Raamatukava

Posts Tagged ‘Eno Raud’

„Sipsik” kinodes

In raamatukava on 03/03/2020 at 16:07

Kaua oodatud ning üllatavalt palju kriitikat saanud uus animafilm „Sipsik” on lõpuks jõudnud kinolinale. „Kellele ma ei meeldiks, ma olen ju Sipsik!” hüüab Sipsik filmis.

Erinevate arvustuste ning kommentaaride põhjal on üllatavalt paljud siiski arvamusel, et neile SEE SIPSIK ei meeldi. ERR-i toimetaja Mirjam Mäekivi arvab lausa, et Sipsik on tapetud. Õnneks lapsed kinosaalis on teisel arvamusel. Kohe esimesest kaadrist alates hõiskavad nad rõõmsalt Sipsiku nime ning laulavad usinasti laule kaasa. Kui aus olla, siis oli ka minu jaoks kõige kaasakiskuvam Ewert Sundja ja Liina Sumera muusik , mis elab kindlasti üle igasuguse kriitika filmi kohta ning jääb laste suudel kõlama aastakümneteks (loodetavasti tuleb peagi välja ka filmimuusika plaat). Teine eriliselt nauditav osa on filmi visuaalne pool, mida ilmestavad Edgar Valteri 1960.-1970. aastate stiilis joonistused. Nimelt valisid filmitegijad kunstniku varasema perioodi illustratsioonid eeskujuks „Sipsiku” filmi kujundamisel, et vastanduda tänapäevasele ülimalt elutruule animafilmile. Kui huvitab täpsemalt, kuidas sündis film ning kes kõik selles kaasa lõid, siis tasub ERRi portaalist järele vaadata saadet „Sipsiku lugu”.

Tagasi tulles SELLE SIPSIKU juurde, siis ei tasu heituda, et filmis pole täpselt need samad lood, mis meelde jäänud Eno Raua raamatust „Sipsik”, vaid tasub hoopis rõõmu tunda, et üks armastatud kodumaine lastekirjanduse tegelane tegutseb laste rõõmuks nüüd ka kinolinal, mida saadavad kummitama jäävalt vahvad laulud.

Sipsiku laul:

Klaari Tamm

HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 27.-29. aprillil

In raamatukava on 25/04/2018 at 21:02

Sellel nädalavahetusel, 27.-29.  aprillil toimub Haapsalus juba 13. HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival. Kolme päeva jooksul tuuakse vaatajateni žanrifilmide paremik (ning ka mõndasid vanu pärleid), mida väljaspool festival Eesti kinodes kusagil näha ei saa. Festival ise kuulub Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendavasse organisatsiooni Méliès. Kokku näidatakse festivali jooksul üle 30 erineva filmi. Siin on lühike tutvustus seitsmest linastuvas filmist, mis põhinevad mõnel raamatul, ning võiksid ehk kirjanduse fännidele meeldida.

“Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke” põhineb prantsuskeelse Kanada ühe tuntuma kirjaniku Gaétan Soucy 1998. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Romaani alusel vändatud stiilse mustvalge filmi lavastajaks on Simon Lavoie.
1930. aastad. Ühes kõledas ja muust maailmast peaaegu eraldatud Quebeci maavalduses pöördub laste elu pea peale, kui ootamatult sureb nende joodikust ja jõhkardist isa. Üksinda jäänud vennad, kellest üks hakkab endas avastama naiselikku alget, peavad tasahilju reaalse eluga harjuma ja sammhaaval saavad nii neile kui vaatajatele selgemaks perekonna häiriva loo tagamaad, milles leidub kuhjaga eksistentsiaalset traagikat ja valu.
Kindlasti mitte klassikaline õudusfilm, pigem lummav ja tohutut pinget täis gootilik draama, kus miski pole lõpuks nii, nagu seda esmapilgul paista lastakse.
Vaata lisainfot.

“Pimeduses sosistaja” baseerub 20. sajandi olulisima Ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti samanimelisel lühiromaanil. Teos esindab esmakordselt stiilipuhast teaduslik-fantastilist õuduskirjandust, nn kosmitsistlikku õudust. Selle põhjal tegid Sean Branney, Andrew Leman ja David Robertson 2011. aastal Hollywoodi legendaarsete õudusfilmide stiilis ekraaniteose, mis linastus edukalt festivalidel ja mille võtsid ülihästi vastu ka Lovecrafti fännid, kuna see suutis taasluua eheda 1930ndate õhustiku. Mythoscope-tehnikas üles võetud mustvalge linateos on tõeline maiuspala kõigile klassikalise perioodi õudusfilmi sõpradele.
“Pimeduses sosistaja” linastub HÕFFi raames eriseansina, millega soovime tutvustada 2017. aasta lõpus eesti keeles ilmunud mahukat Lovecrafti lühiproosa antoloogiat “Cthulhu kutse”. Ühtlasi on see eelsoojenduseks Lovecrafti (1890-1937) 130. sünniaastapäevale, mida tähistatakse 2020. aastal. Pärast seanssi on kõik huvilised oodatud kuulama Lovecrafti loomingu teemalist ettekannet.
Vaata lisainfot.

“Hommikul ma ärkan ja kõrvetan end teega” on üks 1970. aastate paremaid idabloki komöödiaid ning valminud tuntud Tšehhi ulmekirjaniku ja sealse grupipsühhoteraapia pioneeri Josef Nesvadba (1926-2005) jutustuse põhjal.
Musta huumoriga lugu on sellest, kuidas endine tähtis nats Klaus Abard, kes on hoidnud end vananemisvastaste ravimitega heas vormis, plaanib ajaturismiga tegeleva ettevõtte abil naasta 1944. aasta Saksamaale ja pöörata sõja vältimatu kaotus võiduks, kinkides Hitlerile varastatud vesinikupommi koos vajalike joonistega.
Vaatamata tõsisele teemale on tegemist väga mõnusa komöödiaga, kust võib leida klišeelikke tegelasi, musta huumorit, naljaviskamist Hitleri üle, nutikaid ajasõlmi ja sekeldusi äravahetatud kaksikvendadega.
Vaata lisainfot.

“Keskpäev” on Eno Raua jutustuste „Päris kriminaalne lugu” ja „Telepaatiline lugu” motiividel põhinev film. Kriminaalsust ja telepaatiat sõna otseses mõttes filmis küll ei ole, aga ühe väikese poisi kadumise ja leidmisega on tegemist küll. Lisaks seiklustele leiavad peategelased veel midagi – nii elus kui ka iseendas.
Vaatamist ja nostalgitsemist on selle filmi puhul palju. Juba toonaste lapsnäitlejate, praeguste meelelahutusstaaride – Mihkel Raud, Maria Avdjuško, Ülari Kirsipuu, Tormi Kevvai – nimekiri ajab pea sassi. „Keskpäev” ennetas mingil moel ka Lembit Ulfsaki mõned aastad hiljem valminud kultusfilmi „Keskea rõõmud”. 37 aastat pärast filmi esilinastust on paljugi muutunud, aga üks on ikka sama: meie helesinised unistused ootavad täitumist!
Vaata lisainfot.

“Nõidade koobas” põhineb viljaka ja populaarse fantaasiakirjaniku Kir Bulõtšovi („Kolmanda planeedi saladus”) jutustusel, mis eesti keeles ilmus tänavu veebruaris autori proosakogumikus „Kosmoselaevastiku agent”.
Kommunismist haaratud Maalt pärit siilisoenguga seksikas eriagent Andrei lendab kaugele planeedile, kus evolutsioon on mänginud veidraid vingerpusse. Esiteks pole seal mitte keegi kuulnud kommunismist, teiseks aga eksisteerivad külg külje kõrval üksteisega täiesti sobimatud liigid.
Puised eriefektid, pooletoobine kunstnikutöö ja väga head osatäitmised nõukogude filmikunsti viimastelt suurtelt staaridelt toimivad koos suurepäraselt, kuigi by the book ei tohiks selles filmis toimida mitte miski. Suurepärane ulme ja fantasy ristand à la Soviet Union.
Vaata lisainfot.

 

“Vaimude lahkaja” on populaarsel näitemängul põhineva filmi, mille on lavastanud Andy Nyman ja Jeremy Dyson ning selles saab näha ka „Kääbikust” tuttavat Martin Freemanit.
Paranormaalsete nähtuste detektiiv professor Phillip Goodman (Andy Nyman) on pühendanud oma elu petu-füüsika ja võltsitud üleloomulike umbluu-valdkonna vempude paljastamisele. Professori skeptiku-mõistus saab tõsiselt proovile pandud, kui tema töölauale laekuvad kolm kõhedust tekitavat seletamatut juhtumit: hüljatud hooldekodu valvur (Paul Whitehouse), keda tema öistel patrullkäikudel painavad häirivad nägemused; inimasustusest kaugel metsateel põrguliku autoavarii läbi teinud emotsionaalselt ebastabiilne noormees (Alex Lawther); jõukas endine pankur (Martin Freeman), keda poltergeisti kujul terroriseerib tema sündimata lapse hing. Linaloo pahaendelisus seisneb aga faktis, et kõigil kolmel vaatlusalusel tegelasel on otsene seos professor Goodmani enda eluga. Kas asjaolude uurimise käigus saab skeptikust müstik, selles on küsimus.
Vaata lisainfot.

 

Enamus meist on näinud J.R.R. Tolkieni loomingul põhinevaid Sõrmuste isanda ja Kääbiku filme. Kui paljud teavad aga, et “Kääbikust” on ka varem, 1985. aastal, tehtud film?
Tegemist on ühe väga imeliku telelavastusega, mis peaks olema iga kitšisõbra ja uussiiruse austaja lemmik. Kindlasti läheb sovetikääbik peale neile, kes vaatasid lapsepõlves ETVst „Leopoldi” ja „Mõmmi ja aabitsat”. Inimesed, kes seda taiest näinud, ei unusta nähtut iial ja nende õudusunenäod on uneteadlaste sõnul oluliselt jubedamad kui näiteks need, mille üle on kaevanud „Hellraiseri” vaatajad. On kahtlustatud, et stsenarist oli palgatud selleks, et sisu oleks eelkõige algallikasse võimalikult põlglikult suhtuv, lavastaja katsetas uusi, täiesti tundmatuid ja inimpsüühele võõristavaid tehnikaid ning filmikunstnik tegi võtetel konstantselt hapet. Kitši, offbeat-huumori ja uussiiruse entusiastidele läheb see film peale, kõik teised lähenegu ettevaatlikult. Bilbo Bagginsi rollis näeme Mihhail Danilovit (1937-1994), kes on mänginud ka sellistes suurfilmides nagu „Agoonia” või „Meister ja Margarita”.
Vaata lisainfot.

Jana Raidma

Filmitutvustused lühendatult HÕFFi lehelt

“Keskpäev” pühapäeval, 25. aprillil kell 17.25 ETV 2-s

In raamatukava on 23/04/2010 at 10:39

Vahel on ju tore üle vaadata, kuidas kiilanevad mehed lastena välja nägid :)

 Film valmis Eno Raua jutustuste “Kriminaalne lugu” ja “Telepaatiline lugu” ainetel. Mängivad Tormi Kevvai, Sven Suurraid, Ülari Kirsipuu, Maria Avdjuško, Mihkel Raud jt. Stsenarist ja lavastaja Raivo Trass, režissöör Toomas Lepp, operaatorid Maido Madisson ja Dorian Supin, muusikaline kujundaja Viive Ernesaks, helirežissöör Peeter Roos.

Üks blogija kirjutab nõnda:Filmist endast. Tegevuspaik on ideaalne nõukogude maa-asula, korras ja hoolitsetud, pioneerid lippavad bussile ja bussilt maha, muhe militsionäär kõnnib tänaval ja polikliinik on igati kliiniline; aedlinna idüll kariloomade ja traktoritega (tiitrites tänati Vändrat). On vist mingi ütlus – väliselt kommunistlik, sisult rahvuslik – midagi sellist võiks ka selle filmi kohta käia. Väga võluv amatöörnäitlejate plejaad, ka täiskasvanute osatäitmised panevad mõnust oigama. Esteetiliselt veidrad kaadrid, või õigemini naiivsed või suisa halvad kaadrid on juba kunst omaette (palun DVDd sünnipäevaks!). Fantastiline naiivne muusika, nö morricone eesti laadis (helilooja Viive Ernesaks). Avdjuško on tõeline südametemurdja, vaestel poistel oli ikka päris raske. Igatahes vaimustav film, raamatki on üks lapsepõlvelemmikuid.

Loe Eno Raua toredaid raamatuid.
Loe mälestusi filmitegemise ajast.
Ja seda, mis on saanud filmis osalenud lastest.

Kaja Kleimann

“Naksitrallid” kolmapäeval, 24.veebruaril ETV-s kell 16.55

In raamatukava on 23/02/2010 at 14:45

Animafilmi “Naksitrallid” I ja II (Eesti 1984) aluseks on Eno Raua samanimeline muinasjutt, mis kanti rahvusvahelisse H. Ch. Anderseni aunimekirja. Väike filmivaataja saab kaasa elada Sammalhabeme, Kingpooli ja Muhvi tutvumisele, teekonnale ning edukale ettevõtmisele – kodutute kasside linnakesest väljaviimisele. Helilooja Sven Grünberg, kunstnikud Edgar Valter ja Mati Kütt. Osades Aarne Üksküla, Urmas Kibuspuu, Maria Klenskaja, Ita Ever ja Gunnar Kilgas. Režissöör Avo Paistik.
Tartu Linnaraamatukogust:
loe juurde raamatuid “Naksitrallid” ja “Jälle need naksitrallid”
kuula kuuldemängu
http://tartu.ester.ee/record=b1476416~S1*est
http://tartu.ester.ee/record=b1589786~S1*est
vaata videosalvestist
http://tartu.ester.ee/record=b1056267~S1*est

Ülli Tõnissoo