Teater on kaduv kunst. See, mis sünnib laval sel õhtul, jääb vaid igaühele mälestusena, olgugi vahel abiks fotod või videoülesvõtted, miskit läheb ses salvestuses paratamatult kaotsi. Aga parem pool muna kui tühi koor, seega väga tore, et teatrietendusi ikka vahel üles võetakse, ja nii kahju, et paljud pildid on igasuguste leheuuenduste käigus kõige kaduva teed läinud.
Tallinna Linnateatri lehelt saab teada, et “Kuritöö ja karistus”:
Esietendus 19. aprillil 1999 Põrgulaval. Viimane etendus 19. mail 2007, mängitud 123 korda.
Osades:
Raskolnikov, Rodion Romanovitš – Indrek Sammul; Raskolnikova, Pulheria Aleksandrovna, tema ema – Anu Lamp; Raskolnikova, Avdotja Romanovna, tema õde – Liina-Riin Olmaru; Razumihhin, Dmitri Prokofjitš, tema sõber – Andero Ermel; Lužin, Pjotr Petrovitš, kosilane – Kalju Orro; Marmeladov, Semjon Zahharõtš – Paul Laasik või Andres Ots; Marmeladova, Jekaterina Ivanovna, tema naine – Epp Eespäev; Marmeladova, Sofja Semjonova, tema tütar – Külli Teetamm; Svidrigailov, Arkadi Ivanovitš, mõisnik – Rain Simmul; Lebezjatnikov, Andrei Semjonovitš – Tarmo Männard või Anti Reinthal; Porfiri Petrovitš, kohtu-uurija – Peeter Tammearu või Aarne Üksküla; Zametov, Aleksandr Grigorjevitš, jaoskonna sekretär – Raivo E. Tamm või Argo Aadli; jaoskonnaülema abi – Lauri Nebel või Mart Toome; Amalia Lippewechsel – Helene Vannari; Aljona Ivanovna, liigkasuvõtja – Marje Metsur; värvijad, töölised, ametnikud, kelnerid, peielised jt – EMA kõrgema lavakunstikooli XX lennu üliõpilased.
Preemiad:
Elmo Nüganen – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastuse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parimale lavastajale 2000, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000 (1999. aasta loominguliste saavutuste eest); Vladimir Anšon – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima kujunduse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parima kujunduse eest 2000; Külli Teetamm – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale 2000; Indrek Sammul – festivali Draama ’99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale meesnäitlejale 2000; Anu Lamp – festivali Draama 99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale kõrvalosatäitjale 2000; Peeter Tammearu – festivali Draama ’99 preemia; Rain Simmul – festivali Baltiiski Dom 2000 parima meesnäitleja preemia.
Autor: Fjodor Dostojevski / Elmo Nüganen
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: A. H. Tammsaare
Kunstnik: Vladimir Anšon
Kostüümikunstnik: Jaanus Orgussaar
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Originaalpealkiri:
Преступление и наказание
Raamatust ei ole mõtet pikemalt rääkida, sest klassika on klassika ja eeldatavasti suuremal jaol loetud. Linnateater võttis reklaamtekstis sisu kokku nii: 
See on ilmselt Dostojevski tuntuim romaan. Ja kindlasti on sellega seotud ka suurim hulk eelarvamusi ja stampe. Noor mees tapab liigkasuvõtjast vanamuti ja tema õe. Sellest justkui lugu räägikski. Aga miks Raskolnikov seda teeb ja mis mõtted ta peas liiguvad, kuidas ja kas üldse on sellega seotud kontekst, mida ilusasti “oludeks” nimetatakse ja kuidas elu pärast edasi minna saab?
Lisaksin omapoolse kommentaarina vaid seda, et kui mu varasemad katsed “Kuritööd ja karistust” lugeda jooksid üsna kiiresti lörri, siis peale teatriskäiku raamatut Nüganeni prillidega lugedes sai see klassika mul ka edukalt loetud.
Omal ajal sai lavastus päris ohtralt kajastust. Sissejuhatuseks olgu küll Peeter Oleski ülevaade romaanist Eesti Päevalehes “Romaaniülikool: Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus”“, aga lavastusest on kirjutanud Ülo Tonts Sirbis “Aeg Dostojevskit mängida ja vaadata“, Meelis Kapstas Eesti Päevalehes “Sammuli võitlus Simmuliga“, Valle Sten Maiste Õhtulehes “Elmo Nüganeni kuritöö ja karistus“, Katrin Talts TMKs (1999/12) “Dostojevski ja kellukesed”, Ivika Sillar TMKs (1999/8-9) “Peterburi ja Avignoni vahel”, 
Peeter Torop Teatrielus (1999) “Vene kirjandus ja eesti teater. F. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ ja L. Tolstoi „Sõda ja rahu“ eesti laval”. Ses viimati mainitud “Teatrielu 1999” kogumikus on ka Gerda Kordemetsa portreelugu teemaõhtu kangelasest “Ärtu soldat, kellest sai risti kuningas. Parim meesnäitleja 1999 – Indrek Sammul”. Üks huvitav lugemine on kindlasti Mari Tuulingu TMKs (1999/8-9) ülestähendatud Elmo Nüganeni ja David Vseviovi jutuajamine koondpealkirjaga “Kui lunastuse võimalus ära võtta, kaob kõik”.
Tiina Sulg
Pealkiri: Undiin (Ondine)
Esietenduse kuupäev: 16.11.1996
Mõlemad andmebaasid on ülimalt tänuväärt, kui tahta midagi konkreetselt teemassepuutuvat otsida, või ka siis, kui tahta end lihtsalt teatrimälestuste radadele eksitada.
Üks asi, mis sellistel visuaalsetel meediumitel nagu teater, kino ja video seda on, oluline on, on muidugi kujundus. Mingil eluhetkel oli mus veendumus, et olla teatrikunstnik on kunstniku kõrgeim tase, sealt edasi ei oleks enam kuskile pürgida. Selle lavastuse Liina ja Aime Undi kujundusest ei ole eriti palju pilte säilinud (või vähemalt pole avalikkusele lihtsalt kättesaadavad), aga 2012. aasta lavastuse Iir Hermeliini kujundusideed on rahvale vaadata 
Loe seda, mida Sa filmis ei näinud 