Raamatukava

Posts Tagged ‘eesti teater’

“Kuritöö ja karistus” pühapäeval, 30. jaanuaril kell 20.30 ETV2-s

In raamatukava on 22/01/2022 at 12:56

Teater on kaduv kunst. See, mis sünnib laval sel õhtul, jääb vaid igaühele mälestusena, olgugi vahel abiks fotod või videoülesvõtted, miskit läheb ses salvestuses paratamatult kaotsi. Aga parem pool muna kui tühi koor, seega väga tore, et teatrietendusi ikka vahel üles võetakse, ja nii kahju, et paljud pildid on igasuguste leheuuenduste käigus kõige kaduva teed läinud.

Tallinna Linnateatri lehelt saab teada, et “Kuritöö ja karistus”:

Esietendus 19. aprillil 1999 Põrgulaval. Viimane etendus 19. mail 2007, mängitud 123 korda.

Osades:
Raskolnikov, Rodion Romanovitš – Indrek Sammul; Raskolnikova, Pulheria Aleksandrovna, tema ema – Anu Lamp; Raskolnikova, Avdotja Romanovna, tema õde – Liina-Riin Olmaru; Razumihhin, Dmitri Prokofjitš, tema sõber – Andero Ermel; Lužin, Pjotr Petrovitš, kosilane – Kalju Orro; Marmeladov, Semjon Zahharõtš – Paul Laasik või Andres Ots; Marmeladova, Jekaterina Ivanovna, tema naine – Epp Eespäev; Marmeladova, Sofja Semjonova, tema tütar – Külli Teetamm; Svidrigailov, Arkadi Ivanovitš, mõisnik – Rain Simmul; Lebezjatnikov, Andrei Semjonovitš – Tarmo Männard või Anti Reinthal; Porfiri Petrovitš, kohtu-uurija – Peeter Tammearu või Aarne Üksküla; Zametov, Aleksandr Grigorjevitš, jaoskonna sekretär – Raivo E. Tamm või Argo Aadli; jaoskonnaülema abi – Lauri Nebel või Mart Toome; Amalia Lippewechsel – Helene Vannari; Aljona Ivanovna, liigkasuvõtja – Marje Metsur; värvijad, töölised, ametnikud, kelnerid, peielised jt – EMA kõrgema lavakunstikooli XX lennu üliõpilased.

Preemiad:
Elmo Nüganen – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastuse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parimale lavastajale 2000, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000 (1999. aasta loominguliste saavutuste eest); Vladimir Anšon – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima kujunduse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parima kujunduse eest 2000; Külli Teetamm – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale 2000; Indrek Sammul – festivali Draama ’99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale meesnäitlejale 2000; Anu Lamp – festivali Draama 99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale kõrvalosatäitjale 2000; Peeter Tammearu – festivali Draama ’99 preemia; Rain Simmul – festivali Baltiiski Dom 2000 parima meesnäitleja preemia.

Autor: Fjodor Dostojevski / Elmo Nüganen
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: A. H. Tammsaare
Kunstnik: Vladimir Anšon
Kostüümikunstnik: Jaanus Orgussaar
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Originaalpealkiri:
Преступление и наказание

Raamatust ei ole mõtet pikemalt rääkida, sest klassika on klassika ja eeldatavasti suuremal jaol loetud. Linnateater võttis reklaamtekstis sisu kokku nii: See on ilmselt Dostojevski tuntuim romaan. Ja kindlasti on sellega seotud ka suurim hulk eelarvamusi ja stampe. Noor mees tapab liigkasuvõtjast vanamuti ja tema õe. Sellest justkui lugu räägikski. Aga miks Raskolnikov seda teeb ja mis mõtted ta peas liiguvad, kuidas ja kas üldse on sellega seotud kontekst, mida ilusasti “oludeks” nimetatakse ja kuidas elu pärast edasi minna saab?

Lisaksin omapoolse kommentaarina vaid seda, et kui mu varasemad katsed “Kuritööd ja karistust” lugeda jooksid üsna kiiresti lörri, siis peale teatriskäiku raamatut Nüganeni prillidega lugedes sai see klassika mul ka edukalt loetud. 

Omal ajal sai lavastus päris ohtralt kajastust. Sissejuhatuseks olgu küll Peeter Oleski ülevaade romaanist Eesti Päevalehes “Romaaniülikool: Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus”“, aga lavastusest on kirjutanud Ülo Tonts Sirbis “Aeg Dostojevskit mängida ja vaadata“, Meelis Kapstas Eesti Päevalehes “Sammuli võitlus Simmuliga“, Valle Sten Maiste Õhtulehes “Elmo Nüganeni kuritöö ja karistus“, Katrin Talts TMKs (1999/12) “Dostojevski ja kellukesed”, Ivika Sillar TMKs (1999/8-9) “Peterburi ja Avignoni vahel”, Peeter Torop Teatrielus (1999) “Vene kirjandus ja eesti teater. F. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ ja L. Tolstoi „Sõda ja rahu“ eesti laval”. Ses viimati mainitud “Teatrielu 1999” kogumikus on ka Gerda Kordemetsa portreelugu teemaõhtu kangelasest “Ärtu soldat, kellest sai risti kuningas. Parim meesnäitleja 1999 – Indrek Sammul”. Üks huvitav lugemine on kindlasti Mari Tuulingu TMKs (1999/8-9) ülestähendatud Elmo Nüganeni ja David Vseviovi jutuajamine koondpealkirjaga “Kui lunastuse võimalus ära võtta, kaob kõik”.

Tiina Sulg 

“Undiin” ETV2-s pühapäeval, 2. jaanuaril kell 20.15

In raamatukava on 28/12/2021 at 15:53

Jean Giraudoux näidendi kolmes vaatuses lavastas Vanemuises Ain Mäeots. Osades: Liina Olmaru (Undiin), Hannes Kaljujärv (Rüütel Hans), Piret Rauk (Bertha) jpt. Režissöör Karin Nurm. 1998.

Enne kui teatriõhtu juurde minna, tahan ma rääkida kahest imetoredast andmebaasisit.

Esimene on Eesti Teatri Agentuuri tehtav Näidendite andmebaas. Sealt saame teada, et:
Pealkiri: Undiin (Ondine)
Autor: Giraudoux, Jean
Aasta: 1939
Tõlkija: Marike Tammet
Tõlke aasta: 1993
Riik: Prantsusmaa
Väljaandja: kogumikus: Näidendid, fail
Asukoht: ETA
LK: 147
Osalejad: palju
Annotatsioon: Rändrüütel armub tüdrukusse, hüljates oma senise kihlatu. Justkui tavaline armastuskolmnurk — ainult selle erinevusega, et tüdruk, kellesse rüütel armub, ei ole inimene, vaid näkineid. Muinasjutt see siiski ei ole. See on lugu armastusest, inimlikest ideaalidest ja nende täitumise võimatusest.

Väljaandja kohal seisev teave annab teada, et näidend on ilmunud trükisena (siinkohal siis täpsustusena, et Jean Giraudoux kogumik “Näidendid” ilmus 2000. aastal) ning sõna “fail” tähendab, et seda näidendit saab ka tellida endale arvutisse.

Teine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli alustatud ja praegu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi hallatav Eesti teatri lavastuste andmebaas. Sealt saame teada, et:
Undiin
Esietenduse kuupäev: 16.11.1996
Teater, mängukoht: VANEMUINE
Lavastuse pealkiri: Undiin
Alusteos originaalkeeles: Ondine
Alusteose autor: Giraudoux, Jean
Tõlkija: Tammer, Marike
Keel, millest tõlgitud: prantsuse
Lavastaja: Mäeots, Ain
Lavastaja assistent: Loo, Raine
Muusikaline kujundus: Mäeots, Ain// Lunge, Toomas
Liikumisjuht: Lidmets, Katre
Kunstnik: Unt, Aime -/ Unt, Liina
Valguskunstnik: Valge, Ene
Rollid ja osatäitjad: Peep, Ao – Auguste// Neem, Kersti – Eugenie// Kaljujärv, Hannes – Rüütel Hans// Olmaru, Liina – Undiin// Näkid : Barabanštšikova, Marika -/ Klas, Diana -/ Kooser, Marve// Lumiste, Jüri – Undiinide kuningas// “Salambo” osatäitjad: Palu, Tiit -/ Barabanštšikova, Marika// Tommingas, Aivar – Kammerhärra// Allikvee, Andrus – Teatrite superintendant// Simmul, Rain – Luuletaja -/ Kohtukirjutaja// Hansing, Meelis – Vaalataltsutaja -/ Kalur Ulrich// Merzin, Helena – Bertha// Ait, Silvi – Esimene õuedaam// Klas, Diana – Teine õuedaam// Elviste, Herta – Kolmas õuedaam// Õuedaamid : Kraav, Siiri-Liisi -/ Koppel, Karin -/ Otsa, Dagmar// Maidla, Kaido – Õukondlane// Kütsar, Riho – Bertram// Kaljujärv, Rasmus – Paaž -/ Seakarjus// Haravee, Heikki – Kuningas// Jääger, Merle – Kuninganna Isolde// Ander, Ants – Esimene kohtunik// Palu, Tiit – Teine kohtunik// Maidla, Kaido – Vahimees// Teenijad: Kraav, Siiri-Liisi -/ Koppel, Karin// Publik kohtus : Tommingas, Aivar -/ Ait, Silvi -/ Jääger, Merle -/ Haravee, Heikki -/ Elviste, Herta
Esietenduse kuupäev: 1996. 16. november
Žanr: Näidend kolmes vaatuses

Sama andmebaas annab teada, et “Undiini” mängiti ka 2012. aastal Emajõe Suveteatris ning tantsulavastustena 2006. aastal Kanuti Gildi saalis ning 2000. aastal Vanemuises. Pildimaterjaliga on baasis veel kitsas, aga mõne uuema lavastuse kohta on ka pilte.

Mõlemad andmebaasid on ülimalt tänuväärt, kui tahta midagi konkreetselt teemassepuutuvat otsida, või ka siis, kui tahta end lihtsalt teatrimälestuste radadele eksitada.

Et asju segasemaks ajada, jagan ma vahelepõikena kahte filmitreilerit. Kumbki film ei ole tegelikult otseselt Jean Giraudoux loomingu põhjal tehtud, aga mõlemad kasutavad ära seda üleeuroopalist vesineidude, näkkide, undiinide folkloori, mille põhjal oma lugu jutustada ja mille põhjal ka Jean Giraudoux oma loo jutustas (ja millega lustis Enn Vetemaa). Esimene on Christian Petzoldi selleaastane “Undine“:

Teine on Neil Jordani kümmekond aastat tagasi valminud “Ondine“:

Teatriandmekogudest mainiksin veel, et Eesti Teatriliidu lehelt on kättesaadav Eesti teatri biograafiline leksikon. Sealt võib ka täitsa toredaid asju leida. Näiteks uurida Hannes Kaljujärve rollide loetelu ja saada teada, et ETV2-s toimuv teemaõhtu on seepärast, et Hannes Kaljujärv saab 4. jaanuaril 65-aastaseks. Sünnipäevalaul võiks tulla sünnipäevalapselt endalt:

Kohutav kiusatus oli siia meeleolumuusika rubriiki panna Vytautas Šiškauskast lauluga “Undinė”, aga see oli ikka nii leedu sült, et ma säästan teie kõrvu. Ka Heidi Tamme ühes vanas filmis näkki laulmas või The Tuberkuloitedi “Näkineiud” oleksid vist natuke narrimine. Nina Hageni “Seemann” pole objektiivselt päris teemasse, aga mingit meeleolu pidi mu meelest sobib hästi, st tekitab mus samasugust segu uudishimust, õõvast, võõristusest, imetlusest, soolasest veest ja segastest tunnetest, nagu kohtumine näkiga võiks mõjuda.

Üks asi, mis sellistel visuaalsetel meediumitel nagu teater, kino ja video seda on, oluline on, on muidugi kujundus. Mingil eluhetkel oli mus veendumus, et olla teatrikunstnik on kunstniku kõrgeim tase, sealt edasi ei oleks enam kuskile pürgida. Selle lavastuse Liina ja Aime Undi kujundusest ei ole eriti palju pilte säilinud (või vähemalt pole avalikkusele lihtsalt kättesaadavad), aga 2012. aasta lavastuse Iir Hermeliini kujundusideed on rahvale vaadata tema blogis. Kõige värskem teatrikunstniku raamat on just äsja poelettidele jõudnud Liina Pihlaku “Elu puu“. 

Vesilisi ja inimlisi elamusi vanade juttude ümbermängimistest!

Tiina Sulg

“Lilled Algernonile” pühapäeval, 5. oktoobril kell 21.30 ETV 2-s

In raamatukava on 26/09/2014 at 17:46

andres otsTegemist on osaga näitleja ja lavakooli õppejõu Andres Otsa 70. sünnipäevale pühendatud teemaõhtust, mis algab kell 20.15 “Tähelaeva” saatega aastast 2009 ja lõpeb veidi enne südaööd “Tugitooliteatriga.

Daniel Keyesi “Lilled Algernonile” on kirjutatud Charlie Gordoni monoloogina. Teadlased valivad ta välja eksperimentaalseks ajuoperatsiooniks tema erakordselt madala IQ tõttu, lootes tõsta tema intelligentsustaset…
Inglise keelest tõlkis Jaan Kaplinski. Etenduse kunstiline juht Mati Unt.
1968. aastal tehti USA-s  film “Charly”, mille nimiosatäitjast Cliff Robertson pälvis Oscari ja kogu film ohtralt auhindu, 2000. aastal tehtud film ei saanud mingeid auhindu, kuid vaatajate antud punktide vahe on väike. lilled-algernonile

2012. aastal mängis Rakvere teatris Charliet Lauri Kaldoja.
Kuigi tegemist on äärmiselt erinevate tegelastega, võib öelda, et Charlie Gordoni ja Algernoni loo teadmine on niisama hädavajalik kui saada aru, mida mõeldakse  vürst Mõškinit või Norman Batesi mainides.
Nii Nebula kui Hugo auhinna võitnud lugu pole pikk, inglise keeles raamatuna vaid 61 lk .
Eesti keeles on jutt ilmunud samanimelises kogumikus mitmes trükis, esimest korda 1976. aastal.

Kaja Kleimann