„Sipsik” kinodes

Kaua oodatud ning üllatavalt palju kriitikat saanud uus animafilm „Sipsik” on lõpuks jõudnud kinolinale. „Kellele ma ei meeldiks, ma olen ju Sipsik!” hüüab Sipsik filmis.

Erinevate arvustuste ning kommentaaride põhjal on üllatavalt paljud siiski arvamusel, et neile SEE SIPSIK ei meeldi. ERR-i toimetaja Mirjam Mäekivi arvab lausa, et Sipsik on tapetud. Õnneks lapsed kinosaalis on teisel arvamusel. Kohe esimesest kaadrist alates hõiskavad nad rõõmsalt Sipsiku nime ning laulavad usinasti laule kaasa. Kui aus olla, siis oli ka minu jaoks kõige kaasakiskuvam Ewert Sundja ja Liina Sumera muusik , mis elab kindlasti üle igasuguse kriitika filmi kohta ning jääb laste suudel kõlama aastakümneteks (loodetavasti tuleb peagi välja ka filmimuusika plaat). Teine eriliselt nauditav osa on filmi visuaalne pool, mida ilmestavad Edgar Valteri 1960.-1970. aastate stiilis joonistused. Nimelt valisid filmitegijad kunstniku varasema perioodi illustratsioonid eeskujuks „Sipsiku” filmi kujundamisel, et vastanduda tänapäevasele ülimalt elutruule animafilmile. Kui huvitab täpsemalt, kuidas sündis film ning kes kõik selles kaasa lõid, siis tasub ERRi portaalist järele vaadata saadet „Sipsiku lugu”.

Tagasi tulles SELLE SIPSIKU juurde, siis ei tasu heituda, et filmis pole täpselt need samad lood, mis meelde jäänud Eno Raua raamatust „Sipsik”, vaid tasub hoopis rõõmu tunda, et üks armastatud kodumaine lastekirjanduse tegelane tegutseb laste rõõmuks nüüd ka kinolinal, mida saadavad kummitama jäävalt vahvad laulud.

Sipsiku laul:

Klaari Tamm

„Teofrastus” Tartu Elektriteatris pühapäeval, 10. veebruaril kell 15

„Kui Teofrastus Bombastus Filippus Aureolus neljapäeva hommikul üles ärkas, ei teadnud ta veel sugugi, et tal on nii keeruline nimi. Teofrastus oli nimelt kass ja elas Peedu jaamas.” (Astrid Reinla „Teofrastus” )

Paljud meist on üles kasvanud selle Astrid Reinla loodud hallitriibulise kassi Teofrastuse koduotsingutele kaasa elades. Nüüd on keerulise nimega kassi võimalus näha ekraanil. Ainult, et hallist triibukust on saanud oranž kass. Seda ka tehnilistel põhjustel, kuna filmis on tegelased plastiliinist, siis liigutamisel muutuks see ilus hallitriibuline kass ebamääraseks känkraks. Viieteistminutilisse animafilmi pole mahtunud kogu raamatu süžee, vaid edasi on antud põhituumana hoolivuse olulisus ühiskonnas. Siiski on tegu ajastufilmiga ning sündmused toimuvadki aastal 1985, sest siis ilmus Astrid Reinla raamatu „Teofrastus” esmatrükk. Seetõttu on film kindlasti ka põnevaks nostalgiareisiks, kuigi kõik, mis siis siis toimus polnud alati kõige meeldivam.

Vähemalt sama põnev on vaadata ka dokumentaalfilmi animatsiooni tegemisest. Kuidas ikka tekivad Mustamäe paneelmajad? Millest on tehtud Teofrastuse vurrud? Kui palju tööd on vaja, et saada kass elutruult liikuma? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiab filmist vastuse.

Intervjuu režissöör Sergei Kibusega Päevalehes , intervjuu režissöör Sergei Kibusega ja kunstnik Pärtel Talliga Postimehes.

“Teofrastus” sai käesoleval aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital aastapreemia parima animafilmina.

Treiler:

Klaari Tamm

„Kevadine kärbes” pühapäeval, 12 .novembril kell 19:30 ning pühapäeval, 19. novembril kell 16:35 ETV2-s

Lühifilm on loodud Anton Hansen Tammsaare miniatuuri ”Kärbes, prussakas ja ämblik” ainetel.

Kes käitub eetiliselt ning kes on barbar? Kas see, kes kohandub vastavalt oludele või see, kellele loeb eelkõige seadus või hoopiski see, kes kuulab oma südamehäält? Vastust neile küsimustele polegi nii kerge leida, kui võib tunduda. Esmapilgul eetilisena tunduv variant võib osutuda tegelikus elus hoopis kellegi teise suhtes barbaarsuseks.

Loe minatuuri A. H. Tammsaare raamatust „Valitud novellid ja miniatuurid”  ning vaata lühifilmi kogumikult „Sõda. Kapsapea. Kevadine kärbes”.

Film kuulub Hardi Volmeri 60. sünnipäeva teemaõhtu kavva.

Klaari Tamm

“Jussikese seitse sõpra” esmaspäeval, 8. veebruaril kell 15:50 ETV2-s

Nädal algab kohe pisikese meenutusega lapsepõlvest. Nimelt paljud meist on lugenud esimeses klassis väikesest poisist kes õpib nädalapäevi tundma. Lõbus lugu valmis Silvi Välja samanimelise jutustuse ainetel 1967. a. ja režissöör oli Heino Pars.

Piia Tuule

“Aja meistrid” teisipäeval, 6. jaanuaril kell 19:00 Tartu Elektriteatris

Filmi tutvustus: Kui sa oled mõtisklenud, milline võib näha välja animeeritud dokfilm, siis “Aja meistrid” on sinu jaoks. Nukufilmi ja dokumentaali põimiv linalugu viib meid nendeni, kellest kõik alguse sai. Hoogsas ja humoorikas jutustuses on jäädvustatud kaksikportreena nukufilmi vanameistrid Elbert Tuganov (1920 – 2007) ja Heino Pars (1925-2014). Nende elu- ja loomelugu avavad ajastu kroonikakaadrid, vanad fotod, katkendid nukufilmilavastajate loomingust ja kaasaegsete meenutused. Ligi 30 aastat nukkudega mänginud Tuganov ja Pars hingestuvad filmis ka ise nukkudena, keda liigutavad juba järeltulevad põlved, noored animaatorid .Filmi autor on “Lisa Limone ja Maroc Orange’i” pöörase armastusloo ekraanile toonud Mait Laas. Muusika lõi Tõnu Kõrvits.

Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) aasta filmi 2008 auhind Neitsi Maali läks Mait Laasi dokumentaalfilmile «Aja meistrid» aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest.

Agne Nelk on filmi pikalt lahanud Teater.Muusika.Kinos.

Filmi on võimalik laenutada ka meie raamatukogust. Raamaturiiulitelt lisa otsides leiab Heino Parsi filmiraamatu “Operaator Kõps seeneriigis” ja Elbert Tuganovi mälestusteraamatu “Jalutuskäik läbi sajandi”.

Mait Laasi üks lugu:

Tiina Sulg

“Kaasasündinud kohustused” (2008) laupäeval, 6. detsembril kell 21.20 ETV2-s

10-minutiline “Kaasasündinud kohustused” (2008) pilab moodsat reality-ühiskonda.

Animafilmis on korraga ja läbisegi ekraanil näitlejad – Marika Korolev ja Peeter Oja – ning kümned nukud.

Film näitab meile häirivat pilti kaasaja meediast ja kultuurist. Pilti, mis paneb meid ühtaegu naerma ja mõtlema. Linateose hüpnotiseeriv rütm naelutab vaataja tähelepanu ekraanile esimestest kaadritest viimasteni ning selles on meisterlikult kasutatud erinevaid animatehnikaid.

Lühidalt peaks film olema meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Näeme, kuidas meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korralduses. Kuidas üha täpsemaid tulemusi saadakse arvamusuuringutes. Kuidas üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbija soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Selle kõige tulemuseks on labane ja jõhker moodne maailm.

Rao Heidmetsa film “Kaasasündinud kohustused” võitis 2008 aastal Norra Fredrikstadi filmifestivali Grand Prix` ehk peaauhinna Kuldse Gunnari. Samal aastal Itaalias Siena lühifilmide festivalil pälvis see animafilmide kategoorias peapreemia.

Film YouTubes

Huvitavat lugemisvara:

Raivo Palmaru “Meedia võim ja demokraatia: Eesti kogemus : valimiskommunikatsiooni ja ajakirjanike rollikäsituse empiiriline uuring” (Akadeemia Nord, 2001)
Agu Uudelepp “Propagandainstrumendid poliitilistes ja poliitikavälistes telereklaamides” (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008 )
Kathleen Taylor “Ajupesu : mõtete kontrollimise teadus” (Pilgrim, 2012)
Garh S. Jowett, Garth S. “Propagandast ja mõjustamisest : uusi ja klassikalisi käsitlusi” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus  “Kui teed nii, nagu mina tahan : raamat mõjutamisest” (Tänapäev, 2011)
Henrik Fexeus “Mõtete lugemine : kuidas mõista teisi ja neid märkamatult mõjutada” (Tänapäev, 2010)
Ivar Soone  “Kliendilojaalsuse kuldraamat : kuidas võita ja hoida kliente” (Äripäev, 2010)

Sirje Suun

“Suur maalritöö” teisipäeval, 24. detsembril ETV-s kell 18.55

Suur rõõm, et see tore lugu, mis mitmete põlvkondade lapsepõlve lugemis(vaatamis)varasse on kuulunud, nüüd filmi kuju on saanud.

“Suur maalritöö” on uus Eesti joonisfilm, mis põhineb 1971. aastal ilmunud samanimelisel populaarsel lasteraamatul ning elustab suurel ekraanil illustraator Edgar Valteri võrratu pildikeele. Ellen Niidu luuleread on meeleolukalt lauluvormi seadnud Vaiko Eplik, kelle muusika annab sellele loole mitmeid lisavärve ja -varjundeid. Meeleolukaid laule esitavad Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio tüdrukud Thea Paluoja juhendamisel. Filmi režissöörid on Aina Järvine ja Meelis Arulepp.

Raamatust on ilmunud aegade jooksul juba mitu trükki.

Anu Amor-Narits

“Põhja konn” neljapäeval, 10. oktoobril ETV-s kell 13.40

Riho Undi nukufilm “Põhja konn” on interpretatsioon Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu “Põhja konn” teemal.

Noormees päästab Põrguneitsit ära kasutades maailma, kuid hiljem nähes, et see ei muuda suhtumises suurt midagi, hukutab selle taas.

See on teine kord eesti animafilmi ajaloos lavastada seda F. R. Kreutzwaldi muinasjuttu müütilisest Põhja konnast. 1959. aastal valmis Tallinna Kinostuudios Elbert Tuganovil samanimelisele animafilm, mis on küllaltki autoritruu muinaslugu.

Fr. R. Kreutzwaldi “Põhja konn” on loomulikult olemas ka meie raamatukogus. Kui juba muinasjuttude lugema hakata, tasuks ette võtta terve “Eesti rahva ennemuistsete juttude” kogumik.

Mikk Rand on kirjutanud filmist pikema analüüsi , autor Riho Unt räägib filmist Eesti Päevalehes. “Põhja konna” kultuuriloolist konteksti saab uurida Kreutzwaldi sajandi lehelt.

Anu Amor-Narits

“Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” reedel, 10. mail kell 22.00 kesklinna pargis Pargiraamatukogus

Kui sa pole kunagi olnud eriline nukufilmi sõber, siis nüüd on sul võimalus selleks saada. Nagu ütleb pealkiri – tormakas armulugu –, täpselt nii ongi. Ei mingit liigset venitamist ja süžee igavaks muutumist.

Alguse saab Kati Kovácsi ja Peep Pedmansoni kirjutatud ning Mait Laasi lavastatud film sellest, et apelsinid põgenevad kodumaalt ja suunduvad paremat elu otsima. Kerge see illegaalne immigreerumine neile paraku olema ei saa. Pole ka maabumispaik mingi tõotatud maa, kuid selle eest ei puudu sealt armastus.

Sidrunitüdruk ja apelsinipoiss teevad ühiseid ponnistusi odava tööjõu kasutamise lõpetamiseks. Selle käigus sünnib suur armastus. Ei puudu ka õnnelik lõpp.

Erinevalt minu enne nähtud nukufilmidest oli selles filmis eriliselt põnev lugu, ülimalt huvitavad karakterid ja otse loomulikult: Ülo Kriguli loodud enneolematu muusika. Rõõm oli esmakordselt kuulda nukufilmis ooperit ja ka mitte kõige tavalisemas vormis. Mõnusaks iseärasuseks on ka keeleline lahendus. Äratundmisrõõmu saavad nautida Iiris Vesiku imelise hääle austajad.

Lisa Limone ja Maroc Orange`i loo näol on tegu väga läbimõeldud ja kaaluka nukufilmiga, mille loomisel pole ilmselgelt aega ega vaeva kokku hoitud. Ning tuleb välja, et nii ongi: tööd alustati selle loo kallal juba seitse (!) aastat tagasi.

Veidral kombel kipub Lisa Limone ja Maroc Orange`i lugu assotsieeruma lasteraamatuga „Cipollino seiklused“ (autorilt nimega Gianni Rodari). Selles võib ilmselt süüdistada itaalia keelt („Lisa Limone…” filmis kõlavad lisaks ka prantsuse, inglise ja eesti keel), peategelaste ühist rasket saatust, mõlemat teost läbivat võitlust ebaõigluse vastu – ning loomulikult ka seda, et Cipollino loogi peategelasteks on puu- ja köögiviljad.

Triin Võsoberg

Kolmapäeval, 17. aprillil kell 22.25 ETV2-s eesti animatsioonid

Enne filme kultuuripärandi aasta raames tehtud intervjuu režissöör Priit Tenderiga, kelle uusim film “Ussinuumaja”(2012) põhineb iidsel tšuktši muinasjutul, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse. Uudse võttena on animeeritud tegelastel inimnäitlejate näod. Tšuktši muinasjutud leiate raamatukogust.

“Sääsk ja hobune” (2001) on Mikk Ranna film.
Muinasjutt “Sääsk ja hobune” on meile põhiliselt tuntud August Jakobsoni kirjutatuna:  Kord hakanud Sääsk Hobusega vaidlema, et nemad – Sääserahvas – on tugevamad, kui Hobune. No ei olnud Hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnudki ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda. Hobune on ju suur ja tugev, aga Sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid… Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks nii näita ka film.
“Sääsest ja hobusest” on pikemalt kirjutanud  Peep Pedmanson.

“Rebasenaine” (2002) põhineb maputše indiaanlaste samanimelisel lool. Lugege nende Tšiili indiaanlaste muinasjutte!

“Lõpuõhtu”(2007) tegi Hardi Volmer koos Peeter Volkonskiga: Ühel ööl kogunevad inimese poolt eri aegadel ja eri kultuurides loodud kentsakad jumala kujud – nukud. Looja on otsustanud neid enne universumi lõppu omavahel tutvustada. See kirju kamp isekaid, ent väga inimlikke ja armsaid puuslikke on kõigele lisaks veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Maailmalõpp lükatakse edasi.
Tiibeti muinasjutud on ka raamatukogus olemas, aga väga toredad ja oluliselt kopsakamad raamatud mitmesugustest jumalatest on Neil Gaimani “Ameerika jumalad”   ja Charles de Linti “Kusagil lennata”.

Mikk Ranna  ja Priit Tenderi ühistöö “Vares ja hiired”(1998) põhineb arhetüüpsel itelmeeni muinasjutul, milles väiksemad petavad suurt ja maksavad tehtud ülekohtu eest kätte. Põhjarahva maailm on loodud arvutis ja näeb välja üsna troostitu. Itelmeeni muinasjutte  saab raamatukogust!

Intervjuu    “Ussinuumaja” autori Priit Tenderiga.
Priit Tenderi filme saate laenutada  raamatukogust.

Kaja Kleimann

“Rebasnaine” teisipäeval, 23. okt. kell 14.20 ETV-s

Film põhineb maputshe-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. Tervikuna peaks film žanriliselt määratluselt mahtuma komöödia alla ja on mõeldud eelkõige teismelistele. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Stsenarist ja režissöör on  Priit Tender.

Filmist on kirjutanud Andres Laasik Eesti Päevalehes.

Priit Tenderist võib lugeda siit.

Meie raamatukogus on ka mõnusaid kogumikke erinevate rahvaste arhailistest muinas- ja mõistujuttudest:
“Käharpäine tüdruk: eri rahvaste muinasjutte”
Jaan Kaplinski “Kaks päikest: teistmoodi muinaslood”
Epp Petrone “Muinasjutud armastusest”

Indiaanimuinasjutte:
“Indiaani muinasjutte”
“Suve tagasitoomine: Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte”

Laulumäng lastele plaadi ja noodiga:
Halliki Pihlap “Suve toomine”

Anu Amor-Narits

“Vennad Karusüdamed” kolmapäeval, 15. veebruaril kell 21.10 ja neljap, 16.02 kell 23.20 ETV2-s

2005. aastal valminud Riho Undi  filmi (stsenaristid Andrus Kivirähk ja Riho Unt) kangelasteks on karupojad Ivan Šiskini kultusmaalilt ”Hommik männimetsas”. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik karupoegade katsed kunstnikena elatist teenida ebaõnnestuvad – nende impressionistlikud ”soperdused” ei leia tunnustust. Et üles leida karuema pärandus, seiklevad lõvideks maskeeritud karupojad Tretjakovi tsirkusega Venemaale.
Neile, kes kunstiajalooga veidi tuttavad, pakub film ohtralt äratundmisrõõmu. Neile, kes veidi hämmingusse satuvad, väike soovitusnimekiri (mitte ainult selle filmiga seotud) väikestest kunstiraamatutest.

Ühe minu kõigi aegade lemmikuma filmi ohtrast festivalidel osalemisest ja saadud auhindadest leiab ülevaate siit.

Asko Künnapi arvustust saab lugeda TMK-st.

Juurde võib lugeda ja vaadata pilte Ivan Šiškinilt , Henri de Toulouse-Lautrecilt, August Rodinilt ,
Vincent van Goghilt  ja
Kazimir Malevitšilt.

Kaja Kleimann

“Lepatriinude jõulud” laupäeval, 24. detsembril kell 16.00 ETV-s

Janno Põldma ja Heiki Ernitsa juba 2001.a. valminud rõõmsameelne joonisfilm on mõeldud igas vanuses vaatajale ning on saanud traditsiooniliseks iga-aastaseks nö jõulufilmiks meie teleekraanidel.

Kui “Lepatriinude jõulud” kümmekond aastat tagasi kinno jõudis, purustas see enamiku taasiseseisvusaja algupärandite vaatajarekordid.

Oluline ja huvitav fakt on ka see, et 2005.a. tuli animatsioon Hiinas Sichuanis toimunud TV festivalil esimeseks ja teenis suisa kahes kategoorias (parima täispika animafilmi ja parima karakterdisaini kategooriates) Kuldse Panda auhinna. Sichuan TV festival on suurim ja olulisim TV festival Hiinas.

Filmis teevad erinevate putukate hääli terve plejaad Eesti tuntud ja armastatud näitlejaid: Anu Lamp, Andero Ermel, Marko Matvere, Jan Uuspõld, Kaljo Kiisk, Lembit Ulfsak ning Margus ja Garmen Tabor. Nii et kui tahta jõuluajal terve perega midagi toredat nautida, siis see animatsioon on kindlasti üks võimalikest variantidest.

Raamatukogust saab nii raamatut kui filmi laenutada.

Triinu Univer

“Lotte ja kuukivi saladus” Cinamonis

Nagu varasemadki Lotte filmid – “Lotte reis Lõunamaale” ja “Leiutajateküla Lotte” – on ka “Lotte ja kuukivi saladus” film igale eale, kuigi see on neist arvatavasti kõige lapsemeelsem. Leiutamishinge jagub selleski filmis küllaga. Lotte on uudishimulik, nutikas, õpihimuline, julge ja abivalmis. Kus aidata saab, seal appi ka tõttab.

Janno Põldma, Heiki Ernits ja stsenarist Andrus Kivirähk lasevad Lottel seekord seigelda veidi detektiiviainelises loos – ühel öösel püüavad kaks kapuutsides tegelast varastada kena Saaremaa murrakut rääkivalt onu Klausilt sooja kolmnurkset kivi, mille too ühelt rännakult leidis. Selgub, et kivil on veel paarilisi, mis jäid Klausi rännukaaslaste kätte ning Lotte ja Klaus lähevad kividekomplekti otsima, neile järgnevad saladuslikud kapuutsides võõrad ja sappa haagib end ka üks armunud muusik, kes tahab kive oma armastatule kõrvarõngasteks. “Lotte ja kuukivi saladus” on tulvil vaimukaid dialooge ja episoode ning uusi tehnilisi lahendusi – joonise kõrval ka näiteks arvutianimatsiooni ja efekte. Lotte maailma on toodud ka mitu uut tegelast – onu Klausi kaks kummalist vanapoisist sõpra, seast vihmatilgateadlane, laulvad pingviinid, unekollid ja – kuujänesed.

Lotte film kannab juba muinasjuttudest tuttavat sõnumit headuse ja sõpruse kõikevõitvast jõust. See on kaasahaarav ja armas Eesti oma multikas, mis, sarnaneb pisut Muumioru lugudega. See põnev ja värviküllane film sobib nii väikestele kui ka suurtele.

Vastandina hollywoodilikele lastefilmidele ja animatsioonidele pole Lotte filmides vägivalda. Ükski tegelane pole halb ja kõik lõpeb hästi. Keegi ei tee kellelegi liiga, kellelegi vastu pead ei lööda ja vaatajat säästetakse ka kaksipidi tõlgendatavatest vihjetest. See, mis Lotte filmides köidab, ongi vahetus ja mängulisus – mängitakse kõige sellega, mida täiskasvanute maailmas on harjutud loomulikuks või normaalseks pidama – alustades kasvõi Lotte maailma elanikest, kes on ju inimeste loomust ja maailmavaadet kandvad loomad. See juba loobki aluse selleks, et Lotte maailmas on võimalikud hoopis teised mängureeglid kui need, millega igapäevaelus harjunud oleme – merest võib püüda maitsvaid pannkooke, Kuu peal elavad jänesed ja lõunamaale lennanud linnud lahutavad seal meelt olümpiamängudega.

“Lotte ja kuukivi saladus” mängib ka süžeede ja teemadega, mis võivad olla tuttavad varasemast kultuurikihist – Kuu peale viiv oavars toob meelde muinasjutu Jackist, haiglas pasunaid puhuvad doktorid Emir Kusturica filmid ja Kuukivi tempel Indiana Jonesi.

Lotte on aga omandamas omamoodi James Bondi staatust, kelle iga uut seiklust põnevusega oodata.

Täpsemaid linastusaegu näeb siit.

Sirje Suun

“Naksitrallid” kolmapäeval, 24.veebruaril ETV-s kell 16.55

Animafilmi “Naksitrallid” I ja II (Eesti 1984) aluseks on Eno Raua samanimeline muinasjutt, mis kanti rahvusvahelisse H. Ch. Anderseni aunimekirja. Väike filmivaataja saab kaasa elada Sammalhabeme, Kingpooli ja Muhvi tutvumisele, teekonnale ning edukale ettevõtmisele – kodutute kasside linnakesest väljaviimisele. Helilooja Sven Grünberg, kunstnikud Edgar Valter ja Mati Kütt. Osades Aarne Üksküla, Urmas Kibuspuu, Maria Klenskaja, Ita Ever ja Gunnar Kilgas. Režissöör Avo Paistik.
Tartu Linnaraamatukogust:
loe juurde raamatuid “Naksitrallid” ja “Jälle need naksitrallid”
kuula kuuldemängu
http://tartu.ester.ee/record=b1476416~S1*est
http://tartu.ester.ee/record=b1589786~S1*est
vaata videosalvestist
http://tartu.ester.ee/record=b1056267~S1*est

Ülli Tõnissoo