele, ehkki ametlik piirang Soomes oli 16. Meil oli vanusepiiranguks kõigest 14 aastat.

press_sofi_2008_1-1024x682 2012. aasta septembris esitas Soome filmi Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia välja antavale Oscari auhinnale, kuid lõppnimekirja see ei jõudnud.

Filmi auhindu näete siit.

“Puhastus” (soome “Puhdistus”) valmis 2012. aastal Soome-Eesti koostöös, režissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni  2008. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSV-s Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. See on Oksaneni Eesti lähiajalugu käsitleva neljaosalise sarja teine raamat.

2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari, see on võitnud 2008.a Finlandia kirjandusauhinna, 2009.a Runebergi kirjandusauhinna, 2010.a Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ja Prix Femina étranger’i.

puhastus raamatErkki Bahovski arvustus filmile.

Filmi saab laenutada ka raamatukogust, samuti on olemas raamat Jan Kausi tõlkes.

Kaja Kleimann