Raamatukava

Posts Tagged ‘Elmo Nüganen’

„Apteeker Melchior“ kinodes

In raamatukava on 18/04/2022 at 17:02

Nüüd on see siis juhtunud! Alates eelmisest nädalast saab kinodes vaadata „Apteeker Melchiori“ esimest filmi. Kõik, kes on Indrek Hargla Melchiori-raamatuid lugenud (seni seitse raamatut), on seda oodanud. Tegemist on lugudega, mis varem või hiljem pidid filmiks saama ja nii tore, et need on juhtunud autoriga koostöös.

Filmi treiler:

„Apteeker Melchiori“ sarja esimene mängufilm baseerub Indrek Hargla raamatusarja „Kriminaalromaan vanast Tallinnast“ esimesel raamatul „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Loo sündmused toimuvad 1409. aastal keskaegses Tallinnas, kus mõrvatakse kuulus ordurüütel, kes vabastas Läänemere piraatidest. Kangelase pea on maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta samal päeval ostis. Kohtufoogt määrab kuritegu uurima apteeker Melchior Wakenstede. Nutikas noormees avastab, et tapetu otsis müstilist „Tallinna vangi“ ja jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Juhtuvad mitmed koledad veretööd, kus surmaohus on igaüks, kes selle saladusega kokku puutub.

Romaan ja film ei kattu üks ühele, näiteks on filmis Melchior noorem. Üldjoontes on aga tegelased ja juhtumised samad. Et romaani ja filmi keeled on erinevad, siis on see ka paratamatu, et on tulnud muutusi teha. Olen esimest raamatut lugenud juba mitu aastat tagasi ja nii päris täpselt ei mäleta kõike, kuid filmis mind miski ei häirinud — see meeldis mulle väga! Ja tõeliselt tore on, et järgmised filmid tulevad juba suve lõpus ja sügisel. Ning kui kõik õnnestub, siis lisandub tulevikus filme veelgi. Ja loodetavasti ikka ka raamatuid!

Filmi lavastas Elmo Nüganen. Nimiosas on Märten Metsaviir. Kaasa teeb palju rohkem või vähem tuntud eesti näitlejaid.

Lugemissoovitus siia juurde muidugi ongi Melchiori-raamatud. Ette vast vahetult lugeda ei soovita, aga pärast filmi vaatamist tasub küll raamat kätte võtta: kas meelde tuletuseks või tuttavaks saamiseks! „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ romaani leiab näiteks Tartu Linnaraamatukogust.

Põnevaid elamusi!

Mai Põldaas

“Kuritöö ja karistus” pühapäeval, 30. jaanuaril kell 20.30 ETV2-s

In raamatukava on 22/01/2022 at 12:56

Teater on kaduv kunst. See, mis sünnib laval sel õhtul, jääb vaid igaühele mälestusena, olgugi vahel abiks fotod või videoülesvõtted, miskit läheb ses salvestuses paratamatult kaotsi. Aga parem pool muna kui tühi koor, seega väga tore, et teatrietendusi ikka vahel üles võetakse, ja nii kahju, et paljud pildid on igasuguste leheuuenduste käigus kõige kaduva teed läinud.

Tallinna Linnateatri lehelt saab teada, et “Kuritöö ja karistus”:

Esietendus 19. aprillil 1999 Põrgulaval. Viimane etendus 19. mail 2007, mängitud 123 korda.

Osades:
Raskolnikov, Rodion Romanovitš – Indrek Sammul; Raskolnikova, Pulheria Aleksandrovna, tema ema – Anu Lamp; Raskolnikova, Avdotja Romanovna, tema õde – Liina-Riin Olmaru; Razumihhin, Dmitri Prokofjitš, tema sõber – Andero Ermel; Lužin, Pjotr Petrovitš, kosilane – Kalju Orro; Marmeladov, Semjon Zahharõtš – Paul Laasik või Andres Ots; Marmeladova, Jekaterina Ivanovna, tema naine – Epp Eespäev; Marmeladova, Sofja Semjonova, tema tütar – Külli Teetamm; Svidrigailov, Arkadi Ivanovitš, mõisnik – Rain Simmul; Lebezjatnikov, Andrei Semjonovitš – Tarmo Männard või Anti Reinthal; Porfiri Petrovitš, kohtu-uurija – Peeter Tammearu või Aarne Üksküla; Zametov, Aleksandr Grigorjevitš, jaoskonna sekretär – Raivo E. Tamm või Argo Aadli; jaoskonnaülema abi – Lauri Nebel või Mart Toome; Amalia Lippewechsel – Helene Vannari; Aljona Ivanovna, liigkasuvõtja – Marje Metsur; värvijad, töölised, ametnikud, kelnerid, peielised jt – EMA kõrgema lavakunstikooli XX lennu üliõpilased.

Preemiad:
Elmo Nüganen – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastuse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parimale lavastajale 2000, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000 (1999. aasta loominguliste saavutuste eest); Vladimir Anšon – festivali Draama ’99 preemia, Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima kujunduse eest 2000, Eesti Teatri Aastaauhind parima kujunduse eest 2000; Külli Teetamm – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale 2000; Indrek Sammul – festivali Draama ’99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale meesnäitlejale 2000; Anu Lamp – festivali Draama 99 preemia, Eesti Teatri Aastaauhind parimale kõrvalosatäitjale 2000; Peeter Tammearu – festivali Draama ’99 preemia; Rain Simmul – festivali Baltiiski Dom 2000 parima meesnäitleja preemia.

Autor: Fjodor Dostojevski / Elmo Nüganen
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: A. H. Tammsaare
Kunstnik: Vladimir Anšon
Kostüümikunstnik: Jaanus Orgussaar
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Originaalpealkiri:
Преступление и наказание

Raamatust ei ole mõtet pikemalt rääkida, sest klassika on klassika ja eeldatavasti suuremal jaol loetud. Linnateater võttis reklaamtekstis sisu kokku nii: See on ilmselt Dostojevski tuntuim romaan. Ja kindlasti on sellega seotud ka suurim hulk eelarvamusi ja stampe. Noor mees tapab liigkasuvõtjast vanamuti ja tema õe. Sellest justkui lugu räägikski. Aga miks Raskolnikov seda teeb ja mis mõtted ta peas liiguvad, kuidas ja kas üldse on sellega seotud kontekst, mida ilusasti “oludeks” nimetatakse ja kuidas elu pärast edasi minna saab?

Lisaksin omapoolse kommentaarina vaid seda, et kui mu varasemad katsed “Kuritööd ja karistust” lugeda jooksid üsna kiiresti lörri, siis peale teatriskäiku raamatut Nüganeni prillidega lugedes sai see klassika mul ka edukalt loetud. 

Omal ajal sai lavastus päris ohtralt kajastust. Sissejuhatuseks olgu küll Peeter Oleski ülevaade romaanist Eesti Päevalehes “Romaaniülikool: Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus”“, aga lavastusest on kirjutanud Ülo Tonts Sirbis “Aeg Dostojevskit mängida ja vaadata“, Meelis Kapstas Eesti Päevalehes “Sammuli võitlus Simmuliga“, Valle Sten Maiste Õhtulehes “Elmo Nüganeni kuritöö ja karistus“, Katrin Talts TMKs (1999/12) “Dostojevski ja kellukesed”, Ivika Sillar TMKs (1999/8-9) “Peterburi ja Avignoni vahel”, Peeter Torop Teatrielus (1999) “Vene kirjandus ja eesti teater. F. Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ ja L. Tolstoi „Sõda ja rahu“ eesti laval”. Ses viimati mainitud “Teatrielu 1999” kogumikus on ka Gerda Kordemetsa portreelugu teemaõhtu kangelasest “Ärtu soldat, kellest sai risti kuningas. Parim meesnäitleja 1999 – Indrek Sammul”. Üks huvitav lugemine on kindlasti Mari Tuulingu TMKs (1999/8-9) ülestähendatud Elmo Nüganeni ja David Vseviovi jutuajamine koondpealkirjaga “Kui lunastuse võimalus ära võtta, kaob kõik”.

Tiina Sulg 

“Meeletu” esmaspäeval, 24. juunil kell 16.00 ETV-s

In raamatukava on 20/06/2013 at 13:57

meeletu dvdKui see tekst nüüd kellelegi tuttav ette tuleb, siis sellepärast, et kõik, mida tähtsaks pidasin, kirjutasin erinevate allikate põhjal selle filmi kohta ära näituse “Eesti Film 100” tekstis,  polegi midagi peale linkide lisada.

Stsenarist ja režissöör Elmo Nüganen,  Jaan Tätte samanimelise näidendi põhjal
Osades Rain Simmul, Anne Reemann, Kalju Orro jt

“Meeletu” on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt.simmul

“Meeletus” on üks asi, mis on Eesti filmis tehtu taustal erakordne ja küünib oma meisterlikkuselt suure maailma filmikunsti etalonideni. See on stseeni üles-ehitamise oskus. Filmis on stseene, milles näitlejate dialoog toimib raudse loogikaga. Ja kus näitlejad kasutavad mänguruumi teksti taga, tuues esile sellegi, mis jääb sõnades ütlemata.

“Meeletu” on muidugi film keskea kriisist. Aga ta ei osuta sellele pealetükkivalt nimetissõrmega.
meeletuFilm jätab “Meeletu” peategelase ette rohkem valikuid kui näitemängus.
Filmi finaal ehmatab. Ehmatab lavastaja julgus lahendada Toomase ja Anu taaskohtumine “maagilise realismi” võtetega. Sellise pöörde alguses on lausa hirm, et pilt läheb kaadris vesiseks kätte. Aga ei lähe midagi. Näitlejad põhjendavad ära isegi kohtusaalis arvutite selga sadava vihmavalingu. (Ardo Kaljuvee, EPL, 7.10.2006)

Raamatukogust saab laenutada nii originaalstsenaariumifilmi DVD-l  kui ka Jaan Tätte näidendi .

Kaja Kleimann

“Mul annet on ka äikeseks” kolmapäeval, 16. mail kell 22.30 ETV-s

In raamatukava on 16/05/2012 at 12:25

Palju õnne, Teie Kuninglik Kõrgendik, [paus], Kuninglik Kõrgustik,  [paus], Kuninglik Kõrgus! Elagu mustad ööd ja Toskaana juuskenõelad!

Vahur Laiapea sel aastal valminud dokumentaalfilm eesti teatri päikesepoisist, paduandekast näitlejast ja lavastajast, Tallinna Linnateatri peanäitejuhist Elmo Nüganenist.

Filmi eel, järel või asemel võiks sirvida ka mälestuskildude kogumikku  “Elmo Nüganen: esimene vaatus“.

Juubelihõngulisi arikleid filmist ja raamatust:
“Esilinastub dokumentaalfilm Elmo Nüganenist”;
Heili Sibrits “Raamat, mille abil piiluda Nüganeni pähe”;
Andres Laasik “Põrgulava Nüganen ehitab teatrit täie jõuga edasi“;
Tambet Kaugema “Kallid kaasteelised“;
Teet Korsten “Jõhvi päritolu mees lõi Tallinna vanalinnas oma ideaalteatri“.

Tiina Sulg

“Wargamäe wabariik” reedel, 16. märtsil kell 20.00 ETV 2-s

In raamatukava on 12/03/2012 at 09:34

Kuigi “Tõde ja õigus” on teos, mida kõik vähemal-rohkemal määral lugenud on ja justkui teavad, siis mõnikord võivad “teada ja tuntud” teemad meid isiklikumalt ja vahetumalt puudutada, kui neid esitatakse pisut teise nurga alt, uuesti. Tallinna linnateater on lavastanud “Tõe ja õiguse” pentaloogiast neli osa, “Wargamäe wabariik” (esietendus 13.06.2008) põhineb “Tõe ja õiguse” III osal. Selle lavastas Elmo Nüganen (nagu ka varem esietendunud teise osa ning “Karini ja Indreku”), lavastust mängiti Tammsaare kodutalus Albu vallas.

Artiklit Elmo Nüganeni mõtetest seoses “Tõe ja õiguse” lavastamisega saab lugeda siin. A.H. Tammsaare teoseid saab laenutada linnaraamatukogust.

Triin Põldver

“Elmo Nüganen 50”

In raamatukava on 13/02/2012 at 12:37

Nädalavahetus Elmo Nüganeni seltsis on mitmekesine.

Reedel, 17.02 kell 20 ETV2-s “Kuritöö ja karistus” (2009)
Miks Raskolnikov tapab ja mis mõtted ta peas liiguvad? Kuidas ja kas üldse on sellega seotud kontekst, mida kenasti ”oludeks” nimetatakse ning kuidas elu pärast edasi minna saab? Just nendele küsimustele püüdis oma legendiks saanud ja kõrgelt pärjatud lavastuses vastuseid leida Elmo Nüganen, kes pälvis oma töö eest vabariikliku teatrifestivali ”Draama 99” lavastajapreemia ning Eesti Teatriliidu parima lavastaja aastapreemia 2000. Osades Indrek Sammul, Anu Lamp, Rain Simmul, Aarne Üksküla jt.

Laupäeval, 18.02 kell 19.45 ETV2-s “Kirsiaed” (1994)
Ugala teatri etendus. A. Tšehhovi komöödia ”Kirsiaed” lavastas Kaarin Raid. Osades Anne Reemann, Elmo Nüganen, Andres Noormets, Allan Noormets, Üllar Saaremäe jt. Režissöör Vello Reili.

Pühapäeval, 19.02 algab õhtu kell 21.00 koguperelavastusega “Sinder vinder” (1992)
Lavastas Viljandi ”Ugalas” Elmo Nüganen, kunstnik Krista Tool. Nilbut mängib Allan Noormets, Julmu – Andres Noormets ja Õudu – Elmo Nüganen.

Kell 22.00 -23.35 intervjuud Elmo Nüganeniga nii tänavusest juubelipäevast kui aastatest 2000 ja 1997, sekka laulu Ugala ansambliga aastast 1995.

Õhtu lõpetab kell 23.35 algav “Tõrksa taltsutus” aastast 1998, mis oli  TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietendus. W. Shakespeare´i komöödia lavastas Elmo Nüganen. Kujundus Anna Andreste, liikumine Mait Agu. Režissöör Jaan Pihlak. Osades Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger, Andres Dvinjaninov jt.

Nii Dostojevski, Tšehhovi kui Shakespeare`i teosed leiate igast raamatukogust, suurematest ka originaalkeeles.

Kaja Kleimann

“Nimed marmortahvlil” kolmapäeval, 24.veebruaril ETV-s kell 12.00

In raamatukava on 22/02/2010 at 12:39

2002. a. valminud “Nimed marmortahvlil” on Elmo Nüganeni lavastatud mängufilm koolipoistest Vabadussõjas Albert Kivikase samanimelise romaani 1. osa ainetel. Osades Priit Võigemast, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Hele Kõre, Alo Kõrve, Anti Reinthal, Ott Sepp, Mart Toome, Peter Franzen jt.
Tartu Linnaraamatukogust:
loe juurde: Kivikas, A. Nimed marmortahvlil 1—4. osa mitmeid trükke
Nimed marmortahvlil. Raamat filmi tegemisest  ja Mart Laari ajaloolised tekstid
vaata filmi veelkord videosalvestistel
http://tartu.ester.ee/record=b1633715~S1*est
http://tartu.ester.ee/record=b1633728~S1*est

Ülli Tõnissoo