Raamatukava

Posts Tagged ‘eesti kirjanikud’

„Viimane vürst” neljapäeval, 30. mail kell 22.05 ETV-s

In raamatukava on 29/05/2019 at 09:46

Kes kinno ei jõudnud, saab nüüd võimaluse kaaslinlase kohta käiva filmi teles vaatamiseks. Arvatakse sellest nii ja naa, aga oma silm on kuningas ja 75 minutit leiab huviline (eriti praeguste järelvaatamise võimaluste juures) kindlasti ka kevadisel ajal.
Tutvustuses öeldakse: Auväärse sugupuuga vürst Volkonski on laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele? Kuidas nautida vaba vaimu lendu, kui sinna võib iga hetk sisse lüüa argielu paine? Loometegevuse kõrval uurib film ka peategelase alati toetava abikaasa Maria rolli ja Peeter Volkonski keerulisi suhteid oma lastega.
“Viimane vürst” on film Tartu vaimust ja selle võimalikkusest praeguses pragmaatilises Eestis. See on pilguheit kultuuritegelase argipäeva – kuidas õnnestub leida tasakaal olme ja aristokraatia vahel?

Sugugi kõik kriitikud pole filmiga rahule jäänud, väidetakse, et informatsiooni olevat vähe ja lugu katkendlik. Tristan Priimägi oleks filmi kaudu Volkonskist veelgi rohkem teada tahtnud. “Ta on selline triksteri täielik võrdkuju, kelle üks eksisteerimise funktsioon on ennast mitte kätte anda. Ta suuresti toimib nagu sürrealistid, et vältida klišeed, vältida ettearvatavust, mõelda lahtiselt, üllatada hetkedel, kus seda ei ootaks, ja mul on tunne, et see film on üritanud teda sellisena ka portreteerida, aga ise selle ülesandega hätta jäänud, kuna film peab ühel hetkel võtma kunstilise vabaduse ja talle andma mingi raami, isegi kui ta ei ole raamitav, ja see peaks olema selle autori enda nägemus või visioon,” arutles Priimägi. Raimu Hansoni arvates on film aga kinni püüdnud Peeter Volkonski lummuse.
Rohkem arvamusi leiate Eesti filmi andmebaasist.

Lugeda võite näiteks mõni aasta eest ilmunud Volkonski raamatut „ISBN 978-9985-9980-6-9”  , kõigi laste lemmikut „Onu Volgi värsiaabitsat”  või siis hoopis väärt tõlkeid mitmest keelest – mullu ilmus juba teine trükk vana armeenia keelest tõlgitud Nareki Grigori „Nutulaulude raamatust” .

Kaja Kleimann

“Inimese mõõde: Mehis Heinsaar”, esmaspäeval, 4. märtsil kell 13.50 Tallinna TV-s

In raamatukava on 02/03/2019 at 12:24

Kui Mehis Heinsaare esimene luulekogu “Sügaval elu hämaras” (2009) esitati kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks, kirjutas Berk Vaher selle kohta : “Heinsaare luuletajamina suudab hoida oma teadvuse puhtana meedias ja argielus laiutavast väiklusest ja tühisusest ning leida metsikuid maastikke ja unustatud tubasid – nende läbi puhastub ka lugeja.” Uue, eelmisel aastal ilmunud luulekogu „Pingeväljade aednik” kohta saab lugeda Aivar Kulli arvustust siit  ja Lauri Sommeri arvustust Sirbist.
Uue kogu puhul on paras aeg ka meenutada, mis mees see Heinsaar on.

Saade on küll viis aastat tagasi tehtud, aga kuna tegemist pole mingi värske teose ümber arutamisega, võib seda vaadata igal ajal. Juttu on kirjaniku lapsepõlvest, sellest, mis vahe on Supilinnas ja Karlovas elamisel ja mis mõju see avaldub loomingule ning paljust muust. Kirjanik Mehis Heinsaarega vestleb ja lappab pildikarbis (kirjanikuna Wimbergi nime all tuntud) Jaak Urmet.
Mehis Heinsaare looming on raamatukogus kõik ilusti kättesaadav.
Harva tuleb ette, et nii noore autori (trükidebüüt ajakirjanduses 1994, esimene raamat 2001) retseptsioonist pannakse kokku kogumik : “Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes 2011”

Kaja Kleimann